Obsah (4)

§ 173§ 175§ 172§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-16-579 Kohtuas

) §-le 175 ja §-le

2. 24.05.2023 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta käib tööl, kuid ei tule toime oma teenistusega ning seetõttu ei ole ta suutnud võlgnevusi tasuda.
3. aastal oli käsil abielulahutus, mis oli rahalises mõttes kulukas protsess. Võlgnikul on kaks tütart, kellele ta maksab elatist. Paremat tööd võlgnik ei leia, kuid otsib. Võlgnik leiab, et AS SEB Pank saab 5 2-16-579 oma raha igal juhul kätte, kuna isa maja on pandis ja võlgniku õde maksab seda. Maksu-ja Tolliameti võlgnevuse osas leiab võlgnik, et isegi kui seda võlga elu lõpuni maksta, ei paista lootust võlgnevuse tasumiseks.
4. Maakohus märkis, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja kuni käesolevani töötanud. Võlgniku sissetuleku suurus on olnud vahemikus 1021–1364 eurot kuus,
5. aasta aruandest nähtub, et võlgniku töötasu on olnud kuni 2264 eurot kuus. Kohus leidis, et võlgnik on täitnud

§ 173lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

16. Siiski leidis kohus, et võlgnik on rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi ning esineb

§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas, et võlgnik kasutab võlausaldajatele ettenähtud raha muuks otstarbeks ja jätab võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksed tegemata. Selline tegevus mitme aasta kestel on oluliselt kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on jätnud kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded ja kulutanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ette nähtud rahalised vahendid isiklikuks otstarbeks, mis on käsitletav raske hooletusena ja tahtlusena kahjustada olemasolevaid võlausaldajaid. Võlgniku maksekäitumises ei nähtu vabandatavaid asjaolusid. Kohus tuvastas lisaraha ülekandeid pere ülalpidamiseks, tasutud on erinevaid arveid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja võetud välja sularaha. Töövõimetushüvitiste summad on aruandes kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata. Võlgniku ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on oma sissetulekut majandanud ebaproportsionaalselt ja teinud valesid otsuseid kohustustest vabastamise menetluse keskel. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud.

1. Usaldusisiku aruannetele lisatud võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et nimetatud pangakontolt on võlausaldajatele ette nähtud raha arvelt tehtud väljamakseid usaldusisik Yle mittearestitavat määra ületavas osas, sh lisaraha pere ülalpidamiseks selgitusega „ülekanne“ (30.07.2018 usaldusisiku aruanne) ning võlgniku pangakontole laekunud Eesti Haigekassa poolt võlgnikule makstud töövõimetushüvitised on kantud üle Y pangakontole. Töövõimetushüvitise näol on tegemist tuluga, mille arvelt tuleb teha võlausaldajatele väljamakseid, mistõttu on usaldusisik jätnud töövõimetushüvitiste summad aruandes põhjendamatult kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata. Lisaks on võlgniku pangakontolt tasutud erinevaid arveid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja võetud välja sularaha. Võlgnikul oli ainsana konto kasutamiseks pangakaart ning sellega kaupade ja teenuste eest tasudes ning sularaha välja võttes oli ta teadlik, et kasutab võlausaldajatele väljamakseteks hoiustatud raha.
2. 02.08.2019 usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pangakontolt ei ole tehtud väljamakseid pankrotivõlausaldajatele, ehkki võlgniku kontole jäid pärast Yle üle kantud mittearestitavate summade ülekandmist vahendid väljamaksete tegemiseks (02.08.2019 aruande p 2). Võlgnik ei ole teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile ega LHV Pank AS-le (aruande p 4). Aruandele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on võlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud pangakontot kasutanud enda tarbeks, sh võtnud kontolt välja korduvalt sularaha, mistõttu ei ole aruandeperioodi lõpuks jäänud kontole vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku kontole laekunud töövõimetushüvitis ja puhkusetasu on kantud Y pangakontole (02.01.2019, 10.01.2019, 19.06.2019 maksekorraldused), kuigi nimetatud summade arvelt tuli 6 2-16-579 teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik ei ole sissetulekust 75% kõrvale pannud ega väljamakseid teinud. Aruandeperioodi lõpuks oli võlgniku pangakonto saldo 11,84 eurot. Seega oli pankrotivõlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud raha ära kulutatud ning võlausaldajatele jäid väljamaksed tegemata.
3. 27.07.2020 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Võlgnik ei teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile ega LHV Pank AS-le (aruande p 4). Võlausaldajatele ette nähtud pangakontot on kasutatud erinevateks väljamakseteks ning sellelt on välja võetud sularaha.
4. Alates 27.09.2021 on võlgnik ise kohustatud täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on saanud töötasu määras, millest tuleb teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik ei teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile ja LHV Pank AS-le (aruande p 4). Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile 09.04.2021 tasutud 94,05 eurot ja 13.07.2022 tasutud 151,02 eurot ei saa lugeda jaotise alusel väljamakseteks, kuna viidatud summad tasus võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud tulumaksunõuete katteks (FIDEK2021, FIDEK2022). Lisaks märkis kohus, et SEB Pank AS-le kolmanda isiku poolt (Q, eluasemelaenu tagatis) tasutud maksed on usaldusisiku aruandes kajastatud võlgniku poolt tehtud väljamaksetena, mis võib ekslikult jätta arusaama, justkui oleks võlgnik teinud maksed võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt.
5. 31.07.2022 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Võlgnik ei teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, Maksu- ja Tolliametile ja LHV Pank AS-le (aruande p 5).
6. Võlgnik on teinud suuremaid makseid ühele võlausaldajale AS-le SEB Pank, tasudes
7. aastal 2959,49 eurot,
8. aastal 2996,59 eurot,
9. aastal 3003 eurot ja perioodil 22.07.2021-23.06.2021 3000 eurot, kuid seda ei saa lugeda võlgniku kohustuste täitmisteks, kuna nimetatud summad on tasutud kolmanda isiku poolt. Võlgniku seletuse kohaselt saab SEB Pank AS oma raha igal juhul kätte, kuna isa maja on pandis ja võlgniku õde tasub SEB Pank AS-le. 23.

§ 175

lg 51 järgi menetluse pikendamine ei ole põhjendatud arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, et tal ei ole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus või alternatiivselt teha uus määrus, millega jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 08.08.2024 ning määrata usaldusisikuks võlgnik.
2. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmine on põhjendamatu ja toob võlgniku jaoks kaasa ebaproportsionaalselt raske tagajärje. Võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluse jooksul enda seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgniku võlausaldajate nõuete katteks laekus (võlgniku sissetulekut ja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust arvestades) seaduses sätestatud määrast rohkem raha. Alternatiivselt on võlgnikul õigustatud ootus kohustustest 7 2-16-579 vabastamise menetluse pikendamiseks, et saada vähemalt võimalus majanduslikult n-ö puhtalt lehelt alustamiseks.
3. Võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi või tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik täitis pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid vastavalt enda majanduslikule võimekusele ja piisavas ulatuses. Kohus heidab võlgnikule peaasjalikult ette võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluse jooksul tehtud maksete suurust. Võlgnik ei nõustu nimetatud kohtu etteheidetega. Võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluse jooksul enda kohustusi. Võlgniku sissetulekut ja kohustusi (eelkõige kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust) arvestades pidi võlgnik kohustuste vabastamisest menetluse jooksul tasuma võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 10 382,93 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul laekus võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete täitmiseks kokku 13 130,03 eurot. Kõiki võlgniku võlgnevuste katteks tehtud makseid tuleb arvestada võlgniku kohustustest vabastamise üle otsustamisel. Võlgnikule ei saa ette heita lähedaste majandusliku abi kasutamist kaebaja kohustuste täitmisel. Võlgniku lähedastel on vaba voli valida, kas ja kui palju nad saavad või soovivad võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse jooksul toetada. Sellist tuge ei saa pidada

§ 173mõttes võlgniku kohustuste rikkumiseks.

Seadus ei keela võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse jooksul lähedaste raha vastu võtmist või lähedaste raha kasutamist võlausaldajate nõuete katteks.

1. Võlgnik täitis usaldusisikule teabe andmise kohustust, samuti ei ole võlgnik varjanud enda vara. Kohustustest vabastamise menetluses on esitatud kõik iga-aastased usaldusisiku aruanded võlgniku sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Kõik võlgniku sissetulekud ja väljaminekud olid usaldusisiku aruannetega koos esitatud kontoväljavõttelt üheselt näha.
2. Alternatiivselt tuleb kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada (

§ 175lg 51).

Praegusel hetkel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine toob võlgniku jaoks kaasa ebaproportsionaalselt raske tagajärje. Võlgnik pöördus võlausaldajate poolte maksegraafikute kokkuleppimiseks. Võlgnikul õnnestus leida üksmeel kõigi võlausaldajatega peale Maksu- ja Tolliameti. Võlgnik soovib anda endast parima, et võlausaldajate nõudeid täita ja saada võimalus majanduslikult n-ö uuesti alustamiseks. Alternatiiv kohustustest vabastamise menetluse jätkamisele on võlgniku paigutamine ebamotiveerivasse olukorda, milles võlgnik on sunnitud maksejõuetuna ootama täitemenetluste aegumist. Seega on kohustustest vabastamise menetluse jätkamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

1. Võlausaldaja OÜ GS Core palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole kohustustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi kohaselt ega kohelnud võlausaldajaid võrdselt. Samuti ei üritanud võlgnik pärast kohustustest vabastamise küsimuses peetud kohtuistungit OÜ-ga GS Core võla tasumise osas kokku leppida, erinevalt kohtuistungil lubatust.
2. Võlausaldaja AS LHV Finance leidis, et võlgnikku ei peaks kohustustest vabastama. Võlgnik ei ole kuni käesoleva aastani täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega. Võlausaldaja on nõus alternatiivselt kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamisega kuni 08.08.
3. Võlgnik ei ole teinud endast kõike võimalikku, et võlausaldajatele tagasimakseid teostada. Võlgnik on käesoleval aastal kokkuleppe alusel teinud järgmised tagasimaksed: 21.07.2023 – 30 eurot; 09.08.2023 – 30 eurot; 11.09.2023 – 30 eurot; 11.10.2023 – 30 eurot. Seisuga 06.11.2023 on tasumata võlgnevus 557,69 eurot. 8 2-16-579
4. Võlausaldaja AS SEB Pank vaidles määruskaebusele vastu. Kuna AS SEB Pank nõue moodustas 18,33% kõigist tunnustatud nõuetest, mille osas jäi võlausaldajatel raha saamata, siis oleks pidanud võlgniku sissetulekutest laekuma AS-le SEB Pank vähemalt 1903,19 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on AS-le SEB Pank laekunud võlgniku tulust kokku 241,46 eurot (29.07.2018 laekus 121,46 eurot, perioodil 20.07.2023–10.10.2023 laekus kokku 120 eurot). Laenulepingu nr 2006032174 täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek võlausaldaja kasuks ning tagatise omanik on teinud võlausaldajale makseid, et vältida laenulepingu erakorralist ülesütlemist ja tagatise realiseerimist. Võlausaldaja nõudest on 06.11.2023 seisuga tasumata 1859,06 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei saa tagatiseandja poolt võlausaldajale maksete tegemisega lugeda täidetuks võlgniku kohustust teha võlausaldajale väljamakseid võlgniku sissetulekute arvelt. Võlgnikul tuleb teha väljamaksed seadusega ette nähtud ulatuses. Seega leiab võlausaldaja, et talle ei ole välja makstud seadusele vastavaid summasid võlgniku sissetulekutest ning puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
5. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet palus jätta maakohtu määruse muutmata. 32.
6. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku peamiseks kohustustest vabastamata jätmise põhjuseks asjaolu, et võlgnik kulutas ära pankrotivõlausaldajatele väljamaksete tegemiseks eraldi pangakontol hoiustatud raha ja seetõttu jäid võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt väljamaksed tegemata. 32.
7. Võlgnik väidab, et tema sissetulekut ja kohustusi (eelkõige kahe lapse ülalpidamiskohustust) arvestades pidi võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasuma võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 10 382,93 eurot. Võlgniku poolt avaldatud andmetest lähtudes oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel Maksuja Tolliametile tegema väljamakseid kokku vähemalt 8045,73 eurot (77,49% 10 382,93-st). Tegelikkuses on võlgnik teinud ühe väljamakse 513,47 eurot (29.07.2018). 32.
8. Võlgniku väitel laekus kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmiseks kokku 13 130,03 eurot. SEB Pank AS-le kolmanda isiku poolt (Q, eluasemelaenu tagatis) tasutud maksed on usaldusisiku aruandes kajastatud võlgniku tehtud väljamaksetena, mis võib ekslikult jätta arusaama justkui oleks võlgnik teinud maksed võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt. Lähedase poolt SEB Pank ASle tasutud maksete arvelt ei olnud võlgnikul õigus vähendada teistele võlausaldajatele väljamaksete tegemist usaldusisiku kontole hoiustatud vahendite arvelt. 32.
9. Võlgnik on palunud alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Tänaseks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud ligi kuus aastat ja 3 kuud. Isegi kui võlgnik täidaks järgneval üheksa kuu kestel enda kohustusi nõuetekohaselt, ei muuda see olematuks asjaolu, et võlgniku süülise tegevuse tõttu jäi võlausaldaja nõue võlgniku poolt oma tarbeks ära kasutatud raha ulatuses täitmata. Seega ei oleks kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega võimalik saavutada taotletavat eesmärki – võlgnik kohustustest vabastada.
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 9 2-16-579 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12. Maakohus viitas õigesti FIMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud

redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 36. Maakohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamata ning leidnud, et võlgnik on rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi. Maakohus heitis võlgnikule ette, et võlgnik on jätnud kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded (sh jättis võlgnik võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksed tegemata) ning on kasutanud võlausaldajatele ettenähtud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd maakohus ei ole määruses täpsustanud, millisest

§ 173

lg-test 2-6 tuleva kohustuse rikkumist maakohus võlgnikule ette heidab (

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist maakohus võlgnikule ette ei heida), siis täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 37. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu põhjendusi, võib võlgnik olla rikkunud

§ 173lg-test 3-5 tulenevat kohustust tulu loovutamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kohus võib

§ 175

lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast mh juhul, kui võlgnik ei ole süüliselt teinud võlausaldajatele väljamakseid

§ 173lg-tes 3– 5 sätestatu kohaselt (vt ka Tln

RnKm 13.02.2023, 2-14-7458, p 15.2, IV lõik). 38. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173

lg 3) ning võlgnik peab nimetatud tulu maksma usaldusisikule (

§ 172

lg 1).

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (

§ 173lg 4).

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Seega võib võlgnik töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173

lg 5), või osa, mis vastab

§ 173

lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem

§ 173

lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 13.2). Ülejäänud tulu arvelt tuleb võlgnikul täita pankrotivõlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid osas, mille ulatuses võlausaldajal jäi pankrotimenetluses raha saamata. 39. Ringkonnakohus märgib, et

§ 173

lg-tes 3-5 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt

§ 173

lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt maakohus eeltoodud asjaolusid hinnanud ei ole ning seega teeb seda ringkonnakohus (sh analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid ja usaldusisiku aruandeid) ja täiendab vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. 10 2-16-579 39.1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg-d 1 ja 2,

§ 173lg 5).

TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

1. aastal oli palga alammäär 470 eurot,
2. aastal 500 eurot,
3. aastal 540 eurot,
4. aastal 584 eurot,
5. aastal 584 eurot ja
6. aastal 654 eurot. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Võlgnik on välja toonud, et tal on kaks ülalpeetavat (last). 39.
7. Arvestades eeltoodut oli TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi võlgniku sissetuleku osaks, millele ei saanud sissenõuet pöörata
8. aastal 783,33 eurot kuus (470 eurot + 2 x 1/3 x 470 eurot),
9. aastal 833,33 eurot kuus (500 eurot + 2 x 1/3 x 500 eurot),
10. aastal 900 eurot kuus (540 eurot + 2 x 1/3 x 540 eurot),
11. aastal 973,33 eurot kuus (584 eurot + 2 x 1/3 x 584 eurot),
12. aastal 973,33 eurot (584 eurot + 2 x 1/3 x 584 eurot) ja
13. aastal 1090 eurot kuus (654 eurot + 2 x 1/3 x 654 eurot) (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2). 39.
14. 30.07.2018 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil 04.10.2017 – 30.07.2018 kokku 9192,88 eurot ning võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid kokku 662,55 eurot. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 04.10.2017– 30.07.2018 kohta. 39.3.
15. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud
16. aasta oktoobris sissetulekut kokku 1126,46 eurot (töötasu ja Haigekassa poolt makstud töövõimetushüvitis), novembris 707,70 eurot (töötasu) ja detsembris 1049,95 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis). Võlgnik on saanud
17. aasta jaanuaris sissetulekut 794,94 eurot (töötasu), veebruaris 1340,36 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), märtsis 563,63 eurot (töötasu), aprillis 1057,26 eurot (töötasu), mais 1262,31 eurot (töötasu), juunis 851,58 eurot (töötasu) ja juulis 1191,19 eurot (töötasu ja puhkusetasu). 39.3.
19. aastal oleks pidanud võlgnik väljamakseid seega tegema 343,13 eurot oktoobrikuu eest (1126,46-783,33) ja 266,62 eurot detsembrikuu eest (1049,95-783,33). Võlgnik oleks pidanud
20. aastal väljamakseid tegema 507,03 eurot veebruarikuu eest (1340,36-833,33), 223,93 eurot aprillikuu eest (1057,26-833,33), 428,98 eurot maikuu eest (1262,31-833,33), 18,25 eurot juunikuu eest (851,58-833,33) ja 357,86 eurot juulikuu eest (1191,19-833,33). 39.3.
21. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 04.10.2017–30.07.2018 on võlgnik saanud seega sissetulekut kokku 9945,38 eurot (1126,46 + 707,70 + 1049,95 + 794,94 + 1340,36 + 563,63 + 1057,26 + 1262,31 + 851,58 + 1191,19). Seega ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust (usaldusisiku aruandes on märgitud selleks 9192,88 eurot). Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 04.10.2017–30.07.2018 pidi võlgnik tegema võlausaldajatele makseid kogusummas 2145,80 eurot (343,13 + 266,62 + 507,03 + 223,93 + 428,98 + 18,25 + 357,86), kuid on teinud makseid kokku summas 662,55 eurot, s.o väiksemas määras kui seaduses on ette nähtud. 39.
22. 02.08.2019 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil 30.07.2018–30.07.2019 kokku 12 646,51 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid kokku 3329,73 eurot (Maksu- ja Tolliametile 370,24 eurot ja AS-le SEB Pank 2959,49 eurot). Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 30.07.2018–30.07.2019 kohta. 11 2-16-579 39.4.
23. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud
24. aasta augustis sissetulekut 1109,71 eurot (töötasu), septembris 1211,74 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), oktoobris 890,78 eurot (töötasu ja ühekordne boonus), novembris 1321,88 eurot (töötasu), detsembris 959,43 eurot (töötasu ja ühekordne boonus). Võlgnik on saanud
25. aasta jaanuaris sissetulekut kokku 1109,60 eurot (töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu), veebruaris 1015,26 eurot (töötasu), märtsis 1173,41 eurot (töötasu), aprillis 841,38 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), mais 1243,27 eurot (töötasu), juunis 1694,17 eurot (töötasu ja puhkusetasu) ja juulis 751,15 eurot (töötasu). 39.4.
26. Võlgnik oleks pidanud
27. aastal väljamakseid tegema 276,38 eurot augustikuu eest (1109,71-833,33), 378,41 eurot septembrikuu eest (1211,74-833,33), 57,45 eurot oktoobrikuu eest (890,78-833,33), 488,55 eurot novembrikuu eest (1321,88-833,33) ja 126,10 eurot detsembrikuu eest (959,43-833,33). Võlgnik oleks pidanud
28. aastal väljamakseid tegema 209,60 eurot jaanuarikuu eest (1109,60-900), 115,26 eurot veebruarikuu eest (1015,26-900), 273,41 eurot märtsikuu eest (1173,41-900), 343,27 eurot maikuu eest (1243,27-900) ja 794,17 eurot juunikuu eest (1694,17-900). 39.4.
29. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2018–30.07.2019 on võlgnik saanud seega sissetulekut kokku 13 321,78 eurot (1109,71 + 1211,74 + 890,78 + 1321,88 + 959,43 + 1109,60 + 1015,26 + 1173,41 + 841,38 + 1243,27 + 1694,17 + 751,15). Seega ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust. 39.4.
30. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2018–30.07.2019 pidi võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 3062,60 eurot (276,38 + 378,41 + 57,45 + 488,55 + 126,10 + 209,60 + 115,26 + 273,41 + 343,27 + 794,17). Usaldusisiku aruandes on selgitatud, et väljamakse Maksu- ja Tolliametile 370,24 eurot toimus tuludeklaratsiooni tasaarvestusega. Väljamakse AS-le SEB Pank 2959,49 eurot on tasunud Q. Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid teinud (v.a Maksu- ja Tolliametile), kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku arvelt välja maksma 3062,60 eurot. 39.
31. 28.07.2020 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil 30.07.2019–24.07.2020 kokku 14 851,39 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid kokku 3040,70 eurot (Maksu- ja Tolliametile 44,11 eurot ja AS-le SEB Pank 2996,59 eurot). Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 30.07.2019–24.07.2020 kohta. 39.5.
32. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud
33. aasta augustis sissetulekut kokku 1093,48 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), septembris 1079,55 eurot (töötasu), oktoobris 1382,45 eurot (töötasu ja ühekordne boonus tööandja poolt), novembris 1497,99 eurot (töötasu ja ühekordne boonus tööandja poolt) ja detsembris 1067,93 eurot (töötasu). Võlgnik on saanud
34. aasta jaanuaris sissetulekut 917,66 eurot (töötasu), veebruaris 1385,58 eurot (töötasu), märtsis 1241,95 eurot (töötasu), aprillis 1252,89 eurot (töötasu), mais 610,25 eurot (töötasu) ja juunis 1217,25 (töötasu, puhkusetasu ja töövõimetushüvitis). 39.5.
35. Võlgnik oleks pidanud
36. aastal väljamakseid tegema augustikuu eest 193,48 eurot (1093,48-900), 179,55 eurot septembrikuu eest (1079,55-900), 482,45 eurot oktoobrikuu eest (1382,45-900), 597,99 eurot novembrikuu eest (1497,99-900) ja 167,93 eurot detsembrikuu eest (1067,93-900). Võlgnik oleks pidanud
37. aastal väljamakseid tegema 412,25 eurot veebruarikuu eest (1385,58-973,33), 268,62 eurot märtsikuu eest (1241,95-973,33), 279,56 eurot aprillikuu eest (1252,89-973,33) ja 243,92 eurot juunikuu eest (1217,25-973,33). 12 2-16-579 39.5.
38. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2019–24.07.2020 on võlgnik saanud seega sissetulekut kokku 12 746,98 eurot ( 1093,48 + 1079,55 + 1382,45 + 1497,99 + 1067,93 + 917,66 + 1385,58 + 1241,95 + 1252,89 + 610,25 + 1217,25). 39.5.
39. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2019–24.07.2020 pidi võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 2825,75 eurot (193,48 + 179,55 + 482,45 + 597,99 + 167,93 + 412,25 + 268,62 + 279,56 + 243,92). Usaldusisiku aruandes on selgitatud, et väljamakse Maksu- ja Tolliametile 44,11 eurot toimus tuludeklaratsiooni tasaarvestusega. Väljamakse AS-le SEB Pank 2996,59 eurot on tasunud Q. Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid teinud (v.a Maksu- ja Tolliametile), kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku arvelt välja maksma 2825,75 eurot. 39.
40. 04.08.2021 usaldusisiku aruande kohaselt moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil 31.07.2020–31.07.2021 kokku 14 629,24 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid kokku 3097,05 eurot (Maksu- ja Tolliametile 94,05 eurot ja AS-le SEB Pank 3003 eurot). Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 31.07.2020–31.07.2021 kohta. 39.6.
41. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud
42. aasta augustis sissetulekut 1149,38 eurot (töötasu), septembris 1161,07 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), oktoobris 1473,58 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), novembris 854,78 eurot (töötasu) ja detsembris 1123,84 eurot (töötasu). Võlgnik on saanud
43. aasta jaanuaris sissetulekut 1155,27 eurot (töötasu), veebruaris 1480,08 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), märtsis 992,38 eurot (töötasu), aprillis 1755,07 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), mais 1020,89 eurot (töötasu ja ülekanded kolmandatelt isikutelt kokku 150 eurot), juunis 1582,72 eurot (töötasu, tööandjalt lisatasu ja ülekanne kolmandalt isikult 20 eurot) ja juulis 2163,96 eurot (töötasu, puhkusetasu ja ülekanne kolmanda isiku poolt 150 eurot). 39.6.
44. Võlgnik oleks pidanud
45. aastal väljamakseid tegema 176,05 eurot augustikuu eest (1149,38-973,33), 187,74 eurot septembrikuu eest (1161,07-973,33), 500,25 eurot oktoobrikuu eest (1473,58-973,33) ja 150,51 eurot detsembrikuu eest (1123,84-973,33). Võlgnik oleks pidanud
46. aastal väljamakseid tegema 181,94 eurot jaanuarikuu eest (1155,27-973,33), 506,75 eurot veebruarikuu eest (1480,08-973,33), 19,05 eurot märtsikuu eest (992,38-973,33), 781,74 eurot aprillikuu eest (1755,07-973,33), 47,56 eurot maikuu eest (1020,89-973,33), 609,39 eurot juunikuu eest (1582,72-973,33) ja 1190,63 eurot juulikuu eest (2163,96-973,33). 39.6.
47. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2020–31.07.2021 on võlgnik saanud sissetulekut kokku 15 913,02 eurot (1149,38 + 1161,07 + 1473,58 + 854,78 + 1123,84 + 1155,27 + 1480,08 + 992,38 + 1755,07 + 1020,89 + 1582,72 + 2163,96). Seega ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust. 39.6.
48. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2020–31.07.2021 pidi võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 4351,61 eurot (176,05 + 187,74 + 500,25 + 150,51 + 181,94 + 506,75 + 19,05 + 781,74 + 47,56 + 609,39 + 1190,63). Usaldusisiku aruande kohaselt on tehtud väljamakse Maksu- ja Tolliametile 94,05 eurot. Maksu- ja Tolliamet ja maakohus on toonud välja, et võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile 09.04.2021 tasutud 94,05 eurot ei saa lugeda jaotise alusel väljamakseks, kuna viidatud summa tasus võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud tulumaksunõude katteks (FIDEK2021). Seega ei saa nimetatud väljamaksega arvestada võlgniku kohustuste täitmisel. Väljamakse ASle SEB Pank 3003 eurot on tasunud Q. Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt pankrotimenetluses tunnustatud nõuete katteks võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid 13 2-16-579 teinud, kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku arvelt välja maksma 4351,61 eurot. 39.
49. 31.07.2022 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil 01.07.2021–01.07.2022 kokku 16 371,69 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid kokku 3000 eurot (väljamaksed AS-le SEB Pank). Ringkonnakohus märgib, et oma sissetuleku
50. aasta juulikuu kohta on võlgnik kajastanud juba 04.08.2021 aruandes. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 01.08.2021–21.07.2022 kohta. 39.7.
51. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud
52. aasta augustis sissetulekut 833,30 eurot (töötasu ja ülekanne kolmandalt isikult 50 eurot), septembris 1377,07 eurot (töötasu, töövõimetushüvitis ja ülekanded kolmandalt isikult kokku 37 eurot), oktoobris 1052,88 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), novembris 1663 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis) ja detsembris 1890,22 eurot (töötasu, puhkusetasu + lapsepuhkus ja preemia tööandjalt). Võlgnik on saanud
53. aasta jaanuaris sissetulekut 1272,96 eurot (töötasu), veebruaris 1219,09 eurot (töötasu), märtsis 1441,54 eurot (töötasu ja makse kolmandalt isikult 75 eurot), aprillis 1840,34 eurot (töötasu ja väljamakse SEB Investment Management AB-lt), mais 1745,74 eurot (töötasu, avanss tööandjalt ja töövõimetushüvitis), juunis 2410,26 eurot (töötasu, avanss tööandjalt ja puhkusetasu) ja juulis 1379,44 eurot (töötasu ja väljamakse SEB Investment Management AB-lt). 39.7.
54. Võlgnik oleks pidanud
55. aastal väljamakseid tegema 403,74 eurot septembrikuu eest (1377,07-973,33), 79,55 eurot oktoobrikuu eest (1052,88-973,33), 689,67 eurot novembrikuu eest (1663-973,33) ja 916,89 eurot detsembrikuu eest (1890,22-973,33). Võlgnik oleks pidanud
56. aastal väljamakseid tegema 182,96 eurot jaanuarikuu eest (1272,96-1090), 129,09 eurot veebruarikuu eest (1219,09-1090), 351,54 eurot märtsikuu eest (1441,54-1090), 750,34 eurot aprillikuu eest (1840,34-1090), 655,74 eurot maikuu eest (1745,74-1090), 1320,26 eurot juunikuu eest (2410,26-1090) ja 289,44 eurot juulikuu eest (1379,44-1090). 39.7.
57. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2021–21.07.2022 on võlgnik saanud sissetulekut kokku 18 125,84 eurot (833,30 + 1377,07 + 1052,88 + 1663 + 1890,22 + 1272,96 + 1219,09 + 1441,54 + 1840,34 + 1745,74 + 2410,26 + 1379,44). Seega ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust 39.7.
58. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2021–21.07.2022 pidi võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele seega makseid kokku 5769,22 eurot (403,74 + 79,55 + 689,67 + 916,89 + 182,96 + 129,09 + 351,54 + 750,34 + 655,74 + 1320,26 + 289,44). Usaldusisiku aruande kohaselt on tehtud väljamakseid üksnes AS-le SEB Pank kokku 3000 eurot. Võlgnik on menetluses läbivalt selgitanud, et makseid AS-le SEB Pank tasub tema õde Q. Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid teinud, kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku arvelt välja maksma 5769,22 eurot. 39.
59. Eeltoodust tulenevalt oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise perioodil oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 18 154,98 eurot (2145,80 + 3062,60 + 2825,75 + 4351,61 + 5769,22). Oma sissetulekute arvelt tegi võlgnik võlausaldajatele makseid üksnes 662,55 eurot. Lisaks toimus Maksu- ja Tolliametile võlgniku poolt võlgnevuse 414,35 eurot (370,24+44,11) tasumine tuludeklaratsiooni tasaarvestusega. AS-le SEB Pank tegi makseid kogusummas 11 959,08 eurot (2959,49+2996,59+3003+3000) Q. 14 2-16-579 40.

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldaja huve. 41. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik ei ole täitnud menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt, kuivõrd ei ole enda sissetulekust teinud väljamakseid seaduses sätestatu kohaselt. Seega on võlgnik rikkunud

§ 173lg-tes 3-5 sätestatud kohustust tulu loovutamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustust süüliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja tahtlust. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgnik on saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete tegemiseks, kuid jättis saadud sissetulekute arvelt võlausaldajatele maksed tegemata ning kasutas rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tarbeks. Kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete piisavalt suures määras rahuldamiseks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saamata raha, mida nad olid seadusest tulenevalt õigustatud saama. Võlgniku käitumises puuduvad vabandatavad asjaolud (nt raske haigus, töövõimetus vms). See, et võlgniku hinnangul ei ole tal võimalik väljamakseid teha, kuna kogu sissetulek kulub võlgnikul elamiseks, vabandatavaks asjaoluks ei ole. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgniku sissetulekud ei olnud sellises suuruses, mis oleksid tal takistanud pikema perioodi jooksul võlausaldajatele väljamaksete tegemist (nt on võlgnik saanud sissetulekut

1. aasta juunis 1694,17 eurot;
2. aasta aprillis 1755,07 eurot, juunis 1582,72 eurot, juulis 2163,96 eurot, novembris 1663 eurot ja detsembris 1890,22 eurot;
3. aasta aprillis 1840,34 eurot, mais 1745,74 eurot ja juunis 2410,26 eurot). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgnik peab menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et täita enda sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid (sh vajadusel piirama oma kulutusi). Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma kohustusi täita ning maakohus on õiguspäraselt keeldunud võlgnikku kohustustest vabastamast.
4. Ringkonnakohus märgib ka, et muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus märkis, et Q poolt AS-le SEB Pank tehtud makseid ei saa lugeda võlgniku kohustuste täitmiseks, kuna nimetatud summad on tasutud kolmanda isiku poolt. Ringkonnakohus leiab, et AS-le SEB Pank tasutud summasid saab võlgniku poolt kohustuste täitmisel arvesse võtta. Vaidlus puudub aga, et võlgnik enda sissetulekute arvelt nõutavas ulatuses väljamakseid ei teinud, kuigi võlgniku sissetulek seda võimaldas. Seetõttu on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-tes 3-5 sätestatud kohustust tulu loovutamiseks (sh kahjustades sellega võlausaldajate huve) ning esineb alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Lisaks on käesoleval juhul koheldud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuivõrd väljamakseid ei ole tehtud vastavalt jaotisele. Usaldusisiku aruannete järgi on AS-le SEB Pank tehtud väljamakseid kokku 12 080,54 eurot (121,46 + 2959,49 + 2996,59 + 3003 + 3000), kuigi AS SEB Pank jaotise suurus moodustas 18,33 %. Seega ei anna asjaolu, et võlgniku eest on tehtud makseid AS-le SEB Pank, käesoleval juhul alust kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist, kuivõrd ringkonnakohus on tuvastanud, et võlgnik on rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

§ 175lg 51 järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.

Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 08.08.2017, siis saaks kohus vastavat tähtaega 15 2-16-579 pikendada maksimaalselt kuni 08.08.2024. Ringkonnakohus arvestab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise perioodil mitme aastal jooksul teinud enda sissetulekutest võlausaldajatele piisavaid väljamakseid. Võlgniku senisest käitumisest ja menetluses avaldatust nähtub, et võlgnikul ei ole võimalik enda hinnangul väljamakseid teha, kuna kogu saadav sissetulek kulub igapäevaste kulude katmiseks. Võlgnik on ka avaldanud, et tasuvama töö leidmist ta võimalikuks ei pea. Ringkonnakohus ei pea täiendava tähtaja määramist põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, huvipuudust nõuete vähendamisel ja asjaolu, et

§ 175lg-s 5¹ sätestatud maksimumtähtaeg saabub vähem kui aasta pärast.

44. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades kohtumääruse põhjendusi. Kokkuvõttes on maakohus õigesti

§ 175

lg 8 alusel lõpetanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

1. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendi (Maksu- ja Tolliameti kiri).
2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja

§ 5

lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 16