Obsah (4)

§ 424§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-4429 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmu

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus 207 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati A.

Ropsi üldkasuliku töö tegemisel täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarbida alkoholi ja p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati A.

Ropsi registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire esmasele uuringu teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Lisakaristusena võeti A. Ropsilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus

1. septembril
3. Tartu Maakohus jättis
4. septembri
5. a määrusega kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendas üldkasuliku töö tegemise tähtaega
6. septembrini
7. Kohus määras, et kriminaalhooldusosakonnal tuleb võimaldada A. Ropsil teha üldkasulikku tööd ainult käeliselt ja istuvas asendis. Ettekande kohaselt rikkus A. Rops sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ja korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning ei teinud üldkasulikku tööd.
8. Tartu Maakohus pööras
9. novembri
10. a määrusega A. Ropsi karistuse täitmisele.
11. oktoobril 2023 kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel mõõdeti alkoholi sisaldus A. Ropsi väljahingatavas õhus 0,898 mg/l. Sellega rikkus A. Rops alkoholi tarvitamise keeldu. 3.
12. Kriminaalhooldusosakonna ametnik otsis A. Ropsile üldkasuliku töö tegemiseks sobivaid sisetöid, kuid neid ei leitud. A. Rops avaldas, et talle sobiks ka riisumistöö. Seega suunati A. Rops 15 üldkasuliku tunni sooritamiseks riisumistöödele, kuid üldkasuliku töö juhendaja teavitas ametnikku, et tervise tõttu see töö A. Ropsile siiski ei sobi. Ametnik üritas seejärel A. Ropsi telefoni teel kätte saada ja käidi ka tema elukohas, kuid A. Ropsi tabada ei õnnestunud.
13. oktoobri 2023 registreerimisel ütles A. Rops, et tema tervis on läinud kehvemaks ja igasugune töö tegemine on välistatud. 3.
14. A. Ropsi suhtes on kohtule esitatud kaks erakorralist ettekannet. Kohus andis A. Ropsile võimaluse jätkata elu vabaduses, teha üldkasuliku töö tunnid kergema töö vormis ja täita edaspidi käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Selle asemel rikkus A. Rops taas alkoholi tarvitamise keeldu, ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ja keeldus üldkasuliku töö tunde tegemast. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Aivar Ropsi kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kohus oleks pidanud arvestama, et kriminaalhooldus ei suuda leida A. Ropsile sobivat kerget üldkasulikku tööd. Samuti ei arvestanud kohus sellega, et A. Ropsil on tervisega probleeme. A. Rops on valmis jätkama kriminaalhooldust ja tegema üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu järeldused
16. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult A. Ropsi karistuse täitmisele.
17. Tulenevalt

§ 69

lg-st 6 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö 2 tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.

1. A. Rops mõisteti praeguses asjas süüdi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest. Selle eest mõisteti talle karistuseks 6 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus, mis asendati 207 tunni üldkasuliku tööga. Samuti määrati A. Ropsile mh kohustus mitte tarvitada alkoholi. Siiski on A. Ropsi suhtes kohtule esitatud juba kaks erakorralist ettekannet, millega taotletakse tema karistuse täitmisele pööramist mh just alkoholi tarvitamise keelu korduva rikkumise tõttu. Tartu Maakohus andis eelmist erakorralist ettekannet arutades A. Ropsile võimaluse kanda karistust vabaduses. Siiski jätkas A. Rops vaatamata keelule alkoholi tarvitamist ja ilmus
2. oktoobril 2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,898 mg/l). Eelnev näitab üheselt, et A. Rops ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest isegi siis, kui teda ähvardab karistuse täitmisele pööramise ja selle vangistuses kandmise oht.
3. Tartu Maakohus määras
4. septembri
5. a määruses, et kriminaalhooldusosakonnal tuleb A. Ropsile võimaldada üldkasulikku tööd ainult käeliselt istuvas asendis. Määruse kohaselt on Tartu Vangla meditsiiniosakond seisukohal, et A. Rops on võimeline tegema kergemat füüsilist tööd. Kriminaalhooldusosakonna
6. novembri 2023 erakorralise ettekande põhjal püüdis kriminaalhooldusametnik leida A. Ropsile sisetööd, kuid asutustel seda pakkuda ei olnud. Seejärel avaldas A. Rops registreerimisel, et talle sobib ka näiteks riisumistöö. Kuid pärast A. Ropsi riisumistööle suunamist selgus, et ta siiski keeldus tervise tõttu tööd tegemast. Seega, vaatamata A. Ropsi võimekusele ja tema enda soovile teha kergemat riisumistööd, keeldus ta töö tegemisest ja ei ole siiamaani ühtegi üldkasuliku töö tundi teinud. See näitab, et A. Rops ei ole motiveeritud tegema talle määratud üldkasuliku töö tunde, põhjendades seda halva tervisega. Kuigi üldkasulik töö peab olema isikule võimetekohane, ei nähtu meditsiiniosakonna hinnangust, et A. Ropsil oleks olnud tervisest tulenev põhjus riisumistööst keelduda. Seetõttu hoiab A. Rops kohtu hinnangul üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale.
7. A. Rops on rikkunud ka registreerimiskohustust ja jäänud mitmel korral kriminaalhooldusametnikule nii telefoni teel kui ka elukohta külastades kättesaamatuks. Kriminaalhooldusel viibides on isik kohustatud järgima määratud nõudeid ja kohustusi. A. Ropsile anti võimalus kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid seda ta ei hinnanud ning jätkas käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist. Seetõttu on põhjendatud A. Ropsi karistuse täitmisele pööramine.
8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
9. novembri
10. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11. Kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 65,88 eurot, sh käibemaks 11,88 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 65,88 eurot (sh käibemaks) A. Ropsi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3