← Eesti

2-22-136886/10

Obsah (7)§ 150§ 661§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-22-136886 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasi Osaühing EUROP

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (LHV Pank), kasutades viitenumbrit 4756826 ning märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22136886, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulud on juba arvestatud punktis 1.1 välja toodud võlgnevuses. 1.

  1. Pooled on leppinud kokku punktis 1.1 toodud võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hageja esindaja arveldusarvele XXXXXXXXXXX, märkides saajaks EFTA Legal OÜ, kasutades viitenumbrit 4756826 ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri alljärgnevalt: 1.3.
  2. tasudes hiljemalt 20.01.2024 – 30 eurot; 1.3.
  3. tasudes hiljemalt 10.02.2024 – 30 eurot; 1.3.
  4. tasudes hiljemalt 10.03.2024 – 30 eurot; 1.3.
  5. tasudes hiljemalt 10.04.2024 – 30 eurot; 1.3.
  6. tasudes hiljemalt 10.05.2024 – 30 eurot; 1.3.
  7. tasudes hiljemalt 10.06.2024 – 30 eurot; Tsiviilasi nr 2-22-136886 1.3.
  8. tasudes hiljemalt 10.07.2024 – 30 eurot; 1.3.
  9. tasudes hiljemalt 10.08.2024 – 30 eurot; 1.3.
  10. tasudes hiljemalt 10.09.2024 – 19 eurot. 1.
  11. Kui kostja ei tasu punktis 1.
  12. nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 1.
  13. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. 1.
  14. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
  15. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
  17. Pooled on menetluskulude jaotuses ja hüvitatavate kulude suuruses kokku leppinud. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ja kulude suurust kindlaks ei määra.
  18. Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA
  19. detsembril 2022 Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole tasutud 35 euro suurusest riigilõivust pool, see on 17,5 eurot, mis vastavalt hageja taotlusele kanda EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (LHV Pank), viitenumber 4756826, selgitus „Tsiviilasi nr 2-22-136886, riigilõivu osaline tagastamine, OÜ Europark Estonia vs P.”.
  20. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantuna Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi I.P. vastu võlgnevuse 45 eurot ja menetluskulude 340 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 220 eurot), kokku 385 euro väljamõistmiseks. Nõue tuleneb
  2. augusti 2020, sõiduki numbrimärgiga xxxxxxxxxxx, parkimisreeglite rikkumise tõttu Xxxxxxxxxxx (XXXXXXXXXXX) xxxxxxxxxxx koostatud leppetrahvist nr xxxxxxxxxxx. Sõiduki omanik või vastutav kasutaja rikkumise ajal oli Piret Muinast.
  3. Kohus võttis hagi menetlusse ja andis kostjale vastamiseks tähtaja.
  4. oktoobri 2023 vastuses kostja nõustus hageja poolse kompromissi pakkumisega tasuda hagejale 30 eurot leppetrahvi katteks + ½ riigilõivust + ⅔ esindajakuludest, võttes arvesse, et esinduskulu oli 220 eurot. Kuna kostja on töötu, siis palub ta võimalust tasuda võlg osamaksetega. Kohus tegi
  5. detsembril 2023 kirjaga pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja määras selleks tähtaja.
  7. jaanuaril 2024 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Arvesse võttes, et
  8. jaanuari 2024.a. seisuga on hageja nõue kostja vastu 45 eurot (millest 30 eurot põhiosa (leppetrahv) ja 15 eurot sissenõudekulud) ning hageja on tasunud asja raames riigilõivu 100 eurot ja teinud kulutusi lepingulisele esindajale, on hageja nõus vähendama oma nõuet 259 euroni (millest 30 eurot on arvestatud leppetrahvi katteks, 82,50 eurot riigilõivu katteks ning 146,50 eurot esindajakulu katteks). Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava kompromissisumma 259 euro tasumises 2

(4)Tsiviilasi nr 2-22-136886 igakuiste 30 euro suuruste osamaksetega alates
  1. jaanuarist 2024 kuni
  2. septembrini 2024 (viimase osamakse suurus 19 eurot). Pooled kinnitavad, et kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse ning selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud ning maksegraafiku rikkumise puhuks hageja õiguse nõuda sisse korraga kogu võlgnevus ja pöörduda selleks kohtutäituri poole. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
  2. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Kohtumäärusega kinnitamist ei vaja poolte kinnitused (seaduse teksti dubleeriv konstateering, et kompromissiga omandavad pooled uued õigused ja kohustused ega kinnitused poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kohta, teovõimelisuse või kompromissi kehtivuse kohta) ja menetluslikud teated (punktid 7 – 11). Kohus neid määruse resolutsioonis ei märgi.
  2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale osaliselt riigilõivu summas 82,50 eurot (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja pool hagimenetluses täiendavalt tasutud 35 euro suurusest riigilõivust, s.o 17,50 eurot) ning esindaja kulud 146,50 eurot (menetluskulud sisalduvad kompromissi summas). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub tagastada talle pool hagimenetluses tasutud täiendavast riigilõivust summas 17,50 eurot. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-22-136886 Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kompromissi sõlmimise korral on hagejal õigus tagasi taotleda pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (

§ 150

lg 2 p 1).

§ 150lg 3 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata.

Kohtuinfosüsteemi andmetel tasus hageja selles asjas maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 35 eurot. Tasutud riigilõivust on hagejal menetluse kompromissiga lõppemise tõttu õigus tagasi taotleda 17,50 eurot (s.o 35:2). Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 17,50 eurot, ja kanda see hageja näidatud pangakontole. 10.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja jooksul, s.o ühe päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.