2-23-11832/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-23-11832 Tsiviilasi T. T. hagi I. T. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 900 eurot Hageja: T. T. (ik xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Menetlusosalised ja nende esindajad xxxxxxxxxxx, e-post: Kostja: I. T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx), Kostja seaduslik esindaja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx) Menetlus lihtmenetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta T. T. hagi I. T. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
4. T. T. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi I. T. (kostja) vastu
5. juuni 2020 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxx välja mõistetud 150 euro suuruse elatise, vähendamiseks. Hageja selgituste kohaselt on tema majanduslik olukord ja tervislik seisund pärast kompromissimäärust oluliselt halvenenud ning ta ei suuda kompromissmäärusega väljamõistetud elatist tasuda. Hageja selgitab, et ta elab elukaaslase ema korteris ning maksab poole kommunaalkuludest, ta on töövõimetu ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus. Kuni
6. juuli 2023 pidas kohtutäitur hageja töövõimetoetusest kinni 20% elatusmiinimumi ületavast summast. Alates
7. juulist 2023 aga on arestitud kolmandik töövõimetoetusest. Seega läheks elatise katteks igakuiselt 190-200 eurot. Hageja on seisukohal, et sellisel juhul ei jää tal enda ülalpidamiseks enam rahalisi vahendeid, ta ei saa ka ravimeid osta. Hageja on võimeline tasuma elatist 50-60 eurot kuus.
8. Kostja vaidleb hagile vastu. Ta selgitab, et kostja vajadused on käesolevaks ajaks suurenenud, sest kostja käib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning elab üürikorteris. Üürile ja kommunaalkuludele läheb igakuiselt 275-320 eurot. Kostja vajab ka toitu, riideid, jalanõusid, õppevahendeid jne. Kuna hageja ei täitnud kompromissimäärust, pöördus kostja esindaja kohtutäituri poole. Täitemenetluse raames on hageja tasunud elatist vahemikus 1 eurost kuni 60 euroni. Ka kostja esindaja on osalise töövõimega, kuid käib hooajalistel töödel, kui tervislik seisund seda võimaldab. Samuti kulub kostja esindajal suur osa sissetulekust ravimite peale. Elatise suurust ei ole põhjust vähendada, kuna hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10. Viru Maakohtu
11. juuni 2020 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx mõisteti T. T. I. T. kasuks alates
12. jaanuarist 2020 välja elatis 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
14. juuni
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
16. oktoobri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja seisukoht on, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuna tema tervislik seisund on pärast varasemat kohtulahendit oluliselt halvenenud ning tal on tuvastatud täielik töövõimetus. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav.
18. Tsiviilasja nr x-xx-xxx menetlemisel on tuvastatud, et hageja oli perioodil 14.09.2017 13.09.2022 osalise töövõimega ning tema töövõimetoetuseks oli 328,68 eurot kuus. Samas tegi ta juhutöid (sõitis taksot), mille eest teenis nädalavahetustel tulu 200-600 eurot. Hagejal endal sõidukit ei olnud, kuid ta kasutas poja autot enda tarbeks. Hageja elas Tallinnas aadressil Tammsaare tee 69-30, koos elukaaslasega. 2
19. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
20. ja
21. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Varasema kohtulahendi tegemisel on arvestatud lapse vajadustega ning hageja materiaalsete võimalustega. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus ja sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu
22. juuni 2020 lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal asjaolud, mis õigustavad elatise vähendamist. Hageja on uue asjaoluna esile toonud, et alates
23. septembrist 2022 on tal puuduv töövõime. Hageja esitas kohtule tema töövõime hindamise otsuse
24. augustist 2022 nr TVH/22/038420 (dtl 22-23). Samas aga on hageja selgitanud, et töövõimetoetus on suurem kui elatise kindlaksmääramise ajal (perioodil 14.09.2022 - 13.09.2023 töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 16,3300 eurot). Hageja pangakonto väljavõttest (dtl 24) nähtuvad perioodil 18.03.2023 - 18.09.2023 Eesti Töötukassa väljamaksed hagejale: aprillis 465 eurot, mais 507,08 eurot, juunis 521,96 eurot, juulis 553,06 eurot.
25. detsembril 2023 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tal on jätkuvalt puuduv töövõime (esitas tõendina
26. detsembri 2023 Eesti Töötukassa otsuse nr TVT/23/063465, dtl 88) ning töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 16,3300 eurot. Tsiviilasja nr x-xx-xxx menetlemisel on tuvastatud hageja poolt töövõimetoetuse saamine, mis viitab hageja osalisele töövõimele ning eeltoodud asjaolu arvesse võtmine on tinginud elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab maakohus, et hageja puuduv töövõime ei ole käesolevalt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, kuna töövõimetoetus on suurenenud. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Ka töövõimetoetust tuleb hagejal kasutada lapse ülalpidamiseks, arvestades ka enda tavalist ülalpidamist. Hageja on täiendavalt viidanud, et tema eluasemekulud on varasemaga suurenenud, sest ta elab elukaaslase ema korteris ning peab maksma kommunaalkulusid. Hageja ei ole kommunaalkulude kandmist tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud eluasemekulude tasumist elukaaslasele ning peab vajalikuks viidata, et ka varasema menetluse ajal elas hageja samas elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega ei ole usutav, et eluasemekulude kandmise olukord on võrreldes varasema ajaga muutunud. Hageja on avaldanud oma kulutustena ka poja auto 3 kasutamisega kaasnevate kulutuste kandmist. Kohus kontrollides varasemat menetlust, tuvastas, et ka
27. juuni 2020 määruse tegemise ajal kasutas hageja poja autot, mistõttu ei ole olukord varasema ajaga muutunud. Ka autoga seonduvate kulutuste kandmist ei ole hageja tõendanud. Seega ei ole tuvastatud hageja poolt eluaseme- ja autokulude kandmise suurenemine. Kostja esindaja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole elatist kompromissimääruses sätestatud määras kunagi tasunud, vaid on teinud makseid vahemikus 1 euro kuni 60 eurot. Hageja poolt avaldatuga on tuvastatud, et hagejal on tekkinud elatisvõlgnevus, mis iseloomustab hageja maksekäitumist ka siis kui ta oli osalise töövõimega. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et hageja väited täitemenetluse osas ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele, kuna täitemenetluses kohtutäituri toimingute tegemine, sh töövõimetoetuse arestimine, ei mõjuta elatise suuruse kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4