← Eesti

2-22-117432/11

Obsah (10)§ 187§ 317§ 162§ 174§ 138§ 172§ 175§ 218§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 4. juuli 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja n

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2

(5)mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital (hageja) esitas

  1. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi
  2. augustil 2022 ja hagi täpsustused
  3. oktoobril ja
  4. oktoobril
  5. 1.
  6. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 27.05.2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 851726177 tuleneva võlgnevuse Tele2 teenuste eest 80,54 eurot ja viivised 15,12 eurot. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 27.05.2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 851726177 ja 28.09.2020 Tele2 lepingu nr 851726177 lisast tuleneva võlgnevuse seadme järelmaksu eest 88,35 eurot, seadmekindlustuse 21,90 eurot, viivised 9,64 eurot, sissenõudekulud 25 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni Tele2 teenuste põhinõude 80,54 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas alates 31.08.
  7. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 8% aastas seadme järelmaksu ja kindlustuse põhinõude 110,25 eurolt alates
  8. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. 1.
  9. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 27.05.2019 Tele2 liitumislepingu nr 851726177, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Vastavalt tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis arved tasumata. Kostja võlgnevus Tele2 teenuste eest on summas 80,54 eurot. 1.
  10. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 27.05.2019 Tele2 liitumislepingu 851726177, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas – Huawei P20 Lite – ning osamaksetega tasumise tingimustes. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 28.09.2020 Tele2 lepingu nr 851726177 lisa, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas – Xiaomi Redmi Note 9 – ning osamaksetega tasumise tingimustes. Sama lepingu alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale seadmekindlustust vahendades If P&C Insurance AS volituse alusel seadmekindlustuse lepingu ning esindas IF-i kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel ja kahjujuhtumite käsitlemisel. Kostja kohustus tasuma seadmekindlustuse eest 2,19 eurot kuus vastavalt esitatud arvetele. Kostja kohustus maksetega viivitamise korral tasuma viivist EKP võlasuhete intressimäär + 8% aastas. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid ja seadmekindlustust alates 18.05.2021 osamaksest. 1.
  11. Tele2 Eesti AS loovutas 23.02.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus tasumata Tele2 teenuste eest 80,54 eurot; 2) põhivõlgnevus tasumata seadme järelmaksu eest 88,35 eurot; 3) tasumata seadmekindlustus: 21,90 eurot; 4) viivised tasumata Tele2 teenuste põhiosalt 15,12 eurot; 5) viivised tasumata seadme järelmaksu põhiosalt 9,64 eurot. Hageja saatis kostjale kolm 3

(5)võlateatist – 08.03.2022, 11.04.2022 ja 02.05.2022, mille eest on sissenõudmiskulude hüvitis kokku 25 eurot.
  1. Kohus võttis hagi menetlusse
  2. oktoobril
  3. Kostjale toimetati
  4. aprillil 2023 hagiavaldus koos lisade, hagiavalduse täpsustuse ning menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte avalikult väljavõtete avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 317lg 5 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. mail
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 5.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot. 5.2.

§ 172

lg 9 viimase lause ja § 4842 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. 5.3. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 420 eurot (s käibemaks).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nendele toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 4,5 lk; esitatud tõendite maht üle 50 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. 4

(5)Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Hageja märkis hagis, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 420 eurot (3,5*120). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 540 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (sh käibemaks). 5.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.