Obsah (4)

§ 101§ 96§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. detsember 2023, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-23-6738 Hag

§ 101alustel elatisest kõrgema elatise nõue.

Hagejate ema on korduvalt palunud laste isal tasuda elatist laste tegelikke vajadusi arvestades, kuid laste isa ei ole seda teinud. Samas on laste isa olnud nõus, et lapsed saaksid nendele meeldivate spordialadega tegeleda ja on sõnaliselt olnud valmis lapsi igati toetama, kuid seda teinud ei ole. Kostja on tasunud jaanuarist 2022 igakuiselt 350 eurot kahele lapsele kokku, kuid sellest ei piisa laste tegelike vajaduste katteks. 2

1. oktoobril 2023 esitasid hagejad uued arvestused, millest nähtub, et hageja I keskmine igakuine kulu on 448,29 eurot ja hageja II keskmine igakuine kulu 672,86 eurot (dtl 185-189). Hagejate seaduslik esindaja esitas tõendid ja selgitused oma varalise seisundi kohta. Hagejate seaduslik esindaja saab peretoetuseid, sh lasterikka pere toetust, hagejate seaduslikule esindajale kuuluvad sõiduautod xxxxxxxxxxxxxxxxx, reg. märk xxxxxx, ehitusaasta 2012; xxxxxxxx-xxxx, reg.märk xxxxxx, ehitusaasta 2017 ja kinnisasi (reg.nr xxxxxx) aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja ei nõustu hagejate nõudega tasuda tagasiulatuvalt täiendavat elatist perioodil
3. mai 2022 kuni
4. mai 2023, s.o hagejale I summas 3563 eurot 59 senti ja hagejale II summas 4539 eurot, kokku 8102 eurot 29 senti. Tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud hagejate emaga kokkulepitud elatise määras. Perioodil
5. mai 2022 kuni
6. jaanuar 2023 kuulus elatisena tasumisele elatise kalkulaatori kohaselt 417 eurot 43 senti. Kalkulaator arvestab asjaolu, et hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Kalkulaator ei võta arvesse ema kolmandat last ega suurepere toetust. Kostja tasus hagejatele kokkuleppel 350 eurot ja viis igapäevaselt kooli hagejat I ning hagejat II treeningutele (esmases hagiavalduses on antud fakti kinnitatud), vajadusel transportis hagejaid ka muul ajal. Lisaks tasus kostja
7. juunil 2022 hagejate jalanõude eest 28 eurot ning mõlema hageja soengu eest
8. Samuti tasus kostja
9. oktoobril 2022 hageja II võistluste eest 200 eurot. Summad on kantud hagejate ema arvelduskontole. Lisaks on hagejate ülalpidamiseks andnud sularaha kostja isa. Kostja oli perioodil veebruar 2022 kuni mai 2022 töötu ning tema sissetulekuks oli töötukassa poolt makstav tasu 654 eurot, millest kostja tasus 350 eurot varasema 400 euro asemel igakuiselt elatisena, lisaks kandis igakuiselt hagejale I taskuraha minimaalselt 10 eurot ning viis hagejat I (kui ka hagejate ema abikaasa tütart) igal hommikul kooli ning jätkas hageja II treeningule viimist. Alates juunist 2022 asus kostja tööle, saades töötasu 1542 eurot (netotasu). Kostja jätkas elatise tasumist summas 350 eurot, lapse kooli/trenni viimist ja sealt toomist (antud fakti on hagejad oma esmases hagiavalduses ka kinnitanud), tasus hagejale I taskuraha. Käesolevalt on kostja töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s 1850 eurot (netotasu) ning tasub ühes kuus Swedbank AS-ile eluasemelaenu, kus laenu põhiosa makse on umbes 235 eurot kuus, intressimakse umbes 504 eurot kuus, laenukindlustusmakse 25 eurot 88 senti kuus, elukindlustusmakse 6 eurot 86 senti kuus, Holm Pank järelmaks summas 52 eurot 41 senti. Kostja on kandnud üle ka Maksu- ja Tolliameti poolt enamtagastatud tulumaksu hagejate ema kontole, aastal 2023 oli see summas 369 eurot 89 senti. Kostja tasub igakuiselt H. H. taskuraha 10 eurot kuus ja L. H. tasus kostja septembris 2023 summa 15 eurot. Mõlemale hagejale tasub hageja elatisena kokku 350 eurot kuus. Lisaks on kostjal kulud transpordile (umbes 100 eurot kuus), toidule, riietele, hügieenile, eluasemele, autoremondile. Kostjale kuulub sõiduk xxxxxxxxx, reg nr xxxxxxx, väljalaskeaasta 2004; mootorpaat ehitusaastaga 1980, kaasomand kinnisomandile aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (reg.nr xxxxxxx). Kostja abikaasa tasub eluasemega seotult: elektrikulu, prügiveo, TV/internet, hoolduskulusid, eluaseme küttekulu (gaas). Lisaks on abikaasal alaealine laps, kellega seotud kulusid ta kannab. 3 Perioodil
10. veebruar 2023 kuni
11. märts 2023 oli elatisekalkulaatori kohaselt elatise suurus hagejatele kokku 315 eurot 48 senti kuus. Kalkulaator võtab arvesse nii lapsetoetused kui lasterikka pere toetused. Kostja tasus hagejatele antud perioodil elatisena 350 eurot, viis hagejat I igapäevaselt kooli ja viis hagejat II treeningule, vajadusel transportis hagejaid ka muul ajal. Perioodil alates
12. aprillist 2023 on elatisekalkulaatori kohaselt elatise suurus hagejatele kokku 381 eurot 40 senti kuus. Kostja tasub elatisena kokku 350 eurot kuus, viib hagejat I kooli ja hagejat II treeningule, vajadusel transpordib hagejaid ka muul ajal. Seega on alusetu hagejate ema väide, et kostja ei ole osalenud lastega seotud kulude kandmisel ning et kostja väited laste toetamiseks on paljasõnalised. Hagiavalduse lisast 20 nähtub, et hagejate ema on nõudnud septembris 2022 suuremat elatist ning kostja on selgitanud, miks tal ei ole võimalik tasuda suuremat elatist. Seega kui kohus peaks asuma seisukohale, et elatise nõudmine tagasiulatuvalt on põhjendatud, siis tuleb arvestada, et kokkulepe kohaselt tasus kostja elatisena 350 eurot kuni oktoobrini 2023 kaasa arvatud. Kostja on siiski seisukohal, et olles hagejate emale oma majanduslikku olukorda selgitanud, kehtis kokkulepe edasi. Arvestades asjaolu, et kostja on osalenud hagejate ülalpidamisel regulaarselt ning tasunud elatist hagejate emaga kokkulepitud summas, ei ole elatise nõudmine tagasiulatuvalt põhjendatud ega vajalik. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema sissetulekuks 730 eurot vanemahüvitisena ning lasterikkapere ja lastetoetused 1010 eurot, s.o kokku 1740 eurot. Hagejate ema on seisukohal (esmane hagiavaldus), et lasterikkapere ja lastetoetused on seotud tema abikaasa ja nende ühise lapsega. Seega on hagejate ema seisukohal, et hagejatega seotud igakuised kulud on kokku 1582 eurot [2x(478+552)] ja seda kulu on ta kandnud oma 730 eurose sissetuleku juures, millele lisandub kostja poolt makstav elatis 350 eurot. Kostja on seisukohal, et nõutud elatise summa ei ole põhjendatud, on ülepaisutatud ning ei lähtu hagejate tegelikust ülalpidamise kulust. Suuremahuliste kulutuste tegemine rõhutatud elustandardi säilitamisel ei pruugi olla põhjendatud ja vajalik ning tegemist ei pruugi olla kuludega, mille tasumise nõudmine kostjalt oleks põhjendatud. Selliseid standardeid ei olnud ka kostja ja hagejate kooselu ajal.
13. novembri 2023 lõppseisukohas on kostja selgitanud, et tasub käesoleval ajal hagejatele elatisena 390 eurot 55 senti kuus. Kostja tasub ka edaspidi H. H. ja L. H. alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras vastavalt elatiskalkulaatorile (arvestusega hageja 1, hageja 2 ja hagejate ema kolmas laps) elatist, s.o summas 390 eurot 55 senti. Kostja tasub vähemtasutud elatisena perioodil mai 2023 kuni
14. oktoober 2023 summas 40 eurot 55 senti (390,55-350) kuus, kokku 243 eurot 30 senti (40,55x6). I. H. tasub alates kohtulahendi tegemisest L. H. treeningutega seotud kulude katteks 50 eurot kuus (dtl 269-270). KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis seadusjärgses määras hagi esitamisest alates kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o H. H. 211,11 eurot ja L. H. 179,44 eurot kuus. L. H. tasub kostja lisaks elatisele igakuiselt ka treeningute katteks 50 eurot alates kohtuotsuse tegemisest. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. 4
16. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kostja lapsed, kes on alaealised. Seega on hagejad õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks. 5. Hagejad on esitanud elatise väljamõistmise nõude maist 2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni täpsustatud arvestuse kohaselt summas 224,15 eurot kuus ja kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 336,43 eurot (dtl 185-189). Täpsustatud arvestusest on hagejad välja võtnud kulud autokütusele, sidekulud, TV paketi kulu, reisikulud, kultuurisündmuste külastamise kulud jne. Tuvastatud on, et kostja on tasunud alates hagiavalduse esitamisest igakuiselt hagejate ülalpidamiseks 350 eurot kuu,s novembrikuu eest 390,55 eurot, lisaks igakuiselt 10 eurot H. H. taskuraha ning transportinud lapsi kooli ja trenni. Lisaks ei ole hagejad vastu vaielnud kostja väitele, et kooselu lõppemisel, jättis kostja temale kuulunud mõttelise osa kinnisasjast hagejate seaduslikule esindajale hüvitist saamata, et tagada lastele elukoht. Kui vanem on kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale lapsele elatise maksmiseks vara, tuleb juhul, kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda kokkulepet ka tulevikus täita tuleva elatise kohustuse kindlaksmääramisel (

§ 100lg 3 teine lause).

6. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hagejad vähendasid nõutavat elatist määras, mis vastab

§ 101lg 1 sätestatud määrale, ei pea hagejad oma kulutusi tõendama.

Seega ei analüüsi ka kohus elatise miinimummäära ületavate kulutuste suurust. 7.

§ 100

lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (

§ 100

lg 1).

§ 100

lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette ehk hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101

lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, väheneb järgnevate laste puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1850 × 0,03 = 55,50 eurot ehk 249,78 + 55,50 = 305,28 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lasterikka pere toetuse ja lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 5 laste arvuga, kes saavad toetust: 305,28 - (325/2)/3 = 251,11 ning seejärel lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o 251,11-(80 : 2) = 211,11 eurot. Seega on I. H. kohustus tasuda H. H. ülalpidamiseks elatist 211,11 eurot kuus. Sama arvutuskäiku tuleb rakendada L. H. ülalpidamiskohustuse väljaarvutamiseks. Seega tuleks I. H. tasuda ka L. H. ülalpidamiseks elatist 211,11 eurot kuus.

1. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tuvastatud on asjaolu, et hagejad viibivad isa juures vähem kui 7 päeva, mistõttu ei ole alust vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga.
2. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna H. H. ja L. H. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, saab L. H. 15% vähendatud määra, s.o 211,11 x 0,85 = 179,44 eurot. Seega on I. H. kohustus tasuda L. H. ülalpidamiseks elatist 179,44 eurot. Kostja on nõustunud tasuma lisaks L. H. makstavale elatisele ka alates kohtulahendi tegemisest L. H. treeningutega seotud kulude katteks 50 eurot kuus. Kuna kostja on avaldanud oma valmisolekut täiendava kulutuse kandmiseks seoses L. H. hobitegevusega, rahuldab kohus kostja vastavasisulise taotluse.
3. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hagejatele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuna perioodi mai 2023-oktoober 2023 eest on kostja tasunud elatist kokku 350 eurot, siis tuleb I. H. hagejate kasuks välja mõista vähemtasutud elatisena kuus summas 40 eurot 55 senti (390,55-350) kuus, kokku 243 eurot 30 senti (40,55x6). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemisest L. H. kasuks treeningutega seotud kulude katteks 50 eurot kuus.
4. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi
5. mai 2022 kuni
6. mai 2023 eest hageja I kasuks 3563,59 eurot ja hageja II kasuks 4539 eurot.

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Riigikohtu

1. veebruari 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-9679, p-s 11 on kolleegium selgitanud, et vanemate kokkulepet lapsest lahus elava vanema kohustuse kohta maksta lapsega koos elavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on lapse ülalpidamiskohustust samal ajal täitma kohustatud vanemad, mitte laps. Elatiskokkulepe võib olla aga käsitatav lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80VÕS § 80 mõttes (Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10115, p 13; Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 22). 6 Kostja on selgitanud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumiseks. Hagejate seaduslik esindaja sellele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus tuvastas hagejate vanemate vahelise kokkuleppe elatise tasumiseks. Algselt tasus kostja 400 eurot kahe lapse ülalpidamiseks, kuid jaanuarist 2022 vähendas elatist 50 euro võrra ning tasus 350 eurot (vanemate vaheline e-kirjavahetus dtl 51-56). Tuvastatud on ka asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja teavitas
6. septembril 2022 kostjat, et soovib laste ülalpidamiseks saada elatist 450 eurot, seoses elukalliduse tõusuga (dtl 57-59). Kostja vastas hagejate seaduslikule esindajale, et hetkel ei ole tema materiaalne seisund selline, et tasuda elatist 450 eurot kuus (dtl 60-62). Kostja jätkas hagejatele elatise tasumist 350 eurot kuus. Kolleegium on varem leidnud, et kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka

§ 100

lg 3 teine lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, pd 13-16). Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13,
7. juuni
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499). Maakohus on tuvastanud, et vanematevahelise kokkuleppe alusel tasus kostja alates jaanuarist 2022 elatist 350 eurot ning jätkas samas suuruses elatise tasumist ka pärast hagejate seadusliku esindaja poolt septembris 2022 edastatud kirja ning hagejate seaduslik esindaja võttis selles summas elatise tasumise vastu. Alles mais 2023 esitas hagejate seaduslik esindaja hagiavalduse kohtusse. Sellise toiminguga on tuvastatav elatiskokkuleppe ülesütlemine. Eeltoodut arvesse võttes ei ole perioodi
9. mai 2022 -
10. mai 2023 eest põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine hagejate kasuks, kuna kostja on vanematevahelist kokkulepet korrektselt täitnud. Seega jätab kohus hagejate nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
11. Kohus selgitab, et

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

1. Elatise suurus muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 7 8