lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas on menetluse peatamise alus ära langenud. Menetlus oli peatatud 28.08.2023. a määrusega neljaks kuuks. Kohus määras, et hagejal tuleb hiljemalt 04.01.2024. a kohtule leppimise tulemustest teatada. Abikaasad on leppinud ning abielu toimib.
lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada
429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on kooskõlas
Hageja 05.01.2024. a esitatust nähtub, et hageja soovib esitatud hagiavaldusest kostja Vxxxxxxx Kxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes loobuda. Pooled on leppinud ning saanud abielu toimima.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et
§-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 Kohus selgitab, et uuesti kohtusse pöördumise korral kohus hindab nõude aluseks olevate asjaolude samasust. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg.5 järgi Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Need sätted tähendavad, et menetluskulude jaotus sellistel juhtudel sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Kohtumenetluses on selgunud, et hageja nõue selle esitamise ajal oli põhjendatud, nõude aluse üle pooled ei vaielnud. Pooled kasutasid tulemuse saavutamiseks seaduses ettenähtud võimalust- leppimisaega ja mõlemale poolele sobiv tulemus saavutati, kostja on astunud samme alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus hagist kostja tegevuse tõttu, mis vastas hageja eesmärgile, ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda.
lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. RLS § 15 lg 1 p 8 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel. Kohus tuvastas, et hageja on hagi esitamisel tasunud seaduses ette nähtud riigilõivu 100 eurot. Kuna riigilõivuseadus näeb ette riigilõivu tagastamisel erinormi, tuleb tagastada kogu riigilõiv. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puuduvad. pooltel, s.h. kostjal muud kindlaksmääratavad menetluskulud /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.