lg 1 mõistes põrandahooldusmasina Hako 1100B (edaspidi põrandahooldusmasin) müümiseks. Kostja ei nõustu aga hageja väidetega selle kohta, et kostja on oma kohustusi rikkunud. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd müügilepingust tulenevad kohustused on poolte poolt täidetud vastavalt kokkuleppele. 2.1 Kostja avaldas, et müügileping põrandahooldusmasina omandi üleandmiseks sõlmiti Truckscape OÜ äriruumide esisel õuealal, kusjuures põrandahooldusmasin oli müügilepingu sõlmimise hetkel samuti nimetatud õuealal ning hageja vaatas välise vaatlusega põrandahooldusseadme ka üle. Põrandahooldusmasinal oli visuaalselt näha, et külgmine hari on murtud. Samuti selgitas kostja lisaks, et põrandahooldusmasin vajab parandustöid, kuna selle elektrisüsteem on seismisest amortiseerunud. 2.2 Pooled leppisid seepeale kokku, et kostja tellib masinale akud koos laadijaga (kusjuures akude hind sisaldus põrandahooldusmasina osas kokku lepitud hinnas) ning siis antakse 2
lg 2 sätestab, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kostja on põrandahooldusmasina valduse andnud üle Truckscape OÜ-le, seega on kostja oma kohustuse hageja ees täitnud. Hagejal on alates müügilepingu sõlmimisest olnud alati võimalus võtta talle kuuluv põrandahooldusmasin Truckscape OÜ äriruumidest ja see minema viia. 3. Täiendavalt leidis hageja, et hageja esitatud kostja kirjast nähtub, et kostja võttis endale kohustuse see enne üleandmist korda teha, sh hankida sellele uued akud ning küsis masina eest 2760 eurot ettemaksu. Kostja väljastas hagejale sellele summale arve, mille hageja tasus. See tähendab, et pooled leppisid kokku, et hageja ostab töökorras masina, mitte ei maksa kostjale mittetöötava masina eest. Masina kordategemine tähendaski poolte jaoks töökorras olevate akude paigaldamist, misjärel pidi kostja töökorras masina hagejale üle andma. Isegi kui uued akud on paigaldatud, pole kostja hagejat sellest informeerinud. Kostja pole ka hagejat teavitanud ega väitnud kohtumenetluses, et masinal võiks esineda veel mingisuguseid kasutamist takistavaid puudusi. Hageja hinnangul on kostja asjas esitatud tõenditega vastuollu minnes asunud väitma, et ta olevat justkui müügilepingu täitnud, kuna masina korda tegemine enne selle hagejale üle andmist polevat olnud tema kohustus. Lisaks väidab kostja, et pooled olevad kokku leppinud hagejale masina kaudse valduse üleandmises ning sellega olevat masina üleandmise kohustus täidetud. Tegemist on tõendamata väitega, sest kostja pole hagejat kaudse valduse üleandmisest teavitanud. Vale ja tõendamata on kostja väide, et pooled on kokku leppinud, et masin antakse Truckscape OÜle hoolduseks. Seda asjaolu ei saa “üheselt” ega ka mitte mingil muul tõendada, et masin polnud töökorras ning sellele tuli paigaldada uued akud. Masina turuväärtus ei oma käesolevas asjas mingit tähendust, sest pooled leppisid kokku masina konkreetses hinnas, mis pole seotud masina turuhinnaga. Masina turuväärtusest pooled lepingu sõlmimisel ei rääkinud. Asjakohatu ja seosetu on väide, et hagejale pidi olema masina turuväärtuse põhjal aru saada, et masinal esinevad puudused. Kostja on ju õigeks võtnud hageja faktiväite, et masinal esinesid puudused ning et kostja pidi masina enne hagejale üleandmist korda tegema. 3
Hageja teavitas kostjat väidetavast puudusest ligi viis kuud pärast kostja poolt müügilepingu täitmist. Kusjuures, nö puudusest teavitamine oli koheselt koos lepingust taganemisega, st tegelikult ei teavitanudki hageja kostjat üldse puuduste olemasolust, vaid taganes koheselt lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata.
lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega on hageja rikkunud puudustest teavitamise kohustust ja kaotanud õiguse lepingurikkumisele tugineda. Ning lisaks on hageja poolt saadetud taganemise avaldus õigustühine, kuivõrd hageja poolt ei eelnenud taganemisele täiendava tähtaja andmist. Hageja ei ole esitanud ka põhjendusi, miks võiks olla täiendava tähtaja andmata jätmine käesoleval juhul lubatud. Kolmandaks, kostja jääb ka selle juurde, et taganemiseavaldus on esitatud mõistlikku tähtaega ületades ja seetõttu on hageja taganemine lubamatu (
Hageja väidete kohaselt on lepingurikkumiseks puuduste olemasolu põrandahooldusmasinal. Vastavad puudused olid põrandahooldusmasinal olemas juba müügilepingu sõlmimisel ja asja ülevaatamisel (seda on korduvalt kinnitanud ka hageja). Seega sai hageja väidetavast lepingurikkumisest teada müügilepingu sõlmimisel. Müügilepingust taganes hageja alles 06.03.
) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 2 p 2 sätestab aga täiendavalt, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 11.2 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud põrandhooldusmasina. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud masin vastama. Sellise kokkuleppe puudumisel tuleb
lg 2 p 2 lähtudes järeldada, et lepingu ese pidi sobima otstarbeks, milleks selliseid esemeid tavapäraselt kasutatakse. Kui tegemist on põrandapesumasinaga, siis teistsuguste kokkulepete puudumisel tuleb eeldada, et sellega peab saama ka reaalselt põrandaid pesta. 11.3 Ütluste ja asjaoludega on tõendatud, et kostja on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud hagejat vaid puuduolevatest akudest (dtl 38, 144). Kostja kinnitas, et ostis masina selleks, et sellega Truckscape OÜ-s platsi puhastada. Kostja avaldas, et hageja oli teadlik masina tegelikust seisukorrast ehk asjaolust, et masinale oli vaja peale panna uued akud, hari oli murdunud ning amortiseerinud elektrisüsteem. Samas kinnitas kostja ka seda, et hageja ei käinud auto teise külje peal, kus oleks saanud katkist harja näha (dtl 144). Lisaks eelnevale ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks asjaolu, et hageja oli teadlik murtud harjast ja amortiseerinud elektrisüsteemist. Samas on kostja istungil tunnistanud, et masinal põles midagi läbi alles siis, kui ta uued akud peale pani ning üritas masinat kasutada sihtotstarbeliselt, seega ei saanud kostja hagejat elektrisüsteemi veast teavitada juba ostu-müügilepingu hetkel. Hageja märgib, et ei olnud ostueelselt teadlik muudest puudustest kui puuduolevad töökorras akud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tellib masinale uued akud ning paneb need peale. Hageja pidi tasuma kostjale 2760 eurot, mis sisaldas endas ka uute akude hinda. Poolte ütlustega on tõendatud, et põrandahooldusmasin ei saanud peale uute akude peale panemist töökorda (dtl 145). 5
, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on formaalsed ja materiaalsed alused täidetud. 15. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale taganemisavalduse 06.03.2023 e-kirja teel (dtl 36). Kostja ei vaidle vastu, et hageja edastas 06.03.2023 kostjale kohtuväliselt taganemisavalduse (dtl 97).
lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on 06.03.2023 taganemisavalduse kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalsed eeldused. 16. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on täidetud ka materiaalsed alused lepingust taganemiseks. 17. Lepingust taganemise eelduseks on
lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine.
lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või lepingu üles öelda.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. 18. Hageja tugineb taganemisel eelkõige asjaolule, et kostja ei ole täitnud
lg 1 tulenevat müüja põhikohustust anda üle (lepingutingimustele vastavat) põrandahooldusmasinat. 18.1
lg 1 esimese lause kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. 18.2 Antud juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat teavitanud, et põrandahooldusmasin on valmis üleandmiseks. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud asjaolus, et masina valdus antakse peale akude paigaldamist Truckscape OÜle. Isegi kui, pooled oleks viimases kokku leppinud, siis ei ole kostja hagejat teavitanud ka sellest, et oleks valduse üle andnud Truckscape OÜle, s.t puudub igasugune kostja poolne teavitus hagejale, et masina valdus on üleandmiseks valmis (vt kohtu põhjendusi ka punktis 12.4, ülal). 18.3 Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et hageja võib minna põrandahooldusmasinale Truckscape OÜ-sse igal ajal järele. Seesugune lubadus ei ole aga kohtu hinnangul piisav 7
lg-s 1 sätestatud kutse- ja majandustegevuses tegutseva ostja ülevaatamiskohustust saab täita alles asja üleandmisel. Kuivõrd asja ei ole tänaseni üle antud, siis ei ole ka kohane rääkida ostja ülevaatamiskohustusest ja sellest, kas ostja pidi või ei pidanud harja murdumist märkama. Ammugi sellest, mida ta oleks või ei oleks pidanud harja puudumisest järeldama masina üldise seisundi kohta. 19.7 Seoses elektrisüsteemi puudusega, mille esinemisele on väitnud hageja (dtl 141) ja mille olemasolu on tunnistanud ka kostja (dtl 145), omavad täiendavalt tähendust ka
lg 1 sätestab, et ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale.
lg 2 sätestab aga, et asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Käesoleval juhul ei ole asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko seega ostjale üle läinud, sest asja ei ole müüja ostjale üle andnud. Seega ei ole vastavalt
sätetele müüjal õigust ka müügihinnale, kui ta enne asja kahjustumise riisiko üleminekut tekkinud puudust ei kõrvalda. 19.8 Kokkuvõtteks on kohtu hinnangul tõendatud, et lisaks masina üleandmise kohustuse rikkumisele ei ole kostja täitnud lepingut ka lepingu eseme lepingutingimustele vastavuse osas. Täpsemalt, masin ei vastanud sellistele kvaliteedi nõuetele, millistele peaks vastama kasutatud masin, kuna masinat ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt (
Samuti on kohus seisukohal, et tegemist on puudustega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada masinat väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudustega). Liiati sai hagejal
lg-st 1 tulenev asja ülevaatamise kohustus tekkida alles müügilepingu täitmisel – s.o asja üleandmisel. Müügilepingu ese on aga tänaseni ostjale üle andmata. 20. Kohus hindab lõpuks, kas täidetud on ka muud lepingust taganemise eeldused lähtuvalt
20.1 Käesoleval juhul oli lepingust taganemise aluseks niisiis lepingu eseme üleandmiskohustuse rikkumine. Seega ei saa
mõistes rääkida, et asja juhusliku hävinemise või kahjustumise riisiko oleks müüjalt ostjale üle läinud. Järelikult ei pea kohus hindama eraldi kas müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. See küsimus tuleks kõne alla juhul, kui lepingu ese oleks juba üle antud. Küll aga tuleb hinnata, kas kõik seaduses ette nähtud tingimused lepingust taganemiseks on täidetud. 20.2
lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva
lg 2 punktiss 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. 20.3 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud kostjale e-kirja 23.01.2023, milles küsib, kuidas masinaga lood on ning avaldas, et asi on veninud väga pikaks ning kui sellest asja ei saa, siis ta soovib pigem raha tagasi saada (dtl 36). Vande all ärakuulamisel selgitas hageja, et mõtles kirjas seda, et kui masinat ei saada töökorda ja kokkulepet ei täideta kostja poolt, siis ta sooviks oma raha tagasi saada (dtl 141). Mõlemad pooled on vande all ärakuulamisel ka kinnitanud, et suhtlesid masina teemadel ka telefoni teel. Hageja on e-kirjas avaldanud, et masina kättesaamine on veninud väga pikaks ning kui sellest asja ei saa, siis soovib pigem raha tagasi. Kohus on seisukohal, et kostja pidi antud e-kirjast aru saama, et hageja soovib masina kättesaamist (asi on veninud väga pikaks) ning kui ta seda ei saa, siis tahab lepingust taganeda (raha tagasi). Taganemisavalduse esitas hageja alles 06.03.2023, seega sai kostja veel täiendavalt aega masina töökorda viimiseks ja üleandmiseks üle kuu aja. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on andnud kostjale enne lepingust taganemist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 20.4 Tuginedes kõigele eeltoodule leiab kohus, et hageja oli õigustatud lepingust taganema. 21. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kõik lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning hageja taganemine müügilepingust on kehtiv. 22.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 9
23. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 23.1 Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad
§de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); - kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (
lg-d 2 ja 3); - hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2) - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
23.2 Kohus leiab, et kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks on täidetud. Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale põrandahooldusmasina, kuid ei andnud seda hagejale üle. Ka ei viinud hageja lepingu eset lepingutingimustele vastavusse (töökorda), et oleks võimalik see hagejale üle anda. Seega on kostja poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud. Kahju on tekkinud hagejal kohtueelse õigusnõustamise eest summas 360 eurot. Kahjunõuet tõendavad advokaadi esitatud nõue-hagihoiatus ja arve (dtl 43-46). Põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud, kuna kahju ei oleks tekkinud, kui müüja oleks lepingutingimustele vastava seadme hagejale üle andnud või seadme müügihinna selle võimatuse korral ise tagastanud. Sellisel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole pöörduda. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada. 24. Hageja taotleb lisaks ka põhinõuetelt viivise väljamõistmist kohtult selliselt, et kohus mõistaks viivise välja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise summalt 3120 eurot alates 09.05.2023 kuni nõude täitmiseni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.