) § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 7.
lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. 8. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule 04.01.2024 kaebusest loobumise avalduse. Kohus on kaebusest loobumise tagajärgi kaebajale selgitanud. Avalduse vastu võtmata jätmiseks ei ole antud juhul põhjust. Seega tuleb kaebusest loobumise avaldus vastu võtta ning menetlus lõpetada. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebusest loobumine võiks kahjustada teiste isikute õigusi või vabadusi. Seejuures selgitab kohus veelkord, et kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebuse esitaja sama nõude ja alusega kaebusega enam halduskohtusse pöörduda (
9.
Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks haldusorgani välist õigusabiteenust kasutanud, et kaebajalt nende kulude väljamõistmist taotleda (
Kohtupraktika käigus on asutud ühtlasi ka seisukohale, et haldusorgani menetluskulusid üldjuhul kaebajatelt välja ei mõisteta. Kuna kaebaja esitas kaebusest loobumise avalduse järgmisel päeval peale kolmanda isiku kaasamise määruse koostamist ning kolmas isik ei olnud jõudnud veel kaebusele oma seisukohta esitada, siis eeldatavalt ei olnud menetluskulu tekkinud ka kolmandal isikul. Seega menetluskulude või võimalike menetluskulude põhjendatuse hindamise vajaduse küsimust antud juhul ei tõusetu. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.