3-23-1116/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. november 2023, Tartu 3-23-1116 Xi kaebus Tartu Vangla
2. aprilli
3. a käskkirja nr 2-23/1-3/5 tühistamiseks Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vangla tunnistas
9. aprilli
10. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/5 kinnipeetava Xi süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 13.11 rikkumises (helistamiseks võõra kõnekaardi kasutamine) ja määras talle karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelu, mis lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.
11. Pärast edutut vaidemenetlust esitas X Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
12. aprilli
13. a käskkirja nr 2-23/1-3/5 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt piirab vangla alusetult kaebaja telefoni kõneaega ja sunnib kaebajat kasutama kaaskinnipeetava kõnekaarti. Tartu Vangla kodukorra punkt 8.2.4 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja kaebaja palub alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kaebajale määratud karistus ei vasta vangistuse eesmärkidele, kuna pikaajaline kokkusaamine aitab säilitada perekondlikke suhteid. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada end kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest.
14. Tartu Halduskohus jättis
15. septembri
16. a määrusega rahuldamata Xi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni punkt 2) ja andis tähtaja 3 päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest riigilõivu 20 eurot tasumiseks (resolutsiooni punkt 3). Kohus leidis, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid kaebuse eduväljavaateid tuleb pidada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes pigem kasinateks. Kaebaja vabastamine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. Vaidlustatud Tartu Vangla
17. aprilli
18. a käskkirja kohaselt kasutas kaebaja
19. märtsil 2023 kella 19.05 paiku eluosakonnas helistamisel võõrast kõnekaarti. Rikkumine tõendati PRION kannete ja videokaamera salvestiste kõrvutamise teel. Kaebaja selgitas vanglale, et võõrast telefonikaardist ei toimunud vestlust, kuid kinnitas, et proovis helistada abikaasale aga ei rääkinud temaga. Kaebaja enda kõnelimiit sai päeval otsa. Kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja väitnud, et ta ei pannud rikkumist toime. Arvestades eeltoodut, ei ole vaidlust selles, et kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra punkti 13.11 ehk kasutas teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit, hoolimata sellest, kas kõne reaalselt toimus või mitte. Kohtu esialgsel hinnangul puuduvad alused Tartu Vangla kodukorra punkti 8.2.4 õiguspärasuses kahtlemiseks. Samuti ei ole vangla nimetatud kodukorra punkti rikkumist kaebajale ette heitnud. Asja materjalidest nähtub, et
20. märtsi
21. a rikkumise osas algatati distsiplinaarmenetlus
22. aprillil 2023 ja kaebajat teavitati sellest
23. aprillil
24. Kaebajale anti võimalus selgituste andmiseks, samuti sai kaebaja esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile. Isegi kui pidada distsiplinaarrikkumisest teavitamist toimunuks viivitusega, ei tooks see kaasa käskkirja tühistamist, kuna ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kohtu hinnangul on distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu kaebajale etteheidetav ja menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid. Kohtul ei teki kahtlusi selles, et ühe pikaajalise kokkusaamise keeld on proportsionaalne toime pandud rikkumisega, arvestades, et
25. märtsi
26. a seisuga oli kaebajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) seoses võõra kõnekaardi kasutamisega, mis ilmselgelt ei olnud enda eesmärki täitnud. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks, ning ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks HKMS § 111 lg 1 mõttes edukas.
27. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada end riigilõivu tasumisest. Kaebaja leiab määruskaebuses, et Tartu Vangla käitumine on lubamatu. Ettekandest on näha, et vangla piirab kaebaja helistamisaega, kuna limiit sai otsa samal päeval päevasel ajal. Kõneaja piiramine on ebaseaduslik ja see sundis kaebajat helistama teise kaardiga. Kaebaja ei varastanud teist kaarti. Kuna vangla provotseeris sellisele teole, siis ei ole õige selle teo eest karistada. Kaebaja ei varjanud oma helistamist, kuid rääkimist ei toimunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Tartu Halduskohtu
29. septembri
30. a määruse tühistamiseks. Xi määruskaebus jääb rahuldamata.
31. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
32. Kaebaja taotleb määruskaebuses jätkuvalt enda vabastamist riigilõivu tasumisest põhjusel, et vangla provotseeris kaebajat distsipliinirikkumist toime panema ja sellisel juhul ei tohtinud kaebajat karistada. Kaebaja arvates oli tema kõneaja piiramine ebaseaduslik ja ta kasutas teise kinnipeetava kõnekaarti ajal kui temale antud kõneaeg oli läbi saanud.
33. Ringkonnakohus selgitab, et praegu on vaidluse all kaebaja teistkordne karistamine distsiplinaarkorras selle eest, et ta kasutas teise kinnipeetava kõnekaarti. Asjaolu, kas vangla 2 poolt kaebaja kõneaja piiramine oli seaduslik, ei kuulu praeguse vaidluse esemesse ja kohus seda küsimust ei puuduta. Kaebaja väidetest ilmneb, et vaidlust ei ole, et kaebaja pani toime talle etteheidetava distsipliinirikkumise. Kaebaja ei ole eitanud teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamist helistamiseks
34. märtsil 2023, s.t Tartu Vangla kodukorra punkti 13.11 rikkumist. Kaebaja väide, et Tartu Vangla provotseeris teda rikkumist toime panema, ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Samuti ei anna kõnekaardi limiidi täitumine õigust jätkata helistamist kasutades selleks teise kinnipeetava kõnekaarti. Kaebaja peab helistamisel arvestama talle väljastatud kõnekaardi limiidiga ning teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamine on karistatav, millest kaebaja oli eelnevalt teadlik. Tegemist oli kaebaja korduva samalaadse rikkumisega lühikese ajavahemiku jooksul. Vangla ei sundinud kaebajat kasutama teise kinnipeetava kõnekaarti, vaid kaebaja tegi seda teadlikult. Lisaks on vangla selgitanud, et seoses
35. märtsi
36. a juhtumiga kaebaja ei taotlenud vanglalt telefoni kasutamise aja pikendamist kuigi vangla kodukorra punkt 13.12 näeb sellise võimaluse põhjendatud vajaduse esinemisel ette. Seega pani kaebaja distsipliinirikkumise toime tahtlikult ja talle määratud karistus on õiguspärane. Tartu Vangla esitas kohtule distsiplinaarmenetluse materjalid, mille kohaselt viidi distsiplinaarmenetlus läbi õiguspäraselt. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse ühe pikaajalise kokkusaamise keeld täitmine lükati edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.
37. augustil 2023 teatas vangla halduskohtule, et kaebajale määratud karistus on täitmisele pööratud. Seega oli kaebajal võimalus hoiduda määratud karistuse täitmisele pööramisest, kuid vangla kinnitusel ta seda ei teinud.
38. Kaebaja esitatud Tartu Vangla distsiplinaarkäskkirja tühistamisnõude menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu 20 eurot tasumine. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja sissetulekud on ebapiisavad selleks, et tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv 20 eurot. Kuigi kaebaja majanduslikud eeldused menetlusabi saamiseks on täidetud, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja ei eita rikkumise toimepanemist, Tartu Vangla viis läbi nõuetele vastava distsiplinaarmenetluse ja määras karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelu kolmekuulise katseajaga. Karistus on tänaseks täitmisele pööratud. Eelnevalt väljatoodud asjaolude pinnalt on kaebuse rahuldamise tõenäosus väike ja kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada edukaks.
39. Kui kaebaja soovib, et halduskohus menetleks tema kaebust sisuliselt, tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv 20 eurot vastavalt Tartu Halduskohtu
40. septembri
41. a määruse punktis 12 toodud juhistele. (allkirjastatud digitaalselt) 3