Obsah (6)

§ 372§ 75§ 371§ 79§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-126476 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.

) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 5. Juhindudes

§ 75

lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 371

lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-
2. jaos sätestatud korras.
3. Määruse artikkel 18 lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18 lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti.
4. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus selgitab, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe.
5. Hageja nõue põhineb Tele2 Eesti AS ja kostja
6. septembril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Puudub vaidlus, et krediidiandja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja on tarbija. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei ole nimetatud aadress kunagi olnud võlgniku elukoht, küll aga kantud registrisse lisa-aadressina. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri omanik üüris korterit ehitusfirmale, kuid hetkel ei ela korteris keegi. Rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht alates
7. juunist 2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Perioodil 2007-2012 oli kostja elukoht samuti xxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri järgi ei ole kostjal kunagi olnud elukohta Eestis. Kostja on sündinud xxxxxxxxxxxxxxx, tema emakeel on vene keel. Kinnistusraamatu andmetel ei oma kostja Eestis kinnisvara. Transpordiameti registri järgi puuduvad tal Eestis registreeritud sõidukid. Täitemenetluse registri järgi ei ole kostja suhtes läbiviimisel täitemenetlusi. Töötamise registris on kostja kohta üks kanne, mille järgi on ta töötanud ehituslihttöölisena, töösuhe on lõpetatud
8. septembril 2022 kostja soovil. Maksu- ja Tolliameti registri järgi on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati
9. aastal. Hageja toob esile, et kostja sattus lepingu täitmisega võlgnevusse alates
10. juulist 2022, mis on ajaliselt lähedane töösuhte lõppemisega.
11. Eeltoodust saab järeldada, et kohtule kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on kostja Eestis viibinud seoses töötamisega. Eestis töötamine lõppes
12. aasta juulis. Kostjal ei ole Eestis vara, tema tegevusest ei nähtu tahet asuda Eestisse elama ega oma tegevust siia suunata. Arvestades, et Tartu ja xxx-xxxxxx vahemaa on ligikaudu 130 kilomeetrit, on usutav, et kostja võis säilitada tugevad sidemed oma kodukohaga.
13. Seetõttu on kohus seisukohal, et asi ei allu Eesti kohtule uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Kohtu hinnangul ei saa ka pidada kostja elukohaks kohta, kus ta on mitme aasta eest ajutiselt seoses töötamisega peatunud, seetõttu ei allu asi Eesti kohtule ka artikkel 6 lg 1 ja

§ 79lg 2 alusel.

12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

13. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja menetluses ei ole osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. 14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik