lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav MARKO HAKMANN, isikukood 36811152224; xxxx kodanik; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht Xxxx, xxxx; kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused puuduvad; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras Kannatanud V. T., isikukood xxxx, elukoht xxxx; V. T., isikukood xxxx, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Tunnistada MARKO HAKMANN
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Marko Hakmanni suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 23.05.2023. Võttes aluseks
lg 1 on Marko Hakmann kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Hakmanni katseaja jooksul osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Marko Hakmannilt menetluskuluna sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marko Hakmannilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 1268,40 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 40 senti) vandeadvokaadi Leelo Viil poolt kohtueelses menetluses ja kohtus ning kaitsjatasu summas 34,50 (kolmkümmend neli eurot ja 50 senti) vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas poolt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse lõpetamisega seotud õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Marko Hakmannil menetluskulud kokku summas 2390,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 199,20 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE
MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava Marko Hakmanni, kannatanud V. T.i, V. T. ja tunnistaja T. L. ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanute ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Marko Hakmanni ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid neid saab arvestada. Kohus leiab, et Marko Hakmanni süüdistus on tõendatud kohtus uuritud tõenditega, kannatanu V. T.i ütluste, kannatanu V. T. ütluste, tunnistaja Triin Leesnurm ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolli (häirekeskuse kõne salvestis ja vormikaamera salvestisega) ja asitõendi vaatlusprotokolli (kroonikeskuse turvakaamera salvestistega), sündmuskohal tehtud fotodega kannatanust V. T.ist ja V. T. 11.01.2022 ambulatoorse epikriisi koopiaga. CD-plaat sündmuskohal tehtud fotodega kannatanust V. T., millest nähtub vaade kannatanu näole ja käele. Nii lõual kui ka küünarvarrel on näha punetust. Kannatanu V. T. on andnud ütlused, et Marko Hakmann lõi teda üle laua esimest korda saapaga vastu pead, kui ta istus kingsepatooli peal ja teist korda tuli Marko Hakmann laua taha ja lõi veel kannatanut. Kannatanu tundis löökide tagajärjel valu kaelas ja käel olid verevalumid. Kannatanu V. T. on väitnud, et Marko Hakmann, püüdis teda lüüa vasaku käega, mille kannatanu tõrjus, aga seejärel lõi Marko Hakmann paremas käes olevate saabastega vastu kannatanu vasakut näopoolt. Kannatanu V. T. tundis löögi tõttu valu ja silm läks paiste ja punaseks. V. T. 11.01.2022 ambulatoorse epikriisi koopiast nähtub, et kannatanu V. T.l oli 11.01.2022 pindmine peavigastust, silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Visuaalselt vasak silm punane, silma ümber punetus ja hematoom. Nina vasakul pool valulik. Vasak pool nägu tuim. Alalõualuu liigu tavapäraselt, rääkimine takistatud ei ole. 3
Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Leian, et süüdistatava Marko Hakmanni poolt kannatanute V. T.i ja V. T. löömine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanud V. T.i ja V. T. on kinnitanud, et 11.01.2022 lõi süüdistatav Marko Hakmann neid ning löökidest said kannatanud viga. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käesolevas asjas on kannatanul V. T.il tuvastatud löökide tagajärjel valu kaelas ja käel olid verevalumid. Kannatanu V. T. tundis löögi tõttu valu ja silm läks paiste ja punaseks. Puudub alus kahelda kannatanute ütlusi valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul on ennekõike tegemist siis
lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub igasugune kahtlus selles, et kannatanud ka valu tundsid. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohus leiab, et süüdistatava Marko Hakmanni käitumises esinevad
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tõendamist ei leidnud Marko Hakmanni poolt kohtus väljaöeldu, et ta kaitses ennast ja kui kingsepp (V. T.) saabast tagasi ei andnud, siis lükkas süüdistatav teda ühe käega õlast ning teise käega tõmbas saabast enda kätte. Selle tagajärjel oli kingsepp taburetilt maha kukkunud ning Marko Hakmann oli saapa kingsepa käest tagasi saanud. Pärast seda lahkus ta koridori ja teda tahtis kinni pidada teine kannatanu (V. T.), kes tahtis teda haarata, tema vabanes haardest ja süüdistatava enda sõnul instinktiivselt keeras ümber ja äigas käega kannatanut V. T.t. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu V. T. haardest vabaneda. Kohus loeb need Marko Hakmanni ütlused ennastõigustavateks. Asitõendi vaatlusprotokolli (kroonikeskuse turvakaamera salvestistest) nähtub, et meesterahvas kell 12:56 siseneb kingsepa tööruumi, kell 12:58 väljuvad kingsepp ja meesterahvas korraks kingsepa tööruumist ning suunduvad ümber nurga asuvasse prillipoodi. Peale prillipoes käiku minnakse koos tagasi kingsepa tööruumi. Kell 13:01 väljub meesterahvas kingsepa tööruumist, seejärel väljub tööruumis kannatanu V. T., kes esmalt hoiab käega kinni oma näost ja seejärel käest. Kell 13:01 väljub ilustuudiost Voyage kannatanu V. T., kes asub meesterahvaga mööda koridori samas suunas liikuma- meesterahvas kõnnib eespool ja kannatanu V. T. tagapool. Meesterahvas teeb kannatanu V. T. suunas vasaku käega liigutuse, kannatanu lükkab meesterahvas käe endast eemale, seejärel liigutakse mööda koridori samas suunas edasi ning meesterahvas teeb ühe korra paremas käes olevate saabastega löögi kannatanu näo suunas. 4 Seejärel haarab kannatanu V. T. oma näost kinni ja hakkab liikuma koridoris teises suunas, meesterahvast eemale. Marko Hakmanni ütlused kannatanute löömise tehiolude kohta on vastuolus seega teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti märgib kohus, et turvakaamera salvestisest nähtu kohaselt ei saa kohus lugeda, et tegemist oli süüdistatava Marko Hakmanni poolt instinktiivsete liigutusega, vaid tegemist oli tahtlike tugevate liigutustega, eesmärgiga äsada kannatanule V. T.le ja talle haiget teha või teda isegi vigastada. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus Marko Hakmannile esitatud süüdistuse tõendatuks.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani süüdistatav Marko Hakmann vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu V. T.i ütlustest nähtub, et Marko Hakmann lõi teda üle laua esimest korda saapaga vastu pead, kui ta istus kingsepatooli peal ja teist korda tuli Marko Hakmann laua taha ja lõi veel kannatanut. Kannatanu V. T. ütlustest nähtub, et Marko Hakmann püüdis teda lüüa vasaku käega, mille kannatanu tõrjus, aga seejärel lõi Marko Hakmann paremas käes olevate saabastega vastu kannatanu vasakut näopoolt. Mõlemad kannatanud tundsid löögi tõttu valu, seega teadis Marko Hakkmann, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et Marko Hakmanni teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei ole usaldusväärsed Marko Hakmanni ütlused selles, et tema oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest. Tema ütlused ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanute ja tunnistaja T. L. ütlustega. Marko Hakkmann tunnistas ise, et teda ärritas see, et saapakonts oli kingsepa poolt lihvitud kaldesse ja kui kingsepp V. T. tahtis saabaste kontsad ära võtta ja kui kingsepp saabast tagasi ei andnud, siis lükkas süüdistatav teda ühe käega õlast ning teise käega tõmbas saabast enda kätte. Selle tagajärjel oli kingsepp taburetilt maha kukkunud ning Marko Hakmann oli saapa kingsepa käest tagasi saanud. Pärast seda lahkus ta koridori ja teda tahtis kinni pidada teine kannatanu, kes tahtis teda haarata, tema vabanes haardest ja süüdistatava enda sõnul instinktiivselt keeras ümber ja äigas käega kannatanut V. T.t. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu haardest vabaneda. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud. Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi süüdistatav Marko Hakmann oli see, kes ründas kannatanut V. T.i esimesena ning süüdistatav Marko Hakmann ründas ka kannatanut V. T.t esimesena. Seega hinnates süüdistatava Marko Hakmanni tegevust kannatanut V. T.i suhtes
T.i saapaga vastu pead, ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest V. T. teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Samuti ei olnud süüdistataval Marko Hakmannil põhjust eeldada, et kannatanu V. T. teda ründab. Vahe kahe isiku vahel oli videosalvestuse kohaselt vähemalt 2 meetrit ning eeldada, et kannatanu V. T. süüdistatav Marko Hakmanni vahetult ründab, polnud mõistlikku põhjust. 5 Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (
lg 3).
lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ette ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne.
lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et süüdistataval Marko Hakmannil ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanuid esimesena ründama. Seetõttu tunnistab kohus süüdistatava Marko Hakmanni esitatud süüdistuses
KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Marko Hakmann end toimepandud teos süüdi ei tunnistanud. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades peab kohus isikule, kes kannatanutele põhjustab vägivallateoga hulgaliselt tervisekahjustusi, mõistma karistuse sanktsiooni keskmise määrale lähedases määras. Eripreventiivses mõttes on Marko Hakmann varem karistamata isik, mistõttu on võimalik, arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule, kes kuriteosündmuse ajal ja ka pärast seda pole ülesnäidanud vähimatki kahetsust, rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus Marko Hakmannile karistuseks
lg 1 järgi 8 kuud vangistust, mida tingimuslikult ei kohaldata 1 aastase katseaja jooksul. Lisaks kohustatakse Marko Hakmanni
lg 2 p 8 alusel katseaja jooksul osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Marko Hakmanni menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 1302,90 eurot vandeadvokaadi Leelo Viil ja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. Kokku kuuluvad 6 menetluskulud väljamõistmisele süüdistatavalt Marko Hakmannilt summas 2390,40 eurot, mis tuleb Marko Hakmannil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 199,20 eurot. TSIVIILHAGI KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Esmalt märgib kohus, et kannatanu V. T. poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu V. T. on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi. Tsiviilhagist nähtub, et 11.01.2022 kella 12.56 kuni 13:02 on Rakvere linnas F.G.Adoffi 11 Kroonikeskuse koridoris löönud Marko Hakmann ühe korra saabastega kannatanule V. T. vasakule poole näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ninaverejooksu. Pärast löömist toimetati V. T. Rakvere Haigla EMOsse läbivaatusele. Haigla viisitasuarve on 5 eurot, mida tõendab viisitasuarve nr A2201242. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kannatanu kandis 5 eurot kahju selle tõttu, et ta pöördus Marko Hakmanni põhjustatud teo tõttu EMOsse. TsMS § 4, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb välja mõista Marko Hakmannilt V. T. kasuks tsiviilhagi summas 5 (viis) eurot. Tsiviilhagi tuleb Marko Hakmannil tasuda V. T. arveldusarvele xxxx (Xxxx AS). Väljamõistetud varalise kahju nõue kuulub tervikuna tasumisele kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde neli elektroonilist andmekandjat, s.o kolm DVD+R plaati ja üks CD-R plaat (tl 19, 21, 31, 57). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõendite säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. Kohus juhindus KrMS § 175, 179, 180, 306, 310, 311, 313, 315, 318, 319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2023 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 23. mai 2023 otsus osas, millega maakohus allutas Marko Hakmanni
2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta Marko Hakmannile mõistetud vangistus
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.