1-21-6212/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-21-6212 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Getter Saaremäele (Saaremäe; isikukood: 48910285713) Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Getter Saaremäe kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga Getter Saaremäele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 95,16 eurot, sealhulgas käibemaks 17,16 eurot.
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Getter Saaremäelt Eesti Vabariigi kasuks välja 95,16 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
11. Tartu Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsusega tunnistati Getter Saaremäe süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, millest tulenevalt loeti kandmisele kuuluvaks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et G. Saaremäe ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja osaleb sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati G. Saaremäed registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima selle esmane hindamine. Kohtuotsus jõustus
14. oktoobril
16. Kohtuotsuse täitmise käigus on kriminaalhooldusosakond esitanud kohtule mitu erakorralist ettekannet, kuna G. Saaremäe on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Rikkumistele reageerides on kohus kohaldanud G. Saaremäele erinevaid meetmeid. Tartu Maakohtu
17. detsembri
18. a määrusega keelas kohus G. Saaremäel alkoholi tarvitamise. Tartu Maakohtu
19. märtsi
20. a määrusega pikendati G. Saaremäe katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni
21. juunini
22. Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a määrusega kohustati G. Saaremäed pöörduma alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Tartu Maakohtu
25. augusti
26. a määrusega pöörati G. Saaremäele Tartu Maakohtu
27. oktoobri
28. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust – küll täitmisele, kuid asendati see KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 178 tunni üldkasuliku tööga. Selle tegemise ajaks määrati 6 kuud, mille kestel kohustati G. Saaremäed täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 märgitud kohustusi.
30. novembril 2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond maakohtule uue erakorralise ettekande, milles taotletakse G. Saaremäele mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralises ettekandes heidetakse G. Saaremäele ette alkoholikeelu rikkumist:
31. oktoobril 2023 tuvastati G. Saaremäe väljahingatavast õhust alkoholi. Maakohtu määrus
32. Tartu Maakohus rahuldas
33. detsembri
34. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras G. Saaremäele mõistetud karistuse täitmisele.
35. Kohus tuvastas, et G. Saaremäe tarvitas
36. oktoobri 2023 õhtul ja ööl vastu
37. oktoobrit 2023 alkoholi ning tegi seda tahtlikult.
38. Tegemist ei ole esmakordse ega juhuslikku laadi eksimusega. G. Saaremäe on alkoholikeeldu rikkunud kogu katseaja jooksul, samuti on ta rikkunud teisi käitumiskontrolli nõudeid. Alkoholikeelust on ta kahel korral üle astunud isegi pärast karistuse täitmisele pööramist ja selle üldkasuliku tööga asendamist. Nende rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik G. Saaremäed kahel korral kirjalikult hoiatanud.
39. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi
40. oktoobri
41. a vastuskirja kohaselt pole G. Saaremäe mitmel korral ilmunud vaimse tervise õe vastuvõttudele. Ehkki kriminaalhooldusametnik ei ole G. Saaremäele selles osas etteheiteid teinud, iseloomustab see süüdlast negatiivselt – selle pinnalt järeldub, et G. Saaremäe ei suhtu ravikohustuse täitmisesse tõsiselt.
42. G. Saaremäele on antud võimalus vanglas karistuse kandmise asemel elada vabaduses ning seda tingimusel, et ta täidab kõiki kohtu poolt määratud kohustusi. Seda ta teinud ei ole – tegemist on juba viienda erakorralise ettekandega. Kuigi G. Saaremäe suudab end aeg-ajalt kokku võtta, pidades kinni käitumiskontrolli nõuetest ja kohustustest, libastub ta mõne aja möödudes uuesti. Kuivõrd senised meetmed pole soovitud tulemust andnud, tuleb 2 G. Saaremäele mõistetud ning ära kandmata karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. G. Saaremäel on olnud küllaldaselt aega enda alkoholisõltuvusega tegeleda. Määruskaebus
44. detsembril 2023 esitas G. Saaremäe kaitsja Marina Valge Tartu Maakohtu
45. detsembri
46. a määruse peale kaebuse, paludes kohtumäärus tühistada ja jätta kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata. Kaitsja toob välja, et G. Saaremäel on alkoholisõltuvus – see on haigus, mille ravi on pikaajaline. Vangla ei ole ravimise koht. Vangistus hoiab küll G. Saaremäe 3 kuu ja 16 päeva jooksul alkoholist eemal, kuid sealt vabanedes on süüdlane samas olukorras kus ennegi. G. Saaremäe kinnitas kohtuistungil, et ta on saanud uued rohud, mille mõju on tuntav. Vanglas jääb rohtude tarvitamine pooleli, samuti ei saa ta pöörduda psühhiaatri poole. G. Saaremäe on kohusetundlikult teinud üldkasulikku tööd. Seetõttu on otstarbekas lubada tal sellega jätkata. Lühikese vangistuse jooksul ei läbi ta mingeid programme ega saa tõenäoliselt ka tööd teha. Ringkonnakohtu seisukoht
47. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud argumendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale G. Saaremäele Tartu Maakohtu
48. detsembri
49. a määrusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tulenevalt on G. Saaremäele antud võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks end tänaseks ammendanud. Seetõttu ei asu ringkonnakohus maakohtu määruses öeldut kordama, vaid piirdub lühidalt määruskaebuses esitatud argumentidele vastamisega.
50. Vaidlust ei ole selles, et G. Saaremäe on järjekordselt – senise kriminaalhoolduse jooksul juba viiendat korda – rikkunud kriminaalhoolduse nõuded. Praegu on talle taas alust ette heita alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Olgugi, et G. Saaremäe tunnistab alkoholi tarvitamist ning lubab oma alkoholimurega tegeleda, pole tegemist äsja alanud probleemi või juhuslikku laadi eksimusega. Vastupidi – G. Saaremäe on jätkanud alkoholi pruukimist ka pärast korduvaid hoiatusi ning pole omalt poolt võtnud ette ainsatki tõsiseltvõetavat (tulemuslikku) sammu (pingutust) sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Seetõttu ei saa prognoosida muud, kui et G. Saaremäe ei lõpeta edaspidigi alkoholi tarvitamist. Ehkki kaitsja märgib kaebuses, et tablettravi on süüdimõistetule mõju avaldamas, suhtub ringkonnakohus selle edukusse skepsisega. G. Saaremäe alkoholiprobleem näib senise kriminaalhoolduse pinnalt olevat liiga tõsine, et see pelgalt medikamentoosse ravi abil seljatada. G. Saaremäe on varemgi alkoholivastase tablettravi kuuri läbinud, kuid jätkanud sellest hoolimata alkoholi tarvitamist. Ühtlasi nõuab karskuse säilitamine isegi ravi foonil pingutamist, et vältida võimalikku tagasilangust. G. Saaremäe minnalaskev suhtumine on aga püsiv: süüdimõistetu jõi enda sõnul
51. oktoobril 2023 viina, tähistades sel viisil oma sünnipäeva. Taoline selgitus ei viita sugugi hootisele joomasööstu toimumisele – millele on sõltlastel raske vastu panna – , vaid sihipärasele alkoholikeelust üleastumisele. Seega ei ole tema seniste rikkumiste pinnalt alust loota, et G. Saaremäe käitumine paraneks. Nõuetekohane kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmine on aga eelduseks karistuse vabaduses kandmisele. Ehkki kaitsja märgib asjakohaselt, et vangistus ei muuda alkoholiprobleemi olematuks, pole G. Saaremäe rikkumistele võimalik enam reageerida teistmoodi kui karistuse täitmisele pööramisega – käitumiskontrolliga jätkamine koormaks vaid põhjendamatul määral kriminaalhoolduse ressurssi, andmata soovitud tulemust. Liiatigi on mõne kuu pikkune sunnitud eemalolek alkoholist eeldatavasti ka G. Saaremäele kasulik. 3
52. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
53. detsembri
54. a määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
55. G. Saaremäe kaitsja vandeadvokaat Marina Valge taotleb kohtumäärusega tutvumise, kaitsealusega telefoni teel suhtlemise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 78 eurot. Sellele tasule lisandub
56. aastal 22 protsendi suurune käibemaks ehk 17,16 eurot (78x0,22). Niisiis on summa kokku 95,16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu G. Saaremäelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4