MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel j

) § 28 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 järgi ning kohustada Viru Vanglat tutvustama kaebajale ankeedi seda osa, mis ei kvalifitseeru kummagi eelmainitud punkti järgi. Riskihindamise ankeedi alusel ja vastavalt Täitmisplaanile toimub kinnipeetava ümberpaigutamine ja sellest lähtuvalt kvalifitseerub see toiminguks, mida peab olema võimalik vaidlustada. Ligipääsu mittevõimaldamisega riskihindamise ankeedile piiratakse võimalust erapooletule, võrdsele menetlusele ja hilisemale kohtupidamisele, s.t põhiõigust õiglasele kohtupidamisele. Viru Vangla ei ole 4. mai 2021 seisuga tutvustanud kaebajale riskihindamise ankeedi tulemusi ei suuliselt ega kirjalikus vormis nagu on halduskohtu määruses mainitud. Seega on vangla kohut eksitanud, mis seab juba menetluse algfaasis osapooled ebavõrdsesse olukorda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. 5.

§ 88

lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata

§ 79

lg-s 1 loetletud alustel, s.h avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset ning

§ 79

lg 2 alusel tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustama võimalik.

1. Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse põhiseaduse § 24 lg-st 2 tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta, riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust võrdsele kohtlemisele (PS §‑d 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab 2 meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (Riigikohtu
2. novembri
3. a määruse nr 3-17-911 p 23). Seega tuleb kaaluda ühelt poolt vastustaja huvi saladuse hoidmiseks ning teiselt poolt kaebaja õigust tutvuda riskihindamise ankeediga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse.
4. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et riskihindamise ankeet nr 133535 sisaldab AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ning on sellest tulenevalt mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks on sellele juurdepääsu piiramine vajalik ja põhjendatud. Viru Vangla tugines
5. juuli
6. a otsuse nr 6-10/14097-2 tegemisel sel ajal kehtinud kaebaja suhtes koostatud riskihindamise ankeedis kajastatud andmetele ning seega tuleb möönda kaebaja õigustatud huvi tutvuda kõnealuse ankeediga. Olenemata sellest, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 2 järgi selgitatakse kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja huvi riskihindamise ankeediga tutvumiseks kaalukam vastustaja huvist riskihindamise ankeedi varjamiseks kaebaja ees. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite ja kinnipeetavale antava ohu- ja riskihinnangu kujunemise kohta. Selliste andmete kinnipeetavale teatavaks saamine võib ohustada riskihindamise tulemuse õiget kujunemist ja vangla julgeolekut, sest kinnipeetaval on võimalik esitatava teabega vanglat mõjutada.
7. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava õigust tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju on antud juhul piiratud vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks. Haldusasja materjalidega tutvumise piirangust tulenev ebavõrdsus kaebaja ja vastustaja vahel ei ole suur. Seega ei riiva kaebaja toimikuga tutvumise piiramine riskihindamise ankeedi osas tema õigusi ülemäära intensiivselt.
8. Vanglas koostatava riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu piiramist on peetud korduvalt põhjendatuks ka senises kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu
9. detsembri
10. a määrus nr 3-18-2024 p 12,
11. septembri
12. a määrus nr 3-16-1146 p 11). Kuna riskihindamise ankeet on terviklik dokument, mida ei ole selle mõistmist raskendamata võimalik jagada osadeks, siis ei saa kaebajale võimaldada juurdepääsu tema kohta koostatud riskihindamise ankeedile ka osaliselt.
13. Ringkonnakohus lisab, et kuna praeguses menetlusetapis kohus hindab, kas halduskohus keelas õigustatult kaebajal tutvuda tema suhtes koostatud riskihindamise ankeediga, siis ei ole vaidluse seisukohalt määrav, kas Viru Vangla on kaebajale riskihindamise ankeeti nr 133535 tutvustanud.
14. Eeltoodu alusel jääb Xi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
15. aprilli
16. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3