Obsah (14)

§ 230§ 637§ 405§ 442§ 444§ 363§ 232§ 633§ 656§ 178§ 168§ 150§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-121353

) § 363 lg 1 p 2 järgi esile tooma ja

§ 230lg 1 järgi tõendama.

Kostja ei ole hagejalt ega ka EW Skincare Institute OÜ-lt kaupa, mille eest tasu nõutakse, saanud. Seejuures on hagis väidetud, et kauba andis kostjale üle EW Skincare Institute OÜ. Seega saab ka nõudeõigus kuuluda vaid EW Skincare Institute OÜ-le. 5.2. Maakohtu otsusest ei selgu, millise tõendiga on tõendatud, et kostja sai kätte just need kaubad, mille eest maakohus kostjalt raha välja mõistis. Nii rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse põhjendamiskohustust. Täiendavalt leiab kostja, et isegi, kui hageja oleks hagis välja toonud asjaolud kauba üleandmise kohta, siis tunnistajate ega poolte seaduslike esindajate vande all antud seletused ei tõendaks ühtki vajalikku asjaolu. Tunnistajate ütlused on väga umbmäärased ning tunnistajad ei ole andnud ütlusi konkreetsete kauba üleandmise episoodide kohta või muude asjaolude kohta, millega oleks kauba (konkreetsete esemete) üleandmine kostjale tõendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405

lg-ga 1 ning

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 2062,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2062,61 eurot ning kahjuhüvitise 432 eurot.

§ 405

lg 1 kohaselt 3 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

§ 637

lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt

§ 442lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses.

Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid

§ 637lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

9. Riigikohus on selgitanud, et

§ 637

lg 21 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, ning kui selline asjaolu esineb, siis hinnata, kas see võis tõenäoliselt mõjutada asja lahendust. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt RKTKm 27.02.2017 3-2-1-159-16, p 13). Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et ehkki maakohus on asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse normi, ei ole see mõjutanud asja lahendust hagi rahuldamise osas. Seega ei esine alust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

§ 637lg 21 järgi.

Maakohus on lõppastmes põhjendatult leidnud, et kostja on arvetel märgitud kaubad kätte saanud, mistõttu tuleb kostjal kaupade eest ka tasuda.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid EW Skincare Institute OÜ ja kostja
2. oktoobril 2020 realisatsioonimüügi lepingu nr 200510-
3. Lepingu alusel andis EW Skincare Institute OÜ kostja valdusesse ilutooted nende edasimüügi eesmärgil ilusalongis. Kostja tegi kaupade saamiseks e-keskkonna kaudu tellimuse ning kohustus täitma inventeerimiskohustust hiljemalt iga kuu
4. kuupäevaks. Menetluse käigus hageja täpsustas, et konkreetne nõue tuleneb eelviidatud lepinguga sarnastel tingimustel suuliselt sõlmitud lepingust (dtl-d 75, 89). Samuti nähtub hagiavaldusest, et esialgu esitas kostjale arveid EW Skincare Institute OÜ, kuid kostja avaldas soovi saada arveid koos käibemaksuga. Nii leppisid EW Skincare Institute OÜ, kostja ja hageja kokku, et EW Skincare Institute OÜ asemel esitab tasumisele kuuluvad arved kostjale hageja.
5. Kolleegium märgib, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Selline lihtsustus on lubatud

§ 444lg 2 järgi.

Kolleegiumi arvates on maakohtu otsuse põhjendused kooskõlas lihtmenetluse reeglitega. 12. Kostja vaidlustab maakohtu otsust menetlusõiguse normide rikkumise tõttu – hagiavalduse sisu nõuete järgimata jätmine (

§ 363

) ja tõendite ebaõige hindamine (

§ 232

). 4 Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. 13. Kostja heidab maakohtule menetlusnormide rikkumise osas ette seda, et hagiavalduses ei olnud esile toodud millist kaupa kostjale müüdi, millal müük toimus, milline kaup kostjale üle anti ja millal seda tehti.

§ 363

lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). 13.1. Kolleegium leiab, et üksnes asjaolu, et hagiavalduses oli viidatud avaldusele juurde lisatud arvetele, ei mõjutanud asja lahendust. Õige on kostja viide

§-s 363 sätestatud hagiavalduse sisu nõuetele ja kohtupraktikale, kuid praegusel juhul ei ole kostja selgitanud, kuidas nimetatud rikkumine (hagiavalduse vorminõuete osaline rikkumine) mõjutas asja lahendust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvete saamisel ei vaidlustanud kostja kauba saamist, kauba koosseisu ega hinda. Seda tõendab kostja esindaja TM

1. juuli
2. a e-kiri EW Skincare Institute OÜ-le (dtl 28) ja tema vande all antud seletus, mille kohaselt vastuväiteid hageja arvetele esitatud ei ole (dtl 136). 13.
3. Kolleegium leiab ka seda, et kostjale pidi arvete saamisel olema selge, milliste kaupade eest on arved esitatud. Kuigi hageja esitatud arvetel (dtl-d 41, 45, 48 ja 52) ei ole müüdud kaupade loetelu, on arvetel olemas viide konkreetsele tellimusele. Müüdud kaubad nähtuvad esialgsetest, s.o käibemaksuta esitatud arvetest (dtl-d 39, 43–44, 46 ja 49–50). Seejuures on esialgsed käibemaksuta arved ja hilisemad hageja esitatud arved omavahel seostatavad, sest lisaks tasumisele kuuluvatele summadele kattuvad ka arvetel viidatud tellimuse numbrid. Kolleegiumi hinnangul on usutav, et kui kostjale esitatud arved oleksid esitatud kaupade eest, mida kostja saanud ei ole, oleks kostja nendele koheselt esitanud vastuväited. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja on tõendanud, et kostja on kaubad kätte saanud. Kostja on jaatanud, et „vitriinis olid EW Skincare’i tooted“, kuid ta ei mäleta, milliste toodete eest ta oli hagejale maksnud (dtl 136). Kolleegium märgib, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (RKTKo 21.06.2011 3-2-1-55-11, p 13). 14. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on tõendeid hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu sellekohased põhjendused on jälgitavad ning kolleegium nõustub tõenditele antud hinnanguga. Maakohus ei rajanud oma otsust üksnes kogutud tõendite põhjal, vaid hindas kõiki esitatud ja kogutud tõendeid kogumis (vt käesoleva määruse p-d 13.1, 13.2 ja 15.2). Kuna pooled ei olnud kokku leppinud teisiti, siis

§ 232lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.
2. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et asja lahendamisel omab tähtsust, millisel õiguslikul alusel saab hageja kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist nõuda. Kuigi maakohus selles osas seisukohta ei võtnud, kuid jaatas nõude maksmapanekut, ei mõjuta see asja lahendust, sest hageja saab kostjalt kohustuse täitmist nõuda. 5 Maakohtu tuvastatud asjaoludel sõlmis kostja EW Skincare Institute OÜ-ga müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes. EW Skincare Institute OÜ müüjana müüs kostjale kui ostjale kaupu (ilutooted) ning kostja kohustus kaupade eest tasuma. Kolleegium märgib, et kui üldjuhul tekib müügilepingu alusel müüdud kauba eest tasunõue müüjal, siis võib lepingus ette näha ka kohustuse täitmise kolmandale isikule, kes ei ole lepingu pool. Sellisel juhul on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest (VÕS § 80 lg 2). Sellise kokkuleppe võib sõlmida suuliselt. 15.
3. Hageja väidab, et kuna kostja soovis saada arveid käibemaksuga, leppisid EW Skincare Institute OÜ, hageja ja kostja suuliselt kokku, et kostjale esitab kauba eest tasumiseks EW Skincare Institute OÜ asemel arved hageja. Hageja väidet tõendab hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus (dtl 135) ning kostja seadusliku esindaja
4. juuli
5. a e-kiri (dtl 28). Samuti tõendab hageja väidet asjaosaliste tegevus arvete esitamisel. Nimelt on vaidlusalused arved, milles on viidatud konkreetsele tellimusele, algselt kostjale esitatud käibemaksuta (dtld 39, 43–44, 46 ja 49–50), seejärel on samade tellimuste eest esitanud käibemaksu sisaldavad arved hageja (dtl-d 41, 45, 48 ja 52). Pärast hageja poolt kostjale arvete esitamist on EW Skincare Institute OÜ vormistanud algselt esitatud arvetele kreeditarved (dtl-d 40, 42, 47 ja 51). Kolleegiumi hinnangul viitab eeltoodu kogumis VÕS § 80 lg 1 järgsele kokkuleppele, mille kohaselt tuli kostjal EW Skincare Institute OÜ kaupade eest tasuda hagejale. Kokkuvõtvalt märgib kolleegium, et kuigi praegusel juhul olid müügilepingu pooled EW Skincare Institute OÜ ja kostja, sai hageja VÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist.
6. Kostjalt viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmise osas ei ole apellatsioonkaebuses sisulisi väiteid esitatud (

§ 633lg 3).

Asja materjalidest ei nähtu selliseid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistada (

§ 656lg 1).

Seega on apellatsioonkaebus selles osas samuti õiguslikult perspektiivitu.

1. Kostja on palunud maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindaksmääramise osas. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud menetluskulud kostja kanda ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1833,75 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras. 17.
2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates 1. jaanuarist 2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022 2-20-14547/20, p 13). Seega ei võimalda

§ 637

lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 6 17.2. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotust ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiks anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas

§ 656

lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 19. Kostja ei ole esitanud andmeid apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta. Ka ei nähtu tasumise kohta andmeid kohtute infosüsteemist. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. 20. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 7