Obsah (6)

§ 424§ 423§ 68§ 74§ 75§ 4231

1-19-313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-313 (19230200037) Kohtunik Kül

§ 424

lg 2 ja

§ 423

järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 16.01.2019 Süüdistatav G.S – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; elukoht: xxxx; ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.04.2017.a kohtuotsusega

§ 424ja § 4231 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 ja § 73 alusel vangistusega 3 kuud ja 28 päeva tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga (katseaeg 18.04.2017 - 17.10.2018); tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 14.01.2019 kell 17:42); Kaitsja Karine Nersesjan 1 RESOLUTSIOON 1 järgi ning

1. Süüdi tunnistada G.S

§ 424

lg 2 ja

§ 423

§ 63 lg 1 alusel mõista karistuseks

§ 424lg 2 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 2.

§ 74

alusel kuulub koheselt ära kandmisele 20 päeva vangistust algusega 14.01.2019.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (14.01.2019 – 16.01.2019). Mõistetud reaalse vangistuse täitmise tagamiseks valida KrMS § 130 lg 41 alusel G.S-i tõkendiks vahi all pidamine ja ta vahi alla võtta kohtusaalist. Vangistust 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva ei pöörata täitmisele kui G.S 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

1. Välja mõista G.S-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve tuludesse summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, sh ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 405 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel k ohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 7 (seitsme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (7 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus G.S-i süüdistatakse selles, tema olles karistatud 18.04.2017 Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 14.01.2019 kella 17.42 ajal xxxx maja juures, liikudes xxxx suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,81 mg/l). Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega G.S pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse G.S-i selles, et et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on karistatud 17.07.2018 (tegu 29.06.2018.a) Lääne Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult 21.12.2018.a. kella 21.57 ajal xxxx ja uuesti s.o süstemaatiliselt 14.01.2019 kella 17.42 ajal xxxx maja juures, liikudes xxxx suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Sellega G.S pani toime mootorsõiduki mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o.

§ 4231järgi kvalifitseeritav kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on Kr

MS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/