← Eesti

2-22-679/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 17.11.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-679 Tsiviilasi X avaldus Y vastu alaealiste laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste viibimisja elukoha, hariduse, tervise küsimuses ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale ning lastega suhtluskorra määramiseks Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus ja X vastumääruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (ema, vastumääruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Puudutatud isikud I ja II (lapsed): C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Z (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud ühine esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik III (isa, määruskaebuse esitaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja MS Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON I.

  1. Jätta rahuldamata X 02.08.2023 taotlus tõendite kogumiseks. I.
  2. Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse 25.08.2023 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks. I.
  3. Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra määramise osas ja teha selles osas uus määrus, millega muuta isa suhtluskorda lastega vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. I.
  4. Ema määruskaebus rahuldada osaliselt. I.
  5. Isa määruskaebus jätta rahuldamata. I.
  6. Määruskaebuste menetlemise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. I.
  7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.
  8. Rahuldada X avaldus osaliselt. II.
  9. Lõpetada X ja Y ühine hooldusõigus laste Z ja C suhtes osaliselt. Anda Xle üle ainuhooldusõigus Z ja C viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. II.
  10. Jätta rahuldamata X avaldus ühishooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduse ja tervise küsimustes ning avaldajale üleandmiseks. II.
  11. Määrata kindlaks Z ja C (koos lapsed) alljärgnev suhtlemise kord Yga (isa), mis hakkab kehtima alates käesoleva määruse jõustumisest, alljärgnevalt. II.4.1 Lapsed viibivad paaritutel nädalatel koos isaga teisipäeval ja neljapäeval kell 17 –
  12. Kohtumine toimub selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast või laste elukoha vahetust lähedusest kell 17 ja ema läheb lastele järgi isa elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell
  13. II.4.2 Lapsed viibivad isaga paaris nädalate laupäeva hommikust kell 10 kuni sama laupäeva õhtuni kell
  14. Kohtumine toimub selliselt, et isa võtab lapsed laste elukoha vahetust lähedusest ja ema läheb lastele järgi isa elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell
  15. II.4.3 Kui lapsed ei viibi eespool p-s II.4.1 nimetatud päevadel kell 17 lasteaias, teatab ema sellest isale ette esimesel võimalusel, aga vähemalt kolm tundi ette. Kui isa ja lapsed ei viibi eespool p-des II.4.1 või II.4.2 märgitud laste emale üleandmise ajal isa elukohas, teatab isa sellest emale ette samuti esimesel võimalusel, aga vähemalt kolm tundi ette, avaldades ühtlasi täpse koha, kuhu ema saab lastele järgi tulla. II.4.4 Isal on õigus suhelda lastega sidevahendite vahendusel paaris nädalate esmaspäeval ja kolmapäeval kell 19 –
  16. II.4.5 Laste viibimisel isa juures arvestab isa laste päevakavaga ning viib lapsi treeningutele, eelkooli jne. II.4.6 Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. II.4.7 Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad. II.
  17. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. II.
  18. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 2

(9)kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
  1. X (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (isa, kohtumenetluses puudutatud isik III) kooselust sündisid XX.XX.XXXX Z (kohtumenetluses puudutatud isik II) ja XX.XX.XXXX C (kohtumenetluses puudutatud isik I, koos lapsed). Pere elab lahus detsembrist 2020, lapsed elavad emaga.
  2. Ema esitas 15.01.2022 Harju Maakohtule avalduse isa vastu laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste viibimis- ja elukoha, hariduse, tervise küsimuses ainuhooldusõiguse andmiseks emale ning lastega suhtluskorra määramiseks. 2.
  3. Ema väitel on isa tema ja tema vanema lapse suhtes vägivaldne, mistõttu on algatatud kriminaalasi (maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistati isa süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi). Lisaks on ema suunal toimunud passiivne agressiivsus lastega seonduvates küsimustes, sage vaime vägivald, ema ja tema vanema lapse alandamine, julmad solvangud ja sarkasm – seda valdavalt laste ees, enamasti isa joobes olekus. Isa suhtleb lastega harva (aktiivne kontakti otsimine pärast pikemaid pause vahetult enne kohtuistungit, prokuröri vm ametiga kohtumist). Tihti on isa laste võtmisel ja tagasi toomisel joobetunnustega. Ema on pidanud korduvalt paluma abi politseilt, kui ei ole olnud nõus andma lapsi joobes isale, et politsei hindaks olukorda. Isa ei täitnud kohaselt vanemate kokkulepet, mille järgi pidi isa veetma lastega iganädalaselt ühist aega teisipäeval ja kolmapäeval. Suhtlus lastega toimub siis, kui see isale sobib või on vajalik. Isa on kuus paaril päeval toonud lapsed koju ja mõned korrad on lapsed tema juures ööbinud. On esinenud ka olukordi, kus isa on keeldunud lapsi koju tagasi toomast. Isa tarvitab alkoholi ja narkootilise aineid, sh laste juuresolekul. Lastel ei ole isaga turvaline (sõltlasena eelistab pühenduda peole, tarbimisele, suunates lapsed mängima, unustades seejuures ajataju ja laste unevajaduse, kohtumised, vajamineva hoole laste suhtes). 2.
  4. Ema tegeleb laste, nende vajaduste ja lastega kaasnevate kohustustega, sest isa elatist ei maksa. Pere elukorraldus on tugevalt häiritud, kui isa käitub ettearvamatult lastega ja laste ees emaga suhtlemisel. Vanemate ühise hooldusõiguse teostamine on olnud raskendatud pere lahuselu, isa agressiivsuse ja hoolimatuse tõttu, mistõttu on põhjendatud selle lõpetamine. 2.
  5. Ema soovib isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist järgmiselt: - isa saab lastega suhelda telefonitsi teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19–20; isa veedab lastega aega igal teisel laupäeval kell 10–20 lähisugulase juuresolekul; lapsed antakse isale üle kolmanda isiku juuresolekul (lähisugulane) laste elukoha vahetus läheduses. Isa toob lapsed tagasi nende elukohta, andes lapsed üle kodu vahetus läheduses. 2.
  6. Ema täiendas 20.02.2023 oma avaldust ja palus suhtluskorda märkida, et: - isal on keelatud lastega suhtlemise ajal tarvitada joovet tekitavaid aineid (alkoholi, narkootikume vms); emal puudub kohustus anda lapsed üle isale, kui isa on joobes või saabub lastele järele ilma kolmanda isikuta; kui isa viibib koos lastega ja on joobes, tuleb lapsed viivitamatult üle anda emale.
  7. Isa vaidles avaldusele vastu. Ta ei olnud nõus laste ühise hooldusõiguse lõpetamisega. Täiendavalt tõi isa esile, et ema ei ole võimaldanud tal suhelda lastega ka viisil nagu avalduses on taotletud. Ema hoiab süstemaatiliselt lapsi isast eemal. Kui lapsed soovivad jääda isa juurde 3
(9)ööseks, siis emale laste soov korda ei lähe, kuid kui lapsed soovivad isa juures olles koju minna, siis ema arvestab sellega. Isa on võtnud osa laste tegemistest, osaledes lastekaitsepäeva üritusel ja laste jõulupidudel, kus seevastu ema ei viibinud. Ema on teinud korduvalt politseile väljakutseid, et politsei kontrolliks laste turvalisust isa juures, kuid politsei tuvastas, et kõik on korras. Isa soovib lapsi enda juurde võrdselt emaga, kuid kuna lapsed on väiksed, siis võiks olla ühel nädalal esmaspäevast neljapäevani ja siis vastupidi.
  1. Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi: KOV) esindaja leidis, et ema avaldus on põhjendatud, sest reaalselt teostab laste hooldusõigust ema. Vanematel ei ole olulisi vaidlusi laste tervise, hariduse ja reisimise osas, kuid see ei ole lahuselavate vanemate laste üksmeeles kasvatamise tunnus, vaid viitab sellele, et sisuline koostöö vanemate vahel puudub. Isa osaleb laste elus kaootiliselt ja lühikeste ajavahemike kaupa. Isa ei täida lastele antud lubadusi ega tule alati lastega kohtumistele. Lapsed vajavad kindlat elukorraldust ja stabiilset suhtlust isaga ja ka emale on oluline teada, millal isa lastega reaalselt tegeleb. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada varasemaid vägivalla toiminguid ema ja tema vanema lapse suhtes. Seetõttu tuleb laste üleandmine korraldada nt lasteaias (kui see toimud tööpäeval), kus lapsevanemad ei puutu füüsiliselt kokku, või kõrvaliste isikute juuresolekul, sest siis on vägivalla toimepanemine isa poolt minimaalne. Samas on emal õigus privaatsusele ning tal on õigus mitte lasta oma eluruumi ebasobivaid isikuid. Laste üleandmine võiks toimuda kolmandate isikute (sugulaste) juuresolekul, et vältida intsidente laste isaga, samas suhtlust laste isaga võiks ikkagi suurendada (ema ettepaneku kohaselt on ainult kaks päeva kuus).
  2. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: laste esindaja) asus seisukohale, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tõenäoliselt puudub piisav alus (kumbki vanem ei toonud konkreetselt esile, milles seisnevad vanemate erimeeldused laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes), suhtluskorra kindlaksmääramine oleks aga kindlasti laste huvides. Ema pakutud suhtluskord ei taga isa ja laste sideme säilimist, mistõttu isal võiks olla õigus mõneti tihedamalt lastega suhelda. Esitatud ei ole tõendeid, millest ilmeks vajadus lubada isal olla lastega koos ainult kõrvaliste isikute juuresolekul. Täiendavalt märkis laste esindaja, et vanemate pingelised suhted võivad takistada ühise hooldusõiguse teostamist. Kui ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine vähendab vanemate suhtlusvajadust ja konfliktide põhjuseid, võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla laste huvides. Muid põhjusi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole. MAAKOHTU MÄÄRUS
  3. Maakohus rahuldas avalduse 07.06.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt ja andis emale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. Laste hariduse ja tervise küsimustes jäi vanematele ühine hooldusõigus. Maakohus määras kindlaks laste suhtlemise korra isaga järgmiselt: - - - lapsed viibivad paaritutel nädalatel koos isaga teisipäeval ja neljapäeval kell 17–
  4. Kohtumine toimub nii, et isa võtab lapsed lasteaiast või laste elukoha vahetust lähedusest kell 17 ja toob lapsed elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell 20; lapsed viibivad isaga paaris nädalate laupäeval kell 10–
  5. Kohtumine toimub nii, et isa võtab lapsed laste elukoha vahetust lähedusest ja toob lapsed elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell 20; isal on õigus suhelda lastega sidevahendite vahendusel iga nädala esmaspäeval ja kolmapäeval ajavahemikul kell 19–20; suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve; vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad. 4
(9)Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, va laste esindamise kulud, mis jäid riigi kanda. 6.
  1. Maakohus lähtus PKS § 137 lg-test 1 ja 3 ning leidis, et laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja anda emale selles küsimises ainuhooldusõigus. Maakohus võttis arvesse, et vanemate läbisaamine on halb ja ühise hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha osas on kooskõlas laste huvidega. Laste põhihooldajast vanem on ema ja lapsed on kogu teadliku elu elanud ema hoolitsusel. Ema on ennast tubli vanemana tõestanud. Vanematel on palju erimeelsusi lastega suhtlemise küsimuses, eelkõige laste üleandmise, magamamineku, isa võimaliku joobe jm teemal. Rännaku lasteaed kinnitas, et isa on mõned korrad on lapsi lasteaiast ära viinud ema teadmata. Politsei- ja Piirvalveameti vastuskirjast nähtub, et ema on teavitanud politseid olukorras, kus lapsed ei jõudnud lasteaeda ja ta ei tea laste asukohta. Samuti on ema korduvalt kutsunud politsei, sest isa on keeldunud ema elukohast lahumast, alkoholijoobes (leitud ka narkootilisi aineid) ning teatatud lähisuhtevägivallast. Kui jätta ühine hooldusõiguse viibimiskoha osas lõpetamata, võib see vanemate läbisaamist veelgi halvendada ja jätkuksid olukorrad, kus isa võtab lapsed lasteaiast talle meelepärasel ajal emale sellest teatamata. 6.
  2. Laste tervise ja hariduse määramise osas hooldusõiguse teostamisel maakohus vastuolusid ei tuvastanud. Seetõttu puudub vajadus nendes küsimustes muudatuste tegemiseks hooldusõiguses. 6.
  3. Maakohus lähtus suhtluskorra määramisel PKS § 143 lg-st 2¹, sest vanemate vahel on lastega suhtlemise osas vaidlus. Esitatud tõenditest nähtub, et isa on olnud vägivaldne ema ja tema vanema lapse suhtes, kuid ei nähtu, et isa oleks olnud vägivaldne ühiste laste suhtes. Tõendid isa poolt autoga sõites kiiruse ületamise ja joobes auto juhtimise kohta pärinevad
  4. aastast. Võimaliku narkootilise aine tarvitamise kohta esitatud videod pärinevad samuti
  5. aastast. Tõendatud ei ole, et isa tarvitaks narkootikume ja liigtarvitaks alkoholi praegu. Kui isa tarvitabki alkoholi, ei tähenda see, et ta ei suuda alkoholi tarbimist kontrollida. 6.
  6. Maakohus ei nõustunud ema pakutud suhtluskorraga ja leidis, et sellisel juhul saaks isa lastega liiga vähe koos olla. Laste huvides on kohtuda isaga vahetult vähemalt kahel korral nädalas õhtusel ajal pärast lasteaeda. Seeläbi saab isa ka näidata oma vastutustundlikku käitumist lapsevanemana ja suurendada suhtlust lasteaiaga. Juhul, kui ilmneb, et isa tuleb lastele järele joobes või jääknähtudega, peavad ka lasteaiatöötajad käituma laste huvides ega pea lapsi andma üle vanemale, kes oma kohustusi ei suuda täita. Esitatud tõenditest nähtub, et isa ei suuda hoida laste unerežiimi, seetõttu ei saa lubada lapsi isa juurde ööseks, mistõttu jääb üle nädala toimuv laupäevane kohtumine ajavahemikku kell 10–
  7. Samas ei ole põhjendatud, et laste ja isa kohtumise juures peaks kogu aeg viibima lähisugulane, sest lapsed peavad saama olla isaga privaatselt. Lähisugulastel ei pruugi alati olla ka aega kohtumistest osa võtta. Lisaks peab isal olema võimalus suhelda lastega telefoni teel. MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS
  8. Isa esitas 26.06.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega emale määrati ainuhooldusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja suhtluskorra osas. Menetluskulud palub isa panna menetlusosaliste endi kanda ja laste esindamise kulud riigi kanda. Isa heidab maakohtule ette arvestamist ema alusetute väidetega, nagu ei sooviks isa lastega suhelda ja teeks seda vaid omal tingimustel ja ajal. Tegelikult näeb isa vaeva, et lastega suhelda, sest ema takistab seda igal võimalusel. Isa soovib laste elus osaleda tunduvalt aktiivsemalt ja suuremas mahus, kui on määratud vaidlustatud määrusega. Suhtluskord tuleb määrata nii, et vanemad saaks lastega olla võrdse aja.
  9. Ema esitas 02.08.2023 vastumääruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega tema avaldus jäi rahuldamata laste tervise ja hariduse küsimustes ühise 5
(9)hooldusõiguse lõpetamise osas ja emale ainuhooldusõiguse üleandmise osas ning suhtluskorra osas. Menetluskulud palub ema panna isa kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - maakohus tuvastas, et laste põhihooldaja on olnud ema, vanematel on palju erimeelsusi laste küsimuses, isa suhtleb lastega ebaregulaarselt, isa kuritarvitab nii alkoholi kui narkootilisi aineid (sh laste juuresolekul) ja on seetõttu jäänud ilma juhtimisõigusest, isa on pannud toime korduvaid lähisuhtevägivalla akte nii ema kui tema vanema lapse suhtes ja saanud kriminaalkorras seetõttu karistada, isa koostöö on vähene, peaaegu puudub. Seda, et isa oleks laste elus ühtegi hooldusõiguslikku küsimust otsustanud või emaga koostööd teinud laste hooldusõiguse osas või isegi kaasa rääkinud või soovinud kaasa rääkida, ei ole maakohus tuvastanud. Seetõttu on arusaamatu, mille alusel maakohus leidis, et laste huvides on vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine laste tervise ja hariduse küsimuses; vaidlustatud määruses puudub analüüs, kas ja milline on laste elukorraldus ning kas ja kuidas kindlaksmääratud suhtluskord arvestab laste huve ja heaolu või tagab lastele stabiilse ja rahuliku elukorralduse. Maakohus ei põhjendanud, miks peab isale olema tagatud võimalus kohtuda lastega paarisnädalatel kahel korral peale lasteaeda. Sealjuures ei arvestanud kohus laste huvide ja elukorraldusega või uneajaga. Vanemal pojal on neljapäeviti eelkool, samal ajal on noorem poeg lasteaias. Samuti on lastel ujumistrennid teisipäevi ja neljapäeviti. Kindlaksmääratud suhtluskord ei taga lastele võimalust veeta emaga segamatult puhkust ja koolivaheaegu; arusaamatu on, miks peavad lapsed suhtlema isaga telefoni teel iganädalaselt esmaspäeval ja kolmapäeval, kui nad on isaga üle nädala teisipäeviti ja neljapäeviti; maakohus on teinud Synlabi testi tulemusest ennatliku järelduse isa alkoholitarbimise kohta. Isa sai ise otsustada, millal ta kohtu poolt soovitud testi teeb ja seega kontrollida alkoholi tarvitamist, kuid samal ajal võis ta kuritarvitada narkootilisi aineid, et joove endiselt saavutada, sest narkootiliste ainete tarvitamist kohus samaaegselt ei kontrollinud. Ühekordse testi tegemine ei anna ülevaadet sellest, kas isikul on probleem alkoholi kuritarvitamisega või mitte. Selleks, et välja selgitada, kas isa on võimeline hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tuleb teda testida 2–3 kuu jooksul ja korduvalt paari päevase etteteatamisega kohtu määratud ajal; maakohus ei kuulanud lapsi ära, ei selgitanud välja laste arvamusi ja soove ega kogunud tõendid lastega tegelevalt psühholoogilt, kes teab laste soove ja muresid, mistõttu ei ole vaidlustatud määrus tehtud laste huve esikohale seades ega arvestades. 9. Maakohus võttis kaebused menetlusse ja määras vastamise tähtajad. Vanemad vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Laste esindaja määruskaebustega ei nõustunud ja pidas vaidlustatud määrust põhjendatuks. KOV esindaja toetas ema määruskaebust. Maakohus kaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11.09.2023. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra määramise osas ning muudab suhtluskorda lastele järgituleku ja telefonisuhtluse osas, pannes ühtlasi isale kohustuse arvestada laste päevakavaga ja viib lapsi treeningutele, eelkooli jne (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2). Määrus jääb muutmata hooldusõiguse ja menetluskulude jaotuse osas. Ema kaebus rahuldatakse osaliselt ja isa kaebus jääb rahuldamata. Menetlusosalised kannavad ise oma kulud kaebemenetluses, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. 11. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetluslike taotluste kohta. Ema esitas määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks ning palus nõuda psühholoogilt HSlt tagasisidet laste ja vanematega tehtud klienditöö kohta. KOV esitas koos seisukohaga määruskaebusele 6
(9)taotluse täiendava tõendi (HS 21.08.2023 vastus päringule) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus KOV-i esitatud dokumendi vastu ning jätab ema taotluse TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mida tuleks hooldusõiguse ja suhtluskorra määramisel täiendavalt välja selgitada või tõendada psühholoogi arvamusega. Samuti ei põhjendanud ema, miks ei saanud sama tõendit koguda juba maakohtus.
  1. Edasi lahendab ringkonnakohus määruskaebused sisuliselt. 12.
  2. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (RKTKm 01.06.2011, 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik ja RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). 12.
  3. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hooldusõiguse vaidluse lahendamisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. 12.2.
  4. Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustas maakohus õigesti. Maakohus märkis asjakohaselt, et laste huvides on igapäevase elu korraldamine. Kohtu määratud suhtluskord saab käesoleva juhtumi asjaoludel eeldatavasti vähendada vanemate tülisid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vanematel on igapäevaseid erimeelsusi, mis ei võimalda neil teha üksmeelseid otsuseid laste viibimiskoha küsimuses. Nii ei ole isa teatanud emale, et läheb lastele lasteaeda järgi ega ole kinni pidanud kokkulepitud aegadest, mil lapsed tema juures viibivad. Kui laste põhielukoht on ema juures, vastab laste huvidele, et nende viibimiskoha (sh elukoha) üle otsustab ema. Emale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmine ei tähenda, et isal oleks takistusi lastega suhelda. 12.2.
  5. Laste hariduse ja tervise osas jättis maakohus põhjendatult vanematele ühise hooldusõiguse. Siinjuures ei saa lähtuda ema seisukohast, et senini on kõiki lapsi puudutavaid otsused teinud tema. Ema ei toonud avalduses ega kaebuses konkreetselt esile asjaolusid, millest nähtuks vanemate erimeeldused loetletud küsimustes. Asjas ei ole esile toodud ka laste tervist või haridust puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire otsustamine, kuid isast tingituna on see viibinud. Nii leidis maakohus õigesti, et laste tervist ja haridust puudutavates küsimustes ei ole vanemate ühise hooldusõiguse PKS § 137 lg 1 alusel lõpetamine põhjendatud. 12.
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata vanemate ühise hooldusõiguse osas, st emal on ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ja muudes küsimustes on vanematel ühine hooldusõigus. 12.
  7. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus isa ja laste suhtluskorda. 12.4.
  8. Vastuseks isa määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ekslik on isa arusaam nagu peaks lapsed viibima kummagi vanema juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ ls 2 sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19). 12.4.
  9. Praegusel juhul esitas ema avalduse suhtluskorra määramiseks koos oma nägemusega, kui tihedalt võiks isa lastega kokku saada ja suhelda. Isa leidis, et lapsed võiks olla võrdse aja vanematega ja alternatiivseid variante ei pakkunud. Maakohus arvestas KOV-i esindaja ja laste 7
(9)esindaja arvamusega, et ema pakutud suhtluskord ei taga isal lastega piisavalt tihti kohtuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste huvides on suhtluskorra määramisel silmas pidada eesmärki säilitada laste tihe side isaga. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et isa peaks saama kohtuda lastega ühel nädalal kahel õhtul nädala sees ja teisel nädalal pikemalt laupäeval. Nii on piisavalt tagatud isal lastega vahetu kokkusaamine. 12.4.
  1. Eeltoodust tulenevalt on isa ja laste suhtluskorra määramine põhjendatud, kuid maakohtu määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh laste huve. 12.4.
  2. Ema heidab kaebuses ette, et vaidlustatud määruses ei ole arvestatud laste elukorraldusega ning lastele on koormav isaga iganädalaselt esmaspäeviti ja kolmapäeviti telefoni teel suhelda, kui nad üle nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtu isaga veedavad. Samuti tõi ema esile, et isa ei ole lapsi õigeaegselt koju toonud, mis on kahjustanud laste heaolu. 12.4.
  3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb täpsustada ning lastega koos olles peab isa arvestama laste päevakavaga ja huvitegevustega ning vajadusel viima neid trenni, eelkooli jne. Nii saab isa ennast kurssi viia laste huvidega ja omalt poolt panustada laste heaolusse. Õige on ema määruskaebuse väide, et lapsed ei pea muutma oma iganädalast ajakava pelgalt isa ja laste suhtluskorra järgi. Küll aga peab ema hoiduma laste ajakava korraldamisest viisil, mis teadlikult raskendab isaga suhtlemist. Maakohus määras põhjendatult, et vanemad peavad lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja arvestama laste parimaid huve. 12.4.
  4. Vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada telefonisuhtluse osas. Maakohus määras, et isal on õigus lastega iganädalaselt esmaspäeva ja kolmapäeva õhtul telefoni teel suhelda. Suhtluskorra alusel kohtub isa lastega paaris nädalatel laupäeviti ning paaritutel nädalatel teisipäeva ja neljapäeva õhtuti. Isa saab end laste eluga kursis hoida, kui telefonisuhtlus toimub paarisnädalate esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti. Selliselt saab isa lastega igapäevaseid asju arutada igal nädalal kahel õhtul ja üle nädala laupäeviti. 12.4.
  5. Samuti tuleb määrus tühistada osas, millega kohustati isa lapsi nende elukohta tagasi tooma. Ema on nii avalduses kui ka kaebuses esile toonud, et isa ei pea kinni laste tagasitoomise kokkulepetest ja toob lapsed koju endale sobival ajal. Ringkonnakohus leiab, et välistamaks olukorda, kus lapsed ei jõua ettenähtud ajal koju, tuleb anda emale õigus ise lastele järgi minna. Selliselt on ema kontrolli all, et lapsed antakse ühelt vanemalt teisele üle kindlaksmääratud ajal. 12.4.
  6. Ringkonnakohus täiendab suhtluskorda tingimustega, millal peavad vanemad teineteist teavitama laste üleandmise kohast. Paaritu nädala teisipäeval ja neljapäeval võtab isa lapsed kas lasteaiast või laste elukohast, aga isa ei tarvitse teada, kumba kohta lastele järgi minna. Üldjuhul saab ema minna järgi lastele isa elukohta, aga isal ei ole kohustust (ja koostoimes ringkonnakohtu pandud kohustusega, viia lapsi trenni, eelkooli jne alati ka võimalust) viibida lastega nende üleandmise ajal oma elukoha vahetus läheduses. Mõistlik etteteatamise aeg on kolm tundi, sest nii saab lastele järgi minev vanem oma aega ja liikumist korraldada. 12.4.
  7. Vastuseks ema väitele, et kindlaksmääratud suhtluskord ei võimalda tal lastega segamatult veeta koolivaheaegu ja puhkust, märgib ringkonnakohus, et mõlemal vanemal on koolivaheaegadel õigus lastega aega veeta. Samas on vanematel võimalik omavahel kokku leppida kohtu määratud suhtluskorrast erinevalt – seda kas ajutiselt või alaliselt. Nii ei välista määratud suhtluskord pikemaajaliste (eelkõige reisimisega seonduvate) plaanide tegemist. Vanemate kokkuleppel saab alati kalduda kõrvale kohtu määratud suhtluskorrast, sh planeerida reise vms. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtluskorda. 12.
  8. Lõpuks vastab ringkonnakohus veel käsitlemata ema väidetele kaebuses. 12.5.
  9. Põhjendamatu on ema etteheide maakohtu järelduste kohta isa alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise osas. Sõltuvust ei saa tuvastada üksnes ema väidete alusel, kui isa on sellele vastu vaielnud. Maakohus märkis õigesti, et tõendid isa alkoholi ja narkootiliste ainete 8
(9)tarbimise kohta pärinevad
  1. aastast ning kõige värskem tõend (Synlabi testi analüüs 08.03.2023) ei kinnita isa poolt alkoholi liigtarbimist. See, et emale ei meeldi Synlabi testi tulemus, ei tähenda, et sellega ei peaks arvestama. Maakohus ei põhjendanud määrust asjaoluga, et isa üldse ei tarbi alkoholi. Testi tulemusi kohaselt analüüsides tegi maakohus järelduse, et isa suudab alkoholi tarbimist kontrollida. Ringkonnakohus rõhutab, et laste huve silmas pidades ja nendega tihedama suhte hoidmiseks võiks isa lastega koos olles ja sellele eelneval ajal loobuda alkoholi vm isiku käitumist mõjutavate ainete tarbimisest. 12.5.
  2. Maakohus ei põhjendanud, miks ta loobus laste ärakuulamisest. Sellest ei saa siiski järeldada, et määratud suhtluskord ei ole laste huvides. Menetlusosaliste seisukohtadest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on vanemate omavahelised suhted väga pingelised ja koostöö pole võimalik. Ka esitatud kaebused näitavad jätkuvaid erimeelsusi vanemate vahel. Seega on 4- ja 6-aastane laps kaasatud keerulisse perekondlikku suhtesse, mille kohta neilt adekvaatse arvamuse saamine on raske. Seega TsMS § 552¹ lg 1 alusel võis maakohus laste ärakuulamisest loobuda. Ema soovib, et lapsed suhtleks isaga võimalikult vähe, aga see ei ole laste huvides. Isast võõrandumise ärahoidmiseks lähtus maakohus suhtluskorra määramisel põhjendatult laste esindaja ja KOV esindaja arvamusest, mille kohaselt ema pakutud suhtluskord ei taga isale võimalust lastega piisavalt tihti kohtuda. Ringkonnakohtu hinnangul järgib maakohtu määratud ning käesoleva määrusega osaliselt muudetud ja täiendatud suhtluskord igakülgselt laste huve. Ühtlasi on piisavalt arvesse võetud mõlema vanema huve.
  3. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 ls-st 2 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
  4. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
  5. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.