Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

1-19-3374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019.a, Paide Kriminaalasja number 1-19-3374 Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Kerli Sa

§ 424lg 1 järgi 1.

Süüdi tunnistada K.K

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuud) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03 kuni 25.03.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööratama juhul, kui K.K ei pane 1 (ühe)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti 1 1-19-3374

6. territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.05.2019.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

§ § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada K.K-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on K.K kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult K.K-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: K.K, 1-19-3374, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 72.50 (seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Maanteeametile ning kriminaalhoolduse korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud K.K süüdistatakse selles, et ta juhtis 24.03.2019 kella 16.00 paiku xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx linnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx. km-l sõidukit xxxxxxx xxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis - alkoholijoove 0,91 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-
4. Oma teoga rikkus K.K liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus 2 1-19-3374 Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör K.K karistamist

§ 424

lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03 kuni 25.03.2019.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks viis kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööratama juhul, kui K.K ei pane üheaastase katseaja jooksul katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakaristusena kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmis kolmeks kuuks. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab K.K süüdi

§ 424lg 1 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb K.K-lt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 870 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele väljamõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, s.o süüdimõistetu tasub igakuiselt 72.50 eurot Tambet Grauberg kohtunik 3