← Eesti

1-21-5815/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. jaanuar 2024 Kohtuasja number 1-21-5815 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Mario Truu Kohtuasi Karl Parve (Parv, isikukood 50104226

) § 4231 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K.

Parve eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust K.

Parvele Tartu Maakohtu

  1. märtsi 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  2. oktoobrist 2021 ning karistusaeg lõppeb
  3. detsembril
  5. Tartu Vangla esitas
  6. novembril 2023 Tartu Maakohtule materjalid K. Parve tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  7. Vangla ja prokuratuur toetavad K. Parve ennetähtaegset vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  8. Tartu Maakohus jättis
  9. detsembri 2023 määrusega K. Parve ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  10. Täidetud on formaalsed eeldused K. Parve ennetähtaegseks vabastamiseks.
  11. K. Parv kannab liitkaristust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja narkootilise aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, avaliku korra raske rikkumise, mootorsõiduki joobes juhtimise ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kokku on K. Parve kriminaalkorras karistatud kaks korda. Viimase kuriteo pani ta toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Vanglakaristust kannab K. Parv esmakordselt. Kuritegude toimepanemist on tema puhul soodustanud erinevad tegurid, sealhulgas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise soov, impulsiivne käitumine ja kehv probleemide lahendamise oskus.
  12. Karistuse kandmise ajal on K. Parvest tulenevate kuriteoriskide maandamisega tegeletud.
  13. oktoobrist 2021 kuni
  14. aprillini 2022 viidi temaga läbi multidimensionaalne pereteraapia. Teraapia jooksul õppisid pereliikmed suhtlema teineteist aktsepteerivalt, austavalt ja mõistvalt ka juhul, kui tegemist on emotsionaalselt keerulisemate teemadega. K. Parv tunnistab enda probleeme ning näeb seost õigusrikkumiste ja mõnuainete tarvitamise vahel. Üldises pildis on märgata peresuhete stabiliseerumist ning teraapiale suunatud eesmärgid said suuremas osas saavutatud.
  15. detsembrist 2021 kuni
  16. veebruarini 2022 toimusid vestlused impulsiivse ja vägivaldse käitumise analüüsimiseks. K. Parv tunnistas, et on mõtlematult käitunud, kuna ei uskunud, et ta võiks kunagi vanglasse sattuda. Väidetavalt on ta motiveeritud vanglas käituma igati õiguskuulekalt, et võimalikult ruttu avavanglasse saada.
  17. jaanuarist kuni
  18. märtsini 2022 viidi K. Parvega läbi liiklusohutusteemalised vestlused. K. Parv tunnistab toimepandud kuritegusid, mõistab oma tegude tagajärgi ega õigusta rikkumisi.
  19. märtsist kuni
  20. aprillini 2022 osales K. Parv Viru Vangla majandustöödel ja alates
  21. maist 2022 osaleb Tartu Vangla majandustöödel. Töökohustuste täitmisega tal probleeme ei ole. Alates
  22. septembrist 2023 omandab K. Parv kutseharidust plaatija erialal. Vastavalt vajadusele saab ta vangistuse jooksul psühholoogilist nõustamist. 2

(4)
  1. K. Parve vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht ja pere igakülgne toetus. K. Parv omandab eriala ja on seadnud eesmärgiks tööle asumise ning võlgnevuste tasumise. K. Parve enda sõnul on kõik suhted kriminaalse suhtlusringkonnaga katkenud.
  2. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus K. Parve ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. K. Parv on käitunud kogu karistuse kandmise ajal reegleid eiravalt. Vangla iseloomustuse esitamise ajal oli tal 11 kehtivat distsiplinaarkaristust ning praegu on tal 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimased karistused on määratud alles mõni kuu tagasi, kusjuures eraldi väärib väljatoomist karistus kääritatud vedeliku omamise eest – K. Parvel on sõltuvusprobleemid. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on väga oluline. K. Parv ise on viidanud oma impulsiivsusele ja probleemidele, millega ta on vangistuse ajal tegelenud. Kohus küll tunnustab tehtud tööd, kuid K. Parve senise käitumise pinnalt ei saa siiski olla veendunud, et ta suudab vabaduses täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Seda kahtlust suurendab asjaolu, et esimene kriminaalhooldusperiood ebaõnnestus K. Parvel täielikult, ta ei suutnud lõpetada alkoholi ega narkootikumide tarvitamist ning jätkas õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu pöörati karistus täitmisele. K. Parv on küll väljendanud soovi kuritegelikust käitumisest loobuda ja temaga vangistuse jooksul läbiviidud tegevused on andnud kindlasti positiivseid tulemusi, kuid siiski ei saa karistuse eesmärke lugeda lõpuni täidetuks. Järelejäänud karistuse kandmise ajal tuleks K. Parvel oma käitumisega näidata, et muutused tema suhtumises ja käitumises on püsivad ning kohus saab teda usaldada. Menetlus ringkonnakohtus
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Parve kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, paludes maakohtu määrus tühistada ja K. Parv ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kohtumäärus on põhjendamata ja kohus rikkus kaalutlusõigust. Kohus märkis, et K. Parv on väljendanud soovi kuritegelikust käitumisest loobuda ja temaga vangistuse jooksul läbiviidud tegevused on andnud kindlasti positiivseid tulemusi. Sellegipoolest ei pidanud kohus karistuse eesmärke lõpuni täidetuks. See seisukoht ei ühti vangla iseloomustuses olevaga, kuna seal on pikalt lahti kirjutatud, kuidas on paranenud K. Parve suhtumine ja hoiakud ning avatud põhjalikult seda, miks saab karistuse eesmärgid lugeda täidetuks. Kohus eiras vangla ja prokuröri põhjendatud arvamust ning tugines K. Parve vabastamata jättes tema distsiplinaarrikkumistele. Kinnipeetavat ei saa jätta vabastamata pelgalt distsiplinaarrikkumistele tuginevalt. K. Parv on läbinud individuaalse täitmiskava ja selle tagasiside on positiivne. Ta on õppinud nägema oma probleeme ja neid lahendama, paranenud on tema suhtlus emaga, ta väärtustab suhteid lähedastega, tunneb põhjus-tagajärg seoseid ja teadvustab seda, et tema probleemide põhjuseks on olnud narkootikumid. K. Parv saab tuge elukaaslaselt, ta õpib plaatijaks ja tal seisab ees lõpueksam, mille ta saab sooritada ka väljaspool vanglat. Sellega seoses omandab K. Parv kvalifikatsiooni, mis võimaldab tal tasuvat tööd leida. Kohus ei andnud hinnangut K. Parve distsiplinaarrikkumiste raskusele, kuid see on oluline kinnipeetava õiguskuulekuse hindamisel. K. Parve distsiplinaarrikkumised ei ole rasked.
  4. K. Parv esitas ringkonnakohtule erinevatel aegadel kolm erinevalt pealkirjastatud dokumenti, mida ringkonnakohus loeb määruskaebuseks. Neist dokumentidest ilmneb lühidalt järgnev. K. Parv tahab end muuta ja soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse. Ta ei õigusta oma distsiplinaarrikkumisi, kuid leiab, et nende tõttu ei tohiks teda vabastamata jätta. Ta on noor inimene ja vangistus ei täida enam oma eesmärki. Tema pereliikmed toetavad teda. Ta ise soovib toetada oma abikaasat, kes on teda kogu vangistuse ajal motiveerinud. Psühholoogiline ja psühhiaatriline nõustamine on teda aidanud. Ta on nõus endale elektroonilise valve määramisega ja aktsepteerib kõikvõimalikke lisakohustusi. Üsna tõenäoliselt saab ta vabanedes minna elama Samaria rehabilitatsioonikeskusesse – selle koha leidmine oli väga raske. 3
(4)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Parve vabastamata jättes kaalutlusviga. On küll tõsi, et K. Parve suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid igati põhjendatult arvestas maakohus neile asjaoludele vastukaaluks seda, et K. Parv ei ole suutnud järgida vanglas kehtivat korda. Tõsi, valdav osa K. Parve distsiplinaarrikkumistest ei ole rasked ega seondu otseselt tema kuriteoriskidega. Küll aga on alarmeeriv kääritatud vedeliku omamine. K. Parvel on olnud probleeme joovastitega ja need on mänginud olulist rolli ka tema kuritegudes. Kääritatud vedeliku valdamine tekitab kahtluse, et K. Parv on tarvitanud (soovinud tarvitada) meelemürke ka vanglas. Ka seab järjepidev korrareeglite rikkumine kahtluse alla, kas kinnipeetav suudab järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning kas saab loota ennetähtaegse vabastamise distsiplineerivale mõjule. Korrarikkumised näitavad sedagi, et K. Parvel võib jätkuvalt olla raskusi oma käitumise tagajärgedele mõtlemisega ning ta võib käituda hetkeemotsioonide ajel. Kui selline mõju jääb saavutamata, on tõenäoline, et varem või hiljem paneb kinnipeetav vabaduses toime uue kuriteo.
  4. Lähedased ja kindel elukoht olid K. Parvel olemas ka varem, aga sellegipoolest käitus ta kuritegelikult. Niisiis ei saa neile teguritele kuigivõrd suurt õiguskuulekust kindlustavat mõju omistada.
  5. Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad K. Parve ennetähtaegset vabastamist, ei ole kohus nende arvamustega seotud:

§ 76

lg 4 loetleb üles asjaolud, mida kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama peab – vangla ja prokuratuuri arvamust selles loetelus pole. 16. K. Parvel avaneb juba suvel võimalus uuesti ennetähtaegselt vanglast välja pääseda – seda

§ 76lg 2 p 2 alusel.

K. Parve vabadusse pääsemise võimalust suurendaks siis see, kui ta edaspidi ei rikuks vangladistsipliini.

  1. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas
  4. detsembril 2023 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et määruskaebuse koostamisele kulus tal 60 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot (käibemaksumäär 20%). Ringkonnakohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks. Kuna alates
  5. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär 22%, siis tuleb kaitsjatasu käibemaksu osas suurendada. Seega on vaja kaitsjale määrata tasu 87,84 eurot, sealhulgas käibemaks 15,84 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu K. Parvelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.