← Eesti

2-23-12915/17

Obsah (6)§ 187§ 430§ 150§ 168§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). 3

(6)I. Asjaolude kirjeldus
  1. Harju Maakohus menetleb M S (hageja) hagiavaldust T A (kostja 1), A A (kostja 2), Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (kostja 3), V K (kostja 4), Hüpoteeklaen AS-i (kostja 5) ja Tallinna kohtutäituri Hille Kudu (kostja 6) vastu tahteavalduste andmise kohustamise, kaasomandi osa otsese valduse üleandmise, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ja tuvastusnõuetes. Hageja M S ja kostjad T A ning A A esitasid 16.01.2024 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi:
  2. M S ja T A on kokku leppinud ja nõustuvad, et seoses poolte vahelise nõuete tasaarvestamisega on M S ja T A vahel 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) punktis 3.1 toodud M S´i poolne ostuhinna tasumise kohustus T A´i ees kompromissilepingu sõlmimise päeva seisuga tervikuna täidetud ning T A´il ei ole 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) alusel M S´i vastu mitte mingisuguseid täiendavaid nõudeid.
  3. M S ja T A kinnitavad, et otsene valdus xxxx suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx ja sellel asuvale elamule on kompromissilepingu sõlmise päeval üle antud M S´ile.
  4. M S (isikukood: xxxx) ja T A (isikukood: xxxx) on käesolevaga kokku leppinud T A´ile kuuluva xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx omandiõiguse üleandmises M S´ile. M S (isikukood: xxxx) ja T A (isikukood: xxxx) paluvad kustutada xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx teises jaos senise kande T A (isikukood: xxxx) kohta ning kanda 249/349 suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx omanikuna sisse M S (isikukood: xxxx).
  5. M S, T A ja A A on kokku leppinud määrata kindlaks kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx kaasomandi kasutuskord järgmiselt: 4.
  6. Kinnistust xxxx suuruse mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääb see osa kinnistust, mis on M S ja T A vahel 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) lisaks oleval plaanil tähistatud „1 h“, pindalaga 1 ha. 4.
  7. Kinnistust xxxx suuruse mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääb see osa kinnistust, mis on M S ja T A vahel 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) lisaks oleval plaanil tähistatud „2,49 h“, pindalaga 2,49 ha. 4.
  8. Kaasomanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kaasomaniku poolt tema ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutamisõigust. Kaasomanikul on ainuõigus tema kasutuses olevast osast saadavale kasule. Kaasomanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas. Kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulude hüvitamist. Kaasomanikel on õigus sõlmida nende ainukasutusse jäävate osade suhtes kasutuskorra kokkuleppeid (s.h üüri- ja rendilepinguid ning tasuta kasutamise lepinguid) ning kanda vastavaid märkusi kinnistusraamatusse ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomanikud annavad kinnistu igakordsetele omanikele oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu suhtes iga kaasomaniku ainukasutusse jäävat osa puudutavate kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ning nimetatud kokkulepete kohta märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse ning ühtlasi kohustuvad sõlmima neile kuuluva kaasomandiosa võõrandamise lepingu tingimusega, et lepingus sisaldub ka uue omaniku samasisuline nõusolek.
  9. M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) on käesolevaga kokku leppinud kanda käesoleva kompromissilepingu punktis 4 toodud kaasomandi kasutuskorra 4
(6)kohta märkus kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale. M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) paluvad kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkus: kaasomanike ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkulepe vastavalt 16.01.2024 sõlmitud kompromissilepingu tsiviilasjas nr 2-23-12915 punktile
  2. M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) avaldavad, et nad on nõus kinnistusraamatu registriossa nr xxxx (so kinnistu asukohaga xxxx) IV jakku Hüpoteeklaen AS kasuks seatud hüpoteekide (so hüpoteegid summas 45 000 eurot, 15 000 eurot ja 30 000 eurot) kustutamisega. M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandasse (IV) jakku jooksva kande nr 1, 2 ja 3 alla kantud hüpoteegid summas 45 000 eurot, 15 000 eurot ja 30 000 eurot Hüpoteeklaen AS kasuks.
  3. M S, T A ja A A kinnitavad, et pooltel ei ole teineteise vastu muid nõudeid, kui vaid käesolevas kompromissilepingus toodud nõuded.
  4. M S, T A ja A A menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda.
  5. Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt. Kompromiss esitatakse kompromissi sõlmimise päeval Harju Maakohtule kinnitamiseks. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus osaliselt lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse kostjate T A ja A A suhtes. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 430

lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. M S ja T A ning A A paluvad kohtul peale kompromissi jõustumist edastada kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kompromissilepingu punktis 3, 5 ja 6 toodud kannete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtu õigust kohustada kinnistusosakonda või muid registreid tegema hagimenetluses sõlmitud kompromissiga kokkulepitud kandeid. Kohus selgitab pooltele, et kinnistusraamatusse kannete tegemine toimub kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras kinnistamisavalduse alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata poolte taotluse saata kohtumäärus kinnistusosakonnale täitmiseks. Kohus edastab kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale teadmiseks. 4.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 1470 euro tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja M S tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu käesolevas tsiviilasjas järgnevalt: 11.09.2023.a 420 eurot, 980 eurot, 70 eurot ning 20.10.2023.a 1540 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 3010 eurot. (3010 : 2 = 1505) Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale pool menetluses 5

(6)tasutud riigilõivust, s.o 1505 eurot hageja arvelduskontole nr EE212200001102156301 (Swedbank AS). 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad M S, T A ja A A menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab M S, T A ja A A menetluskulud poolte endi, s.o M S, T A ja A A kanda. 6. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Hageja ja kostjad T A ning A A on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe kalendripäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.