Obsah (5)

§ 372§ 477§ 371§ 6182§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17868 Tsiviilasi Txxxx Sxxx avaldus juurdepääsu saamis

§ 372lg 4).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Txxxx Sxxx (avaldaja) esitas 19.12.
2. a Tartu Maakohtule avalduse, milles soovib temale kuuluvale Pxxxxxxxxkinnistule (katastritunnus 79401:006:0354) juurdepääsu määramist läbi Pxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus 79401:006:0395). Avaldajal on juurdepääsu vaja enda kinnistule üksikelamu ehitamiseks ehitusloa taotlemisel.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 131 järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita asjad.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3.

§ 6182

lg 1 näeb ette, et avalikult kasutavale teele juurdepääsu asjas on menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. 1

1. Riigikohus on selgitanud, et kõigi kinnisasjade omanike, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukohajärgse vallavalitsuse kaasamine on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega.
2. Avalduse kohaselt on xxxxxxxxx kinnistu omanik surnud
3. aastal ning pärijad ei ole huvi üles näidanud. Samas ei selgu avaldusest, kes on pärijad. Selleks, et kohus saaks menetleda juurdepääsu määramise avaldust peavad kõik kinnistute omanikud, keda see avalduse lahendamine puudutab, olema teada.
4. Kinnistusregistrist nähtuvalt on Pxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 382304, katastritunnus 79401:006:0395) omanikuna sisse kantud Lxxxxxxx Pxxxx (sünd. xxxxxxxxxx). Rahvastikuregistris Lxxxxxxx Pxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) oleku kohta andmed puuduvad, kuid registris märgitud andmetel oli Lxxxxxxx Pxxxx abielus ning tema abikaasad olid Exxx Pxxx (sünd xxxxxxxxxx) ja Mxxxxx Pxxxx (sünd xxxxxxxxxx). Samas puuduvad mõlema abikaasa oleku kohta andmed. Pärimisregistrist ei nähtu, et ühegi eelnimetatud isiku suhtes oleks pärimismenetlust läbi viidud.
5. Seega ei ole käesolevaks hetkeks teada, kes on xxxxxxxxx kinnistu omaniku üldõigusjärglane. Kohus lähtub menetluse alustamisel kinnistusregistri andmetest ning kuniks ei ole teada, kes on xxxxxxxxx kinnistu omanik, ei ole võimalik ka juurdepääsu avaldust menetleda.
6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt määratakse juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
7. Kohus leiab, et avaldaja on kohtu poole pöördunud ennatlikult. Kuigi hagita menetluses on kohtul asjaolude väljaselgitamise kohustus, ei tähenda see seda, et kohus saaks hakata ise otsima pärijaid, sest kohtul puudub pädevus pärimismenetluse läbiviimiseks. Pärijad tuleb avaldajal endal välja selgitada.
8. Arvestades avalduses esitatud asjaolusid ja kohtu poolt kogutud andmeid, leiab kohus, et antud juhul ei ole mõistlik anda avaldajale ka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (st isikuteringi väljaselgitamiseks, asjaolude täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks) vaid avaldus tuleb jätta

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

11. Kohus soovitab avaldajal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Samuti võib avaldaja huvitatud isikuna pöörduda notari poole pärijate väljaselgitamiseks. Kui kinnistu omanik selgub ja läbirääkimised juurdepääsu osas ei õnnestu, saab avaldaja uuesti pöörduda kohtu poole juurdepääsu taotlemiseks. 12.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kuna käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2