Obsah (7)

§ 37§ 17§ 41§ 318§ 326§ 185§ 188

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-5893 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga kahjustatud. Seega on alaealine A.K. kannatanu. Kannatanu on kohtumenetluse pool ja seega õigustatud esitama apellatsiooni (

§ 17lg 1, § 318 lg 1).

7. Üldjuhul esindab menetluses alaealist kannatanut tema seadusjärgne esindaja.

§ 41

lg 31 p-de 1-3 kohaselt määrab menetleja piiratud teovõimega kannatanule esindaja riigi õigusabi korras järgmistel juhtudel: kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega; alaealine kannatanu on 2 perekonnast eraldatud; kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. Vaieldamatult on süüdistatava ja apellandi huvid vastuolus, kuid süüdistatav ei ole kannatanu seadusjärgne esindaja ega ole sellena ka menetluses esinenud. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.07.

1. a määrusega (jõustunud 29.07.2022) tsiviilasjas nr 2-22-8427 lõpetati H.R. ja Aleksander Karimovi (isikukood: 38312086047) ühine hooldusõigus nende lapse A.K. (isikukood: xxxxxxxxx) suhtes täielikult ning H.R. le anti täielik ainuhooldusõigus alaealise lapse A.K. suhtes. Kannatanu seadusjärgne esindaja on tema ema H.R. . Viimane ongi oma poega kriminaalmenetluses esindanud ja ka apellatsiooni esitanud.
2. Kuna kohus on kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes.

§ 318

lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 tulenevalt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

-i

1. peatüki
2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivad normid) või § 339 lg 1 rikkumisega. Kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole lubatav, kui sellega ei nõustu kannatanu ning just seda apellatsioonis väidetaksegi. Seega on kannatanul õigus esitada apellatsioon. 9.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on asunud seisukohale, et apellatsiooni ilmne põhjendamatus ei ole taandatav üksnes kahele kategooriale - apellatsiooni õiguslik asjakohatus või maakohtu otsuse kooskõla väljakujunenud kohtupraktikaga. Lahendades küsimust apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest tuleb silmas pidada kohtuasja eripära. Nii ei ole välistatud, et ringkonnakohus tunnistab ilmselt põhjendamatuks ka kaebuse, milles seatakse kahtluse alla maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (RKKKm 1-22-510, p 11). Kokkuleppemenetlusega nõustudes on kohus tuvastanud menetlusliigi eeldusena kannatanu nõusoleku ja teinud seda õigesti. 10. Kriminaalasja nr 21284000365 toimikust nähtub, et 24.03.2022 kuulati kohtueelses menetluses kannatanuna üle H.R. , kes soovis Aleksander Karimovi karistamist seadusega ette nähtud korras ja oli nõus kokkuleppemenetlusega. Ülekuulamise protokolli (tlk 3-4) ja kannatanu arvamuslehe (tlk 5) kohaselt on H.R. le selgitatud kokkuleppemenetluse sisu. Ta jättis karistuse liigi ja määra kohtu otsustada ning kinnitas, et varalist kahju ei ole tekkinud. H.R. t teavitati ka sellest, et kokkuleppemenetluse kohta antud nõusolekust loobuda ei saa. Eelnevale tuginedes saab sedastada, et kannatanu seaduslik esindaja on vastavalt

§ 37

lg 4 kaasatud kriminaalmenetlusse menetlustoimingule (ülekuulamisele) allutamisega ning ta on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks. Järelikult ei tule kannatanut (või tema seaduslikku esindajat) kehtiva õiguse kohaselt muu toiminguga kriminaalmenetlusse teistkordselt kaasata, samuti ei tule temalt uuesti küsida kokkuleppemenetluseks nõusolekut. Kannatanu esindaja on saanud ülekuulamisel avaldada arvamust süüdistuse ja karistuse kohta. 3

1. Kuivõrd pooled sõlmisid kokkuleppe ja seadusest tulenevad kokkuleppemenetluse eeldused olid täidetud, menetles kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete kohaselt. Kannatanul selles menetlusliigis aktiivset rolli ei ole.
2. Seega on tegemist olukorraga, mil kannatanu apellatsioon on küll kooskõlas esitatavate nõuetega, kuid edulootus sellel ilmselgelt puudub. See tingib kaebuse läbi vaatamata jäämise.
3. Kohus teavitas

322 lg 1 korras apellatsioonist kohtumenetluse pooli, kelle huve see puudutab. Kaitsja Kristjan Lee esitas apellatsioonimenetluses lühikese seisukoha ning taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooniga tutvumiseks ja seletuse koostamiseks aega 48 minutit, mille eest taotleb tasu 71,98 eurot, sh käibemaks 12,98 eurot. Ringkonnakohus, hinnates kaitsja toiminguid ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks. 14.

§ 185

lg 2 esimene lause sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus koostab

§ 326lg 3 järgse määruse.

Maksvusele pääsenud kohtupraktika (RKKKo 1-20-719, p 11; 1-18-3901, p 14) kohaselt põhjendamatu apellatsiooni esitamise kulu kannab apellatsiooni esitanud pool.

§ 188

kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale. Süüdistataval tekkinud menetluskulud summas 71,98 eurot tuleb välja mõista kannatanu seaduslikult esindajalt H.R. lt. Makse teostamiseks vajalik informatsioon kajastub kohtumääruse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) 4