Obsah (5)

§ 37§ 38§ 41§ 11§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. november 2023 Tsiviilasja number 2-22-8467 Tsiviilasi Eri

) mõtte kohaselt on kinnipeetava töötamisega (sh käitises) seonduvate küsimuste otsustamise ainupädevus vanglateenistusel. Vangla võimaldab kinnipeetaval töötada ning kinnipeetava tööle rakendamise võimalusi on avardatud käitiste rajamisega vangla territooriumil. Käitisi võivad rajada ka eraõiguslikud juriidilised isikud, mille tagajärjel tekib õigussuhe käitise omaniku ja riigi vahel. Suhet käitise omaniku ja kinnipeetava vahel ei teki. Selline töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus jättis
2. septembri
3. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda, märkides, et kohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. 2 Maakohus leidis, et esitatud hagiavalduse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja kinnipeetav, kes lubati Tartu Vangla direktori
4. mai
5. a käskkirjaga nr 6-3/114 tööle. Kinnipeetava töötamine vanglas on reguleeritud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetaval on tulenevalt

§ 37

lg-st 1 üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.

§-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö ning ei esine töötamisest keeldumise aluseid (

§ 37

lg-d 2 ja 3), siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (

§ 38lg-d 1 ja 21).

Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus

§ 38

lg 22 alusel ka vangla territooriumil asuvasse käitisesse.

§ 38

lg 3 kohaselt võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Tulenevalt vangistusseadusest ning Justiitsministri

1. juuni
2. a määrusest nr 50 sõltub kinnipeetava töötamine seega täiel määral vanglast. Riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks sõlmitud leping ei saa olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks. Nimetatu kinnitab ka kostja ja Tartu Vangla vahel sõlmitud kinnipeetavate tööjõu kasutamise raamleping. Raamlepingust nähtuvalt on kostja võtnud endale kohustuse kindlustada enda juurde tööle lubatud kinnipeetavatele vanglaga kooskõlastatud töö ja töötamise tingimused ning tasuda neile töötasu. Samas ei nähtu raamlepingust, et kinnipeetava ja kostja vahel tekiks samasugune õigussuhe, mis tekib töötaja ja tööandja vahel

§ 41alusel.

Vangistusseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei laiene tööõigus töösuhetele vangla sees. Erandina laienevad tööseadused kinnipeetavatele, kellel on lubatud töötada järelevalveta väljaspool vanglat, neile, kellel on lepingu sõlmimise vabadus. Vangla territooriumil käitises töötavatel kinnipeetavatel lepingu sõlmimise vabadus puudub. Kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe ning hageja töötas vangla territooriumil, sellest töösuhtest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus, Tartu Maakohus ei ole asjas pädev kohus. Ringkonnakohus on 21. augusti 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-22-17689 leidnud analoogse olukorra kohta, et hagejal võib olla nõudeõigus kahju hüvitamiseks riigi (vangla kaudu) vastu. Kostja saab olla haldusvaidlusse kaasatud HKMS § 20 järgi kolmanda isikuna. Kahju hüvitamise nõude läbi vaatamisele on

§ 11

lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu esmalt tuleb esitada vaie vanglale. MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, saata asi tagasi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule ning jätta määruskaebemenetluse menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et tulenevalt

-st ning justiitsministri 28 juuni 2001 määrusest nr 50 „Vangla territooriumile käitise rajamise lepingu nõuded“ sõltub kinnipeetava töötamine, sh töötamine vangla territooriumil asuvas käitises, täiel määral vanglast ning riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks sõlmitud leping ei saa olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks. Vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides puudub kinnipeetava vangla territooriumil 3 asuvas eraõiguslikus käitises töötamise täpsem regulatsioon. Selles töötamisele ei ole võimalik kohaldada vangistusseaduse sätteid, mis reguleerivad teisi vangla territooriumil töötamise vorme, s.o töötamist vangla majandustöödel ja vangla enda poolt rajatud käitistes, kuivõrd tulenevalt

§ 37

lg-st 5 on kinnipeetava rakendamine tööle vangla territooriumile rajatud eraõigusliku isiku käitises lubatud üksnes kinnipeetava nõusolekul. Seega ei ole kinnipeetaval kohustust töötada sellistes käitistes ja vangla ei saa kinnipeetava töökohustuse raames sundida kinnipeetavat sellises käitises töötama.

§ 38

lg 3 kohaselt võib kinnipeetavatele töö tagamiseks lubada vangla territooriumile käitise rajamist ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Kostja ja Tartu Vangla vahel

1. detsembril 2010 sõlmitud üürilepingu lisaks nr 9 oleva kinnipeetavate tööjõu kasutamise raamlepingust nähtuvalt otsustab Tartu Vangla üksnes kinnipeetavate tööle lubamise kostja juures. Raamlepingu p-de 2 ja 3 kohaselt korraldas kostja üüripinnal, s.o Tartu Vangla ruumides ja territooriumil, tema juurde tööle lubatud kinnipeetavatele töö ja töötamise tingimused, sh otsustas töötavate kinnipeetavate arvu ja sobivuse üle, planeeris tööpäevaks tööd, nende mahu, tegemise koha ja muud töötamise tingimused, juhtis tööprotsesse, tagas kinnipeetavate töö korraldamiseks vajalikud seadmed, tööriistad, tööriided, töökaitsevahendid ja materjalid, kontrollis kinnipeetavate tööd ja töötulemusi, arvestas ja maksis kinnipeetavatele töötasu ning arvestas ja pidas töötasult kinni ka seadusega kehtestatud maksud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja pidas hageja tööajaarvestust (hageja tegi ületunde) ning arvestas ja maksis hagejale töötasu. Hagejale andsid tööülesandeid kostja töötajad, samuti tagas kostja vajalike töövahendite ning materjalide olemasolu. Tartu Vangla ei pidanud arvestust hageja tööaja kohta ega kontrollinud kostja poolt peetavat kinnipeetavate tööaja arvestuse õigsust. Kinnipeetava töötamisel vangla territooriumil asuvas eraõiguslikus käitises tekivad kahesugused õigussuhted. Vangla ja eraisikust käitise omaniku vahel on tegemist vangla haldusülesande, s.o kinnipeetava tööga kindlustamise, täitmise delegeerimisega eraõiguslikule isikule, mis oma olemuselt on avalik-õiguslik suhe; kinnipeetava ja käitist omava isiku vaheline suhe aga on oma olemuselt eraõiguslik (vt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2009 §37 komm. 4.2). Kuigi Tartu Vangla ja kostja vahel võib olla avalikõiguslik suhe, mis käsitleb kinnipeetavate tööga kindlustamist, siis hageja tööleasumisel kostja juurde ei tekkinud tal avalik-õiguslikku suhet Tartu Vanglaga vaid töösuhe kostjaga. Tartu Vangla direktori
2. mai
3. a käskkirjast nr 6-3/114 (haldusaktist) ei tulenenud hagejale töötamise kohustust, see reguleeris vaid tema liikumisvõimalusi ja tingimusi vangla territooriumil kostja poolt tehtavatel ehitus- ja remonditöödel. Eeltoodud haldusakti alusel ei ole hagejale võimalik esitada Tartu Vanglale saamata jäänud töötasu nõuet, kuivõrd Tartu Vanglal puudub puutumus hageja tööaja määramise, töö korraldamise, tööaja arvestamise ning töö tasustamisega. Hageja töösuhte teiseks pooleks oli kostja ja hagejal on nõue kostja vastu.

§ 37

lg 4 kohaselt peavad kinnipeetavate töö korraldamise viisid ning sisu võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses. Seega tuleb olukorras, kus vangistusseaduses puudub selge regulatsioon vangla territooriumile rajatud eraõigusliku isiku käitises töötamise kohta, rakendada töölepingu seaduse sätteid. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt kohalduvad TLS töösuhteid reguleerivad normid vaid kinnipeetava töötamisele järelevalveta väljaspool vanglat.

-st ning Justiitsministri

1. juuni
2. a 4 määrusest nr 50 tulenevalt sõltub kinnipeetava töötamine täiel määral vanglast.

§-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Erandina laienevad tööseadused kinnipeetavatele, kellel on lubatud töötada järelevalveta väljaspool vanglat. Vangla territooriumil käitises (ja üldiselt vangla sees) töötavatel kinnipeetavatel lepingu sõlmimise vabadus puudub. Erandlikult on töölepingulise suhte tekkimine ette nähtud

§ 41

lg-s 2, s.o üksnes juhul, kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vangla territooriumi nn vaba töösuhte raames ning omab vangla sisekorraeeskirja § 968 lg 1 kohast väljasõidutunnistust väljaspool vanglat liikumiseks. Hageja puhul puudusid erandlikud järelevalveta väljaspool vangla territooriumi töötamise võimaldamise asjaolud, mis viitaksid eraõiguslikule töösuhtele. Vangla territooriumil ja järelevalve all töötavaid kinnipeetavaid (sh vangla territooriumil asuvates käitistes) ei käsitleta isikutena, kes töötaksid tsiviilõigusliku töölepingu alusel (vaid avalik-õigusliku võimusuhte kaudu) ning kinnipeetavatele ei laiene TLS normid. Kostja osutab riigile avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust (avaliku ülesande täitjaks on Tartu Vangla) ning üürib vangla hoonete omanikuna neid vanglale vangistuse täideviimiseks. Tartu Vangla

1. mai
2. a käskkirjaga nr 6-3/114 määrati hageja tööle alates
3. maist 2020 vangla territooriumil asuvas kostja käitises ning hageja teostas Tartu Vangla hoonetes erinevaid abitöid, s.o ehitus- ja remonditööd. Sama käskkirjaga määras vangla kindlaks hageja töötamise tingimused – tööle asumise kuupäeva, tööülesannete täitmise ajavahemiku, tööülesannete täpse asukoha vangla hoonetes, töö sisu ja konkreetsed ülesanded ning vajaliku liikumise tingimused. Seega on ebaõige kaebuses toodu, justkui ei tulenenud käskkirjast hagejale töötamise kohustust ja see reguleeris vaid liikumisvõimalusi. Kinnipeetava, sh hageja, tasustamine on reguleeritud

ja Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määrusega nr 382 kehtestatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Viidatud õigusaktid ei näe ette tasu arvestamisel TLS kohaldamist ning ületunnitöö, riiklike pühade või lisatasude maksmist. Hagejale maksti tasu

§ 43lg 2 ja määruse nr 382 (1.

aprillil 2003 jõustunud ja 30. juunini 2007 kehtinud redaktsioonis) toodud määra alusel, mis kinnitab samuti, et tegemist on avalik-õigusliku suhtega hageja ja vangla vahel. Eraõiguslikes töösuhetes ei lähtuta töötasu arvestamisel

ja viidatud määruses toodud kinnipeetavatele sätestatud tasumääradest. Tartu Vangla pädevuses on ühepoolselt ja enda äranägemise järgi tunnistada kehtetuks või peatada kinnipeetava töötamise alus, samuti kinnipeetav tööde teostamiselt kõrvaldada ning ajakohastada vastavalt töötamise nimekirja, sõltumata kostja soovidest. Tartu Vangla tunnistas hageja töötamise loa kehtetuks ühepoolse

1. märtsi
2. a käskkirjaga nr 6-3/
3. Vastavate otsuste tegemisest teavitab vangla kostjat. Seejuures ei ole kinnipeetaval, sh hagejal, õigust endale tööd nõuda, mis eristabki kinnipeetava töötamist töötamisest töölepingu alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
5. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas nendevahelise vaidluse on pädev lahendama maa- või halduskohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas on tegemist avalik-õigusliku ja seega halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Hageja leiab, et Tartu Vangla direktori
6. mai
7. a käskkirjast nr 6-3/114 (haldusaktist) ei tulenenud hagejale töötamise kohustust. Iseenesest on see väide küll õige, kuid ilma nimetatud käskkirjata poleks hageja saanud tööd teha. 5 Hagis esitatud asjaolude kohaselt töötas hageja vangla territooriumil asuvas käitises

§ 38

lg 3 alusel.

§ 38

lg 3 kohaselt võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri

1. juuni
2. a määrusega nr 50 kehtestati vangla territooriumile käitise rajamise lepingu nõuded. Nimetatud määruse § 3 lg 1 kohaselt kinnipeetava tööle võtmise ja käitises tööle lubamise otsustamiseks võib vangla direktor moodustada komisjoni, mille ülesandeks on vabadele töökohtadele esitatavatele kutseoskustele vastavate kinnipeetavate väljaselgitamine.
3. mai
4. a käskkirjaga nr 6-3/114 lubati hageja alates
5. maist 2020 tööle kostja osakonda. Seega ei sõltunud lepingu sõlmimine hageja tahtest. Hageja leiab, et temale laieneb TLS regulatsioon. Ringkonnakohus selgitab, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingu sõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil

§ 41

lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole töötanud väljaspool vanglat

§ 41lg 2 tähenduses, mille puhul laieneks tööõigus kinnipeetavale.

Kinnipeetava selline järelevalveta töötamine mujal kui vanglas ei erine tavapärasest töösuhtest, mille reguleerimisel lähtutakse eraõiguse normistikust. Seega saab TLS sätteid kinnipeetava suhtes kohaldada vaid

-s konkreetselt ettenähtud juhtudel (

§ 41lg 2).

Tööleping sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel (TLS § 1 lg 1). Nii töötajal kui ka tööandjal on töölepingu sõlmimisel vabadus otsustada lepingu sõlmimise ning selle tingimuste üle. Kostja ja Tartu Vangla vahelisest raamlepingust (I kd, tl 194–195) tulenevalt puudub kostjal valikuvabadus otsustada, keda ta tööle rakendab (raamlepingu p 2.3). Raamlepingu p 2.

1. kohaselt väljastab kostja kinnipeetava kohta otsuse, mis kehtib kuni kinnipeetavale töötamise loa kehtetuks tunnistamiseni. Töötamise luba saab kehtetuks tunnistada Tartu Vangla (raamlepingu p 2.10). Seega ei ole pooled vabad lepingu sõlmimisel ega selle lõpetamisel, kinnipeetavate tööle rakendamine on vangla järelevalve ja kontrolli all. Seetõttu ei ole ka hageja ja kostja vahel tekkinud töölepingule sarnast lepingut ega töösuhtele vastavat suhet. Pooled ei kujunda omavahelisi õigussuhteid. Kinnipeetava tööle võtmine, kõrvaldamine ja vabastamine on lisaks reguleeritud justiitsministri
2. veebruari
3. a määrusega nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“.
4. Lisaks ei ole poolte vahel kokkulepet töötasu osas. Kuigi kinnipeetavale makstakse

§ 43

kohaselt töö eest tasu, ei toimu siiski kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kinnipeetavale makstav tasu ei lepita kinnipeetava, vangla ega käitise vahel kokku, vaid selle maksmine ja suurused lisaks

§-le 43 reguleeritud Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Töölepingu sõlmimist ei saa järeldada ka asjaolust, et tulenevalt

§ 37

lg-st 5 on kinnipeetava tööle rakendamisel vangla territooriumile rajatud füüsilise isiku või äriühingu käitisesse vajalik kinnipeetava nõusolek. Viidatud regulatsioonidest tuleneb, et kinnipeetava töötamine praegusel juhul sõltub täielikult vanglast.

§ 38lg 1 kohaselt on kinnipeetava tööga kindlustamine vangla ülesanne.

Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus

§ 38lg 3 alusel ka vangla territooriumil asuvasse käitisesse.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa leping riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks olla hageja ja kostja 6 vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks, mistõttu puudub alus heita maakohtule ette asja läbivaatamata jätmist. Ka vangla territooriumil asuvas käitises kinnipeetavate tööle rakendamisel

§ 38

lg 3 järgi säilitab vangla oma üldise vangistusalase järelevalvekohustuse kinnipeetavate üle. Sellisel juhul toimub sisuliselt kolmanda isiku volitamine riigi haldusülesande täitmiseks, milleks on kinnipeetavate kindlustamine tööga vangistuse täideviimise protsessis. 9. Ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 7