← Eesti

2-23-4758/18

Obsah (6)§ 657§ 367§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4758

§ 657lg 1 p 2).

Ühtlasi jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. 6.

  1. Kuivõrd pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid LKF muudele LiKS-st tulenevatele kohustustele hüvitada kannatanule kahju, võib lähtuda eeldusest, et kaitseväe sõiduk oli kindlustuskohustusest vabastatud sõiduk (LiKS § 5 mõttes) või ühegi kindlustusandja poolt kindlustamata sõiduk, ja hageja nõude aluseks on LiKS § 45 lg-d 1 ja 2 koos VÕS § 108 lg-ga
  2. 6.
  3. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. 6.
  4. Esmalt hindab ringkonnakohus, milliseid asjaolusid tuleks siinsel juhul kahjuhüvitise vähendamisel arvestada ja kui suures ulatuses sellest tulenevalt kahju hüvitist vähendada (I), seejärel hagejale tekkinud kahju suurust (II) ja teeb menetluslikud otsustused (III). 5

(9)I
  1. Praegusel juhul on kahe suurema ohu allikaga tekitatud vastastikku kahju. Puudub õigusnorm, kuidas sellisel juhul vastutust kahju tekitamise eest jagada. Seetõttu pannakse isikud õiglase tulemuse saavutamiseks esmalt üksteise ees riskivastutust reguleeriva VÕS § 1057 alusel vastutama ja seejärel korrigeeritakse kahjuhüvitise ulatust kummagi isiku puhul VÕS § 139 alusel (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13, p-d 27-33 ja selle 26.03.2013 parandusmäärus p-i 33 kohta). 7.
  2. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 139 järgi saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid (eelviidatud Riigikohtu lahendi p 30). 7.
  3. Esmalt tuleb arvestada mootorsõiduki käitamisriskiga. See tähendab, et kui isik siseneb mootorsõidukiga liiklusesse, võtab ta endale riski, et teine isik võib talle kahju põhjustada. Seejuures ei tähenda see etteheidet kannatanule, et ta on mingit kohustust rikkunud. 7.
  4. Lisaks eristatakse üldist käitamisriski ja erilist käitamisriski. Kohtupraktikas on üldist käitamisriski mõjutavate asjaoludena nimetatud sõiduki massi, mõõte, liikumiskiirust, tehnilist korrasolekut ja ohutusvarustust. Eriline käitamisrisk tähendab aga konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust (Riigikohtu eelviidatud lahend p 31). Käitamisriski hindamisel tuleb arvestada, kas vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid ehk mõjutasid liiklusõnnetuse toimumist (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 14).
  5. Hageja juht sõitis kaubikuga, mille taha oli kinnitatud järelhaagis. Eeldatavasti oli kaubiku suurus võrreldav tavalise kiirabi- või politseiauto suurusega, pealt lahtine Tiki treileri tüüpi haagis on fotodelt (tl 36 pöördel all) nähtuvalt väiksem. Fotolt (tl 41 pöördel üleval) nähtub, et kaitseväe sõiduki esimese osa mass ja gabariidid on oluliselt suuremad võrrelduna kiirabiautoga. Teiselt fotolt (tl 42 all) nähtub, et kaitseväe sõiduki haagise gabariidid võrrelduna politseiautoga on samuti tunduvalt suuremad. Seega on kaitseväe sõidukist lähtuv oht tunduvalt suurem kui hageja sõidukist. Pooled ei vaidle, et manöövri tegemisel pidi kaitseväe sõiduk ka tagurdama, mis ilmestab omakorda tema suuri mõõtmeid, aga ka sellest tulenevaid manööverdamisvõimaluste piiranguid.
  6. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et kaitseväe sõiduk oli tehtud halvasti nähtavaks kaitsevõrguga, tuledel olevate katikute, külgedel puuduvate helkurite ja valgust neelava värviga. Tuledel olevaid katikuid ja valgust neelavat värvi ei ole võimalik fotode järgi tuvastada. Samas ei oma see määravat tähendust asja lahendamisel. 9.
  7. Kaitsevõrk kaitseväe sõidukil on fotodelt näha nii sõiduki tagaosas (tl 32 ja pöördel) kui ka sõiduki esiosas (tl 38 pöördel alumine foto, tl 39 üleval), kuid sõiduki taga- ja esitulesid see ei kata. Samas on fotode järgi tuvastatav (tl 42 alumine foto, tl 44 pöördel alumine foto, tl 45, 47 ja selle pöördel), et kaitseväe sõiduk ei ole küljepealt hästi valgustatud. Näha on üksikud helkurid, mis tagatuledega võrreldes annavad väiksemat ja vaid ähmast valgust. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kaitseväe sõiduk tegi tagasipööret ja hageja sõiduki juht sõitis talle liiklusõnnetust kajastava skeemi (tl 5) kohaselt sisse parema esiosa küljelt. Sellest saab järeldada, et otsasõit toimus enne kaitseväe sõiduki manöövri lõpetamist ja hageja sõiduki juhile ei muutunud nähtavaks kaitseväe sõiduki tagatuled. 9.
  8. Praegusel juhul ei ole võimalik väita, et sõidukite juhid oleksid järgimata jätnud käibes vajaliku hoole. 6
(9)9.2.
  1. Kahjuteate (tl 56-57) kohaselt on hageja sõiduki juht avaldanud, et ta sõitis lähituledega ja kiirusega 90 km/h. Hageja sõiduki juhile pole võimalik ette heita lähituledega sõitmist ega kiiruse ületamist. Samuti pole hageja sõiduki juhile võimalik ette heita, et ta pidi ette aimama kaitseväe sõiduki ilmumist tema sõidurajale ning vähendama sõidukiirust sellise kiiruseni, et suuta veel seisma jääda (LS § 50 lg 3 p 1). 9.2.
  2. Samuti pole kaitseväe sõiduki puhul võimalik väita, et ta oleks rikkunud ohutu liiklemise nõudeid. Kuigi hageja on kaitseväe sõiduki juhile ette heitnud tagasipöörde sooritamist paremasse sõiduritta, on skeemilt (tl 5) nähtuva põhjal võimalik väita, et sõiduki suurest gabariidist tulenevalt ei olnudki tal kohe võimalik reastuda vasakusse ritta. Kaitseväe sõidukile ei saa ette heita ka seda, et ta ei jäänud teele seisma, et hageja juht läbi lasta, sest see oleks võinud kujutada veel suuremat riski tagant tulevatele autodele.
  3. Kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 alusel toimub ka siis, kui tõendamist ei leia, et kumbki pool oleks liiklusnõudeid rikkunud. Sellisel juhul tuleb hüvitist vähendada üksnes sõidukitest lähtuvate käitamisriskide alusel (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 15). Arvestades eelnevalt tuvastatud kaitseväe sõidukist lähtuvate tunduvalt suuremate käitamisriskidega võrreldes hageja sõidukiga (kaitseväe sõiduki suurem mass ja gabariidid, halb manööverdamisvõime ja külje halb valgustatus), peab kolleegium põhjendatuks vähendada hagejale väljamõistetavat kahjuhüvitist 10% võrra, võrreldes hagejale tekkinud kahjuga. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahjust 90%. II
  4. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hüvitada ei tule hageja järelhaagisele tekkinud kahju. 11.
  5. Sõidukikahju hüvitamise taotluse osast „kahju“ (tl 5 pöördel) nähtub, et hageja on taotlenud ka järelhaagisele numbrimärgiga XXXXXX tekitatud kahju hüvitamist. Haagise parandamise kulud nähtuvad pro-forma arvelt (tl 17) ja on ilma käibemaksuta 267,23 eurot. 11.
  6. ARKi registri väljavõttest (tl 58) nähtuvalt on haagise numbrimärgiga XXXXXX omanik LGT GRUPP OÜ. Samas ei ole nimetatud registrikandel konstitutiivset toimet. Hageja on väitnud, et on omandanud sõiduki ja esitanud selle tõendamiseks 28.10.2022 arve, mille kohaselt on LGT GRUPP OÜ võõrandanud sõiduki hagejale. Kostja on seadnud tõendi kahtluse alla, kuna selle metaandmetest nähtuvalt on dokument loodud 09.05.
  7. Hageja on selgitanud, et arved kantakse kirjetena raamatupidamisprogrammi ja neid ei prindita enam paberkandjal välja. Kui konkreetset arvet on vaja kellelegi esitada, siis loob raamatupidamisprogramm vastava arve ja genereeritakse vastav *.pdf-fail. Nii toimus see ka praegusel juhul 09.05.2023, kui tekkis arve esitamise vajadus kohtule. Kolleegium peab neid selgitusi arve loomise kuupäeva kohta eluliselt usutavaks. Kokkuvõttes on tõenditega tõendatud, et haagise omandiõigus kuulub hagejale. 11.
  8. Hageja on tuginenud asjaolule, et on kasutanud kohtueelset õigusabi, mille eest on hagejal tekkinud tasumise kohustus 754 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Nimetatu on tõendatud arvega (tl 13). Spetsifikatsioonist (tl 14) nähtub, et hageja esindaja toimingud on olnud seotud praeguse vaidluse kohtueelse menetlusega, sisaldades hageja nõustamist, dokumentidega tutvumist, hüvitamisotsusele vastuväidete koostamist, kahe kompromissiettepaneku esitamist, kostja vastustega tutvumist ja suhtlust kliendiga kokku 5,8 h. Kostja ei ole õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtueelsele õigusabile kulunud ajakulu on kolleegiumi hinnangul vajalik ja põhjendatud. 7
(9)Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (hüvitise põhjendatud ulatuses välja maksmata jätmine) hüvitatavast kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageja kostjalt nõuda. Selline kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja
  1. 11.
  2. Kokku on hagejale tekkinud kahju 6000 (sõiduauto jääkväärtus) + 267,23 (järelhaagise remondikulu) + 754 (kohtueelsed õigusabikulud) = 7021,23 eurot. Arvestades kostja kohustust hüvitada hageja sõidukile tekkinud kahju 90% ulatuses ja sama proportsiooni kohaldamise põhjendatust ka õigusabikulude puhul, tuleb nõudest maha arvestada 702,12 eurot ja kostja poolt varasemalt tasutud 3250 eurot. Kostjal tuleb kokkuvõttes hagejale hüvitada 7021,23–702,12–3250 = 3069,11 eurot. 11.
  3. Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg
  4. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, kui kostja keeldus hagejale nõutud ulatuses kahju hüvitamast, s.o nähtuvalt kostja kirjast hagejale (tl 12) 17.01.
  5. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 28.03.
  6. Hageja taotleb viivisenõude lihtsustamiseks mõista kostjalt välja viivis 8% aastas. Nimetatud määr on kostjale soodsam kui seaduses sätestatud viivisemäär, sest VÕS §-s 113 lg 1 II lauses märgitud viivisele 8% aastas ei lisandu VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Viivis ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on arvestades perioodis viivitatud 249 päevaga 167,5 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista alates 02.12.2023 arvestusega 8% aastas (

§ 367). III 12.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jäävad maakohtu menetluskulud 18,62% ulatuses hageja kanda ja 81,38% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda

§ 163lg 2 alusel.

Ringkonnakohus pakkus pooltele kompromissi, mille kohaselt oleks kostja pidanud hüvitama hagejale 75% kahjust ja 75% menetluskuludest. Hageja oli kompromissiga nõus, kuid kostja oli nõus hüvitama 25% hageja apellatsiooniastme riigilõivust ja muudest menetluskuludest 50%. Ringkonnakohtu poolt pakutud kompromiss olnuks hagejale hageja nõude ja menetluskulude hüvitamise osas ebasoodsam kui lahend. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaoludega, et hageja on maa- ja ringkonnakohtus tasunud riigilõivu 490 eurot, hageja õigusabikulud on maakohtus 2100 ja ringkonnakohtus 1900 eurot. Kui ringkonnakohus peaks õigusabikulusid hüpoteetiliselt vähendama isegi kuni 50%, on otsus hagejale ikkagi soodsam kui oleks olnud kompromiss. Kompromissi korral pidanuks kostja hüvitama hagejale kahju (7021,12–1755,28– 3250) 2015,84 eurot + riigilõivud 735 eurot + õigusabikulud 3000 = 5750,84 eurot. Ringkonnakohtu otsuse korral tuleb kostjal hüvitada hagejale vähemalt põhivõlg 3069,11 eurot + riigilõivud 90% ulatuses 882 eurot + vähemalt 50% õigusabikuludest 2000 eurot, kokku 5951,11 eurot, aga tõenäoliselt rohkem menetluskulusid. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes täies ulatuses kostja kanda (

§ 163lg 2).

13. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. 8

(9)14.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.