1-11-7087/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7087 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.S. i (A.S. ) kaitsja advokaat Robert Sarve (Sarv) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu A.S. i kaitsja advokaat Robert Sarve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. A.S. tunnistati Harju Maakohtu 07.12.2011 otsusega süüdi KarS § 135 lg 2, § 214 lg 2 p 2, 4 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3 aastat 4 kuud vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus 13.02.2011 ja lõpp 13.06.
7. Viru Maakohtu 22.03.2013 määrusega jäeti A.S. tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu määruse kohaselt on A.S. esimest korda kriminaalkorras karistatud isik ja ta kannab karistust raske isikuvastase kuriteo (noorema kui kaheksateistaastase pantvangi võtmise) ja väljapressimise eest. Harju Maakohtu 07.12.2011 kohtuotsusest nähtub, et alaealist kannatanut hoiti tema tahte vastaselt reede õhtust pühapäeva õhtuni kinniseotuna lukustatud garaažis eesmärgiga sundida tema isa tütre tapmise või tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel üle andma raha 300 000 eurot. Alaealise kinnipidamisel tarvitati tema suhtes vägivalda. Karistusregistri teatisest on näha, et A.S. i on väärteokorras 2 korral karistatud, sealhulgas 1 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning positiivne on sotsiaalprogrammis EQUIP osalemine,
9. klassis keskhariduse omandamine ja riigikeele B1 taseme kursustel osalemine. A.S. il on ID-kaart kehtivusega 06.01.
10. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub kinnipeetav elama vanaema juurde, korter on 3-toaline ja seal on kinnipeetaval oma tuba. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud, kinnipeetava vanaema on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andnud selle kohta oma allkirja. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes on A.S. il võimalus jätkata õpinguid Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi
11. klassis. 3.
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu puhul ei saa veel teha järeldust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on tema poolt täielikult üle võetud ja hoiakutesse kindlalt juurdunud. Arvestades A.S. i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu alaealise pantvangi võtmine, tema kallal vägivalla kasutamine, ohvri isalt lunaraha maksmise nõudmine ähvardades tekitada alaealisele kehavigastusi või ta tappa) oli maakohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja vabaduses õppima asumine. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht, kuid see ei takistanud A.S. il küünilist tegu alaealise suhtes toime panna. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine, tõenäoliselt ka õppimisvõimalused ja toetav võrgustik lähedaste näol üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kuna karistusaeg lõpeb 13.06.2014, on karistusaja lõpuni veel üle 1 aasta 3 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. 3.
13. Maakohus ei olnud veendunud, et A.S. i karistuse eesmärgid on saavutatud ning isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Maakohus rõhutas, et A.S. i poolt toime pandud kuritegu on esimese astme isikuvastane kuritegu, mille käigus kasutati füüsilist ja psüühilist vägivalda alaealise tütarlapse suhtes ning ennetähtaegse vabastamise küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid. Maakohtu hinnangul ei oleks süüdimõistetu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega õiguskorda kaitsta ning süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel oleks kannatanu õiglustunne olulisel määral riivatud. Maakohus märkis, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Seega ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. A.S. i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A.S. i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega kohtu määratud tingimustel. 4.
15. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määruse põhjenduste arutluskäik loogiline ega jälgitav. Maakohtu põhjendused A.S. i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel on vastuolulised ja oletuslikud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ja mille alusel saab järeldada, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Seega ei ole võimalik jälgida, miks kohus on sellisele seisukohale jõudnud: tegemist on kohtu oletusega, mis ei põhine ühelgi tõendil ning on selges vastuolus vangla edastatud materjalidega. Karistuse eesmärkide täitmine ja teo toimepanemise asjaolud on olemuslikult täiesti erinevad ega ole teineteisega -2- seotud. Kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa põhjendada karistuse eesmärkide saavutamata jätmist. 4.
16. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks on tagada tema kiirem taasühiskonnastamine ning kogu karistuse ärakandmine ei suurenda karistuse eesmärkide täitmise tõenäosust. Kaitsja leiab, et vangistuse eesmärk ei ole süüdimõistetu „sandistamine“ tema ühiskonnast võimalikult pikaks ajaks äralõikamise näol, vaid talle selge signaali andmine piirist seaduskuuleka ja õigusvastase käitumise vahel ning vajadus mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et mida pikem on vangistus, seda enam süüdimõistetu desotsialiseerub. Kaitsja leiab, et peavad esinema objektiivsed põhjused süüdimõistetu vabastamata jätmiseks. Süüdimõistetu on põhjendatud jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata juhul, kui tegemist on isiku vähemalt teistkordse karistamisega, isik ei ole esimesest karistusest piisavaid järeldusi teinud ja on sooritanud uue kuriteo katseajal, isikul puuduks vabanemisel piisav hõivatus ja sissetulek, elu-, kooli- või töökoht ja toetav normaalne elukeskkond või isikul esinevad sõltuvusprobleemid. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest eelnimetatud ohte ei nähtu. A.S. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist on toetanud nii vangla kui ka prokurör. Kui nõustuda maakohtu põhjendustega, ei olegi süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine sisuliselt võimalik, kuna eelduslikult riivab süüdimõistetu vabastamine üldjuhul kannatanu õiglustunnet. Arusaamatuks jääb, kuidas saab käesoleval juhul olla tähendust asjaolul, et teo toimepanemise ajal olnud materiaalne kindlustatus ei takistanud A.S. i talle inkrimineeritud tegu toime panemast. Sellega ei saa põhjendada süüdimõistetu vabastamata jätmist, kui on täidetud kõik muud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Maakohus on jätnud A.S. i vabastamata põhjusel, mis ei ole asjakohane. 4.
17. Maakohus on jätnud käsitlemata A.S. ile avalduva positiivse mõju tema vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel. Ebaõige on maakohtu paljasõnaline seisukoht, et A.S. i vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik – maakohus ei ole põhjendanud, kuidas saab ainuüksi karistuse ajaline kestus saavutada karistuse eesmärgi paremini. Maakohus on käsitlemata jätnud asjaolu, et käesoleval juhul on oluline A.S. i taasühiskonnastamise seisukohalt võimaldada tal tavalises elukeskkonnas omandada keskharidus ning taastada selle käigus normaalsed ja katkenud inimsuhted. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta, et vangistuse täielikul ärakandmisel saab A.S. 22-aastaseks. A.S. il on ellu astuva noorena motivatsioon keskhariduse ja kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Kui teised temavanuselised noored on käesolevaks hetkeks jõudnud juba kutse- või kõrgkooli, ei ole A.S. just vangistuse kandmise tõttu (viibides Tallinna vanglas) saanud keskharidust omandada. A.S. i karistuse eesmärkide saavutamise ja õiguskuuleka elu harjumuste kujundamise seisukohalt on oluline motiveerida teda sellega, et võimaldada tal jätkata normaalset elu. 4.
18. Kaitsja hinnangul on varasemas kohtupraktikas tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ka indiviide, kelle puhul võib siiralt kahelda karistuse eesmärkide saavutamises ja õiguskuuleka elu põhimõtete juurdumises, mida A.S. i puhul ei esine. Vangistuse kandmisest on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on katseajal toime pannud uusi kuritegusid. A.S. i on kriminaalkorras karistatud esimest korda, ta ei ole katseajal ühtegi kuritegu sooritanud, A.S. ile inkrimineeritud tegu ei lõppenud niivõrd raske tagajärje (surma) saabumisega. A.S. oli kuriteo toimepanemisel alaealine. A.S. il on olemas materiaalne kindlustatus, puuduvad sõltuvusprobleemid. Kaitsja toob näiteid ennetähtaegselt vabastatud isikutest ja leiab, et tuginedes viidatud praktikale, oleks maakohus pidanud A.S. i tingimisi ennetähtaegselt vabastama. Kirjalikud seisukohad -3-
19. 04.04.2013 saabusid Viru Maakohtusse ka A.S. i vanaema seisukohad, kes palub A.S. i ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja märgib, et A.S. õppis hästi, kuid talle mõjus negatiivselt vanemate lahutus ja Narva kolimine. A.S. i mõjutasid kriminaalsed tuttavad, kes teda kui alaealist kuriteo toimepanemisel ära kasutasid. A.S. i iseloomustavad spordi tegemine, edukas õppimine, sh eesti keele omandamine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja teistele eeskujuks olemine. Vangistuses viibimine mõjuks talle ja tema tervisele halvasti.
20. Ringkonnakohus tegi 08.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti kuni 15.04.
21. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.S. i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A.S. i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning A.S. i kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A.S. i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, mille kohaselt on A.S. i ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused täidetud ja tema vabastamata jätmine oleks vastuolus karistuse eesmärkidega. Samuti on ringkonnakohtu arvates alusetud määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruses põhjenduste puudumise kohta. 8.
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et A.S. i poolt toimepandud kuriteo asjaolud on niivõrd kaalukad, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse eesmärkidega, kuigi A.S. i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud eeskujulik ning teda vabanemisel eesootavad tingimused on head. Ringkonnakohus märgib, et 07.12.2011 Harju Maakohtu otsuse kohaselt seisnes A.S. i poolt toimepandud kuritegu grupis alaealise tüdruku pantvangistamises ja tema isalt raha välja pressimises. Kannatanule löödi korduvalt rusikaga näkku, põhjustati verejooksuga ninaluu murd ning teda hoiti vigastatuna ja kinniseotuna talvel ligi kaks päeva pimedas ja külmas kütmata garaažis penoplastile asetatud magamiskotis, tropp suus ja kleeplint ümber pea. Kannatanul võimaldati tualeti asemel kasutada ämbrit pantvangistajate meeste juuresolekul ja teda sunniti oma isale ähvardusi ette lugema. Ähvarduste kohaselt lubati kannatanu happega üle valada ja ära tappa, kui tema isa lunaraha ei maksa. Kannatanul tekkisid üleelatu tõttu psühholoogilised häired ning ta vajas pikaajalist nõustamist ja ravi antidepressantidega. A.S. ile karistuse mõistmisel arvestati tema alaealisusega ning talle mõisteti vangistus sanktsiooni alammääras, mida omakorda vähendati seoses lühimenetluse kohaldamisega. Maakohtu otsuse kohaselt tegutses A.S. äärmiselt külmavereliselt ja sihikindlalt, ta oli üks kuriteo toimepanemise initsiaatoritest ja tema panus oma kannatanust kooliõe väljavalimisel ja röövimisel oli oluline. 8.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks eeltoodud kuriteo asjaolusid arvestades A.S. i vabastamine kooskõlas üldpreventiivsete kaalutluste ja ühiskonna õiglustundega. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu ärakantud karistusaeg on olnud liiga lühike, andmaks nii süüdimõistetule endale kui ka ühiskonnale selgelt mõista toimepandu taunitavusest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus toimepandu raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust arvestades õigesti leidnud, et A.S. i karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks, kuna süüdimõistetu vabastamine raske kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt liiga vara seab õiglase karistuse ärakandmise asemel ebaproportsionaalselt olulisemaks süüdimõistetu rehabiliteerimise huvid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka antud kuriteo eest praeguseks veidi üle kahe aasta kantud karistusaeg nii pikk, et vangistuses viibimine mõjuks süüdimõistetu edaspidisele õiguskuulekusele hoopis negatiivselt. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vangla iseloomustusest, et vanglas õppimine -4- ja sotsiaalprogrammides osalemine on mõjunud A.S. i käitumisele positiivselt, vangistuses viibimine ei ole temas kriminaalseid hoiakuid tugevdanud ning A.S. il on võimalik vanglas keskhariduse omandamise jätkamise kaudu luua veelgi tugevamad eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.
26. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et A.S. i vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmine oleks vastuolus senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et kooskõlas KarS § 76 lg-ga 3 on ka varasemas praktikas raskete kuritegude puhul peetud kuriteo toimepanemise asjaolusid niivõrd oluliseks, et neile tuginedes on jäetud süüdimõistetud enne tähtaega vangistusest vabastamata sõltumata heast käitumisest karistuse kandmise ajal ja vabanemisel eesootavatest õiguskuulekat elu toetavatest tingimustest. Sellised otsustused põhinevad aga süüdimõistetuid individuaalselt iseloomustavatel asjaoludel ega ole üksikasjades võrreldavad, mistõttu ei ole kaitsja viited varasematele lahenditele asjakohased. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A.S. i puhul kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid igakülgselt kaalunud ning maakohtu otsustus jätta A.S. toimepandud kuriteo raskuse tõttu ennetähtaegselt vabastama on nii seaduse eesmärgi kui ka varasema kohtupraktikaga igati kooskõlas.
27. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A.S. tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -5- Mati Kartau