ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks
lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kohus leiab, et taotlus vastab
6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja
lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on
Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Taotluses on märgitud, et MTA kontrollib 24.07.2023 korralduse alusel X OÜ jaanuar kuni detsember 2022 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning kontrollimenetluse vältimatuks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse summas 67 809,42 eurot määramine (s.o perioodil 12.2022 deklareerimata jäänud käibemaks). Maksuotsust ei ole äriühingule veel koostatud. Kuna
lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku 2 olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-1450383, p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse nr 3-14-50383 p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus
lg 1 kohaldamiseks puudub ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel. Maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslikum põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel. Lisaks peab maksuhaldur tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama
lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse muutumisega lõplikus maksuotsuses või äriühingu pankrotimenetluses; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduri taotluses toodud asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse tulemuseks on maksuotsuse koostamine X OÜ-le. Taotluse punktis 2 on tõenäoliselt määratava maksukohustuse kujunemist piisavalt põhjendatud. See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse alustamist taotluses näidatud tõenäoliselt määratava maksukohustuse, s.o 67 809,42 euro osas. X OÜ-le määratav maksusumma on kujunenud X juhatuse liikmeks oleku ajal. X oli maksusumma kujunemise perioodil äriühingu ainus juhatuse liige. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-31-23-12, p 15). MTA on tuvastanud, et X juhatuse liikmena ei kajastanud teadlikult ettevõtte pearaamatus kõiki majandustehinguid, kuigi oli selleks kohustatud. MTA hinnangul jättis X juhatuse liikmena tahtlikult deklareerimata käibemaksu kontrollitaval perioodil osutatud ehitusteenuselt. Seejuures on taotluses selgitatud, et X on nii tellija (Y OÜ) kui ka tööde teostaja (X OÜ) juhatuse liige ning allkirjastas lepingu mõlema lepingupoole eest. Samuti on X allkirjastanud teostatud tööde aktid, pangaga sõlmitud laenulepingu ning ehitusregistrile esitatud ehitusteatise. Eelnevat arvestades juhtis X OÜ tegevust igapäevaselt X, kes pidi olema kursis ka asjaoluga, et X OÜ jättis deklareerimata ja tasumata osutatud ehitusteenuselt käibemaksu. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ning X OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud X pidada X OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. X on eelduslikult rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutab seetõttu määratud maksuvõla tekkimise eest. X võib solidaarselt X OÜ-ga vastutada äriühingule maksuotsusega määratava 67 809,42 euro suuruse maksusumma tasumise eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 6.3 Taotluses on välja toodud, et Xle on tehtud 2022.a-l väljamakseid 7848,09 eurot (keskmiselt 654 eurot kuus) ning 2023.a-l 7931,75 eurot (keskmiselt 721,07 eurot kuus). Kuivõrd X viimaste aastate sissetulek on olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse (67 809,42 euro) täitmiseks, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades X käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.4 Taotluses on ära näidatud, et X OÜ varast ei pruugi jätkuda maksuvõla tasumiseks. X OÜ omab seisuga 27.12.2023 Transpordiameti liiklusregistri andmetel kaubikut FIAT FIORINO (ehitusaasta 2011), mille hinnanguliseks turuväärtuseks peab maksuhaldur umbes 2700 eurot. Muud registervara X OÜ-le ei kuulu. Samuti puuduvad ettevõttel väärtpaberikontod. MTA-l puudub ülevaade X OÜ arvelduskontol olevate vabade vahendite hetkeseisust, kuid seisuga 31.12.2022 oli äriühingu ühel arvelduskontol vabasid vahendeid summas 2,05 eurot ja teise arvelduskonto jääk oli 3 arvelduskrediidi kasutusest suures miinuses (seisuga 31.03.2023 konto lõppjääk -58 794,31 eurot). Majandusaasta aruandes kajastatud varad, mis ei avaldu registervara või pangakontol paiknevate vahendite kujul, ei pruugi sissenõutavas (likviidses) vormis eksisteerida. 2022. a majandusaasta aruande bilansist nähtuvad ettevõttel varud summas 382 547 eurot, kuid kontrolli käigus MTA-le esitatud äriühingu pearaamatu 2022. a kohta väljavõttes ei eksisteeri varude kontosid. Varana kajastuvad aruandes nõuded ostjate vastu 73 223 eurot, kuid äriühingul on samas kohustisi kokku 89 137 eurot. MTA on ära näidanud, et äriühingu kulud ja tulud on olnud igakuiselt peaaegu võrdsed ehk X OÜ majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingu tegevus kasumlik. 6.5 Käesoleval juhul ei esine
Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud
Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg jaanuarist 2023, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb detsembrist
lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Kohus arvestab sedagi, et hüpoteegi seadmine abikaasade ühisvarale võimalik ei ole. Kui Xle kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda tagatise asendamist (
8. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud lõpetatakse, kui X esitab maksuhaldurile
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks asendustagatise väärtuseks 73 739,42 eurot (s.o maksuhalduri nõue + täitmiskulud). Kui X soovib
§-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 67 809,42 eurot (s.o potentsiaalse nõude suurus). 9. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.