Obsah (6)

§ 667§ 654§ 662§ 9§ 551§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10357 Kohtuasi X

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Lapse ema esitas 07.07.2023 menetlusdokumendi koos taotlusega täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Lapse isal puudub töökoht ja lapse isa on töötu vähemalt juba kaks aastat, tal on laenukohustused ja võlgnevus kommunaalkulude eest. Sellest tulenevalt on ilmselge, et lapse isal ei ole plaanis üürida korterit või maksta hotelli eest lapsega kohtumistel, vaid ööbida oma sõprade juures.
2. Lapse ema esitas 29.11.2023 seisukoha, milles teatab, et alates juulist kuni novembrini 2023, st viimase 5 kuu jooksul kohtus lapse isa lapsega vaid ühe korra. Lapse ema ei olnud sellele vastu ning lapse ja isa kohtumine kestis ühe tunni. Lapse isa tõi lapse tagasi koju, laps nuttis ning karjus, et ei soovi enam isaga kohtuda, kuna isa haaras tal valusalt kehast. Sama ajavahemiku jooksul lapse isa helistas lapsele vaid kaks korda. Laps võttis telefoni vastu ning ütles isale, et ei soovi temaga rääkida ega kohtuda. Tänasest olukorrast on näha, et laps ei ole valmis ja kategooriliselt ei soovi isaga kohtuda reedest pühapäevani, seejuures ööbimistega.
3. Lapsele määratud esindaja leiab 30.11.2023 seisukohas jääb esindaja endisele seisukohale, et kohtumäärus on lapse huve arvestav. 10 2-22-10357
4. Tallinna linn jääb oma 05.12.2023 seisukohas varasemale seisukohale. Lapse isa kohtub lapsega väga harva ning lapse isa ei ole võimeline suhtlusgraafikut täitma. Lapse ja isa vahel puudub lähedane suhe ja laps on isast võõrandunud. Lapse ja isa suhete taastamiseks võiks korraldada kohtumised Tallinna Perekeskuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu

§ 667

lg 2 alusel osaliselt tühistamisele osas, milles maakohus määras suhtlemise korra koheselt kohtumääruse jõustumisel selliselt, et laps on isaga kahel nädalavahetusel kuus koos ööbimisega (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1) ning osas, milles maakohus määras lapse isale õiguse olla lapsega jõulude ajal 2 päeva järjest koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3) ning koolivaheaegadel (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.4) ja suvekuudel koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.5). Ringkonnakohus teeb sellise suhtlemise korra võimalikuks ühe aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrab, et kuni selle ajani on lapse isal õigus lapsega kohtuda kahel nädalavahetusel kuus päevasel ajal kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni. Samuti määrab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras sellise päevase suhtlemise korra viivitamatult kohtumääruse tegemisest kuni kohtumääruse jõustumiseni. Lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud suhtlemise korra osas, milles lapse vanem võtab lapse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevale eelneval õhtul enda juurde. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Esmalt lahendab kolleegium veel lahendamata taotlused. Lapse ema esitas 25.03.2023 määruskaebuses ja 07.07.2023 menetlusdokumendis taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja palub võtta asja juurde nimetatud menetlusdokumentide lisad – väljavõte lapse digiloost ja menetlusdokument tsiviilasjas nr 2-23-
2. Lapse ema soovib lapse digilooga tõendada, et lapsel esineb allergia, mis takistab tal ööbimast hotellides ja üürikorterites. Menetlusdokumendiga tsiviilasjas nr 2-23-6230 soovib lapse ema tõendada, et lapse isa on töötu ja majanduslikult halva olukorra tõttu ei suuda täita lapsega suhtlemise korda (üürida korterit või võtta hotellituba).

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab täiendavad tõendid vastu, kuna tegemist on asjakohaste tõenditega. 35. Lapse isa esitas avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja vanemad vaidlevad käesolevas asjas eelkõige selle üle, kas lapse huvides on anda lapse isale õigus lapsega suhtlemiseks koos ööbimistega. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Lapse ema ei ole nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga ja tema põhiline vastuväide seisneb selles, et maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et maakohus ei ole resolutsiooni punktis 2.1. kohaldatud suhtlemise korra osas (laps viibib isa juures (Tallinnas asuvas hotellis või 11 2-22-10357 Tallinnas isa üüritud korteris või Viljandis vanavanemate juures) iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-

1. ni)kaalutlusõigust kohaselt teostanud ega arvestanud lapse huvidega. Maakohus on põhjendanud sellise suhtlemise korra määramist sellega, et eelduslikult on iga lapsevanem võimeline lapse eest hoolitsema ja kohus ei saa isaga kohtumiste üle otsustamisel lähtuda üksnes 7-aastase lapse arvamusest. Ringkonnakohtu hinnangul on selline põhjendus esiteks ebapiisav ja teiseks ei ole maakohus arvesse võtnud konkreetse vaidluse asjaolusid. 36. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(
2. te)hooldusõigust, vanema(
3. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus küll arvestanud lapse isa õigusega lapsega kohtuda, kuid on jätnud seejuures arvestamata asjaolud, et lapse isa on lapsega kohtunud vaid väga vähestel kordadel ilma ööbimiseta (lapse ema ja eestkosteasutuse väitel poole aasta jooksul ühe korra ja sedagi üksnes tund aega) ning lapse isal puuduvad kogemused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Maakohtu määratud suhtlemise kord, mille kohaselt lapse isa saab lapsega olla koos kaks korda kuus terve nädalavahetuse (2 päeva ja 2 ööd), ei arvesta sellega, et laps on elanud põhiliselt koos emaga, ema on tema eest hoolitsenud ja laps on emasse kiindunud. Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et lapse isa on enda käitumisega (argessiivsed kasvatusmeetodid ja karjumine lapse peale) põhjustanud lapses vastumeelsuse isaga kohtumiste osas. Ehkki suhtlemise korra kindlaksmääramisel ei saa ainumääravaks pidada lapse tahet, siis ei saa lapse arvamust suhtlemise korra määramisel ka tervikuna kõrvale jätta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud olukorras pidada põhjendatuks ja lapse huvides olevaks lapse isa viibimist lapsega mitu päeva ja ööd järjest. Selline järsk üleminek kohtumistelt ühest korrast poole aasta jooksul kahele korrale kuus terve nädalavahetuse ulatuses, ei ole lapse emotsionaalsele seisundile hea, eriti arvestades lapse isa käitumist lapsega. Sellele on viidanud oma arvamustes põhjendatult ka eestkosteasutus. Ringkonnakohus muudab eeltoodu tõttu lapsega ööbimiste osas maakohtu määruse resolutsiooni. 37. Ringkonnakohus ei nõustu aga lapse ema määruskaebuses esitatud taotlusega jätta lapse isa poolsed lapsega kohtumised kuni lapse täisealiseks saamiseni üldse ära. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda ja tema elus osaleda ning kohus peab hea seisma selle eest, et lapse ja vanema suhted taastuksid. Lapse ema soovi arvestamisel võõranduks laps isast aga täielikult ja seda suhet oleks hiljem veel raskem taastada. Mida vähem isa lapsega koos viibib, seda vähem omandab isa oskusi lapsega tegelemiseks ja lapse hooldamiseks. Seega on võimalikult sagedasem suhtlemine lapsega aluseks ka sellele, et isal on paremad võimed lapse eest hoolitsemisel. 38. Alternatiivselt on lapse ema leidnud, et lapse isa suhtlemist lapsega tuleks piirata kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eestkosteasutus on asunud seisukohale, et lapse ja isa kohtumised peaksid esialgu olema kaks korda kuus ööbimiseta ning alles hiljem, kui laps ja isa saavutavad parema kontakti, võib laps jääda isa juurde ööbima. Ringkonnakohus nõustub sellega, et esialgu on lapse huvides määrata suhtlemise kord selliselt, et lapse isa kohtub lapsega päevasel ajal kahel nädalavahetusel kuus – paarisnädala laupäeval ja pühapäeval (mõlemal päeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni), arvestades seejuures lapse päevakava, huviringe ja trenniaegasid. Nii laupäeval kui ka pühapäeval suhtlemise korra määramine annab lapse isale võimaluse paindlikumalt arvestada Soomest tulekuga ja Eestis viibimisega. Seejuures ei pea 12 2-22-10357 ringkonnakohus vajalikuks määrata kindlaks kohtumiste kohta, vaid see jääb lapse isa otsustada. Arvestada tuleb siiski sellega, et kohtumiste koht peab lapse jaoks olema sobiv (välistatud peab olema alkoholi tarvitamine ja suitsetamine lapse juuresolekul). Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et arvestades lapse päevakava, tuleb laps koju tagasi tuua hiljemalt kell 18.00, et laps jõuaks kooliks valmistuda, süüa, pesta ja magama minekuks valmis sättida. 39.

§ 551

lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Kohus saab reguleerida vanema ja lapse õigussuhet, eelkõige vanema ja lapse suhtlemise korda kohtumenetluse ajaks (PKS § 143 lg-d 21 ja 5). Abinõu võib koormata kõiki menetlusosalisi üksnes määral, mida võib pidada lapse huve ja kõiki asjaolusid arvestades põhjendatuks, hoidmaks ära lapse heaolu kahjustamist (§ 378 lg 4) (vt ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 35). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud punktis 38 märgitud päevaste kohtumiste koheseks rakendamiseks tuleb nimetatud kord käesolevas asjas kohtu omal algatusel määrata kohtumenetluse ajaks kuni määruse jõustumiseni esialgse õiguskaitsena. Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma see menetlusosalisi ülemääraselt ning arvestab lapse isa ja lapse huvisid. Lapse isal on õigus ja kohustus lapsega kohtuda (PKS § 143 lg 1) ning kohustus lapse eest hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Selleks, et lapse isa saaks enda õigusi ja kohustusi täita, tuleb talle lapsega kohtumised tagada koheselt. See on ka lapse enda huvides, kuna võimaldab lapsel tasapisi, enne pikaajalisi kohtumisi, isaga harjuda ja väldib lapse edasist isast võõrandumist.

§ 551

lg 2 kohaselt peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Ringkonnakohus ei pea antud juhul vajalikuks Tallinna linna seisukohta täiendavalt küsida, kuna Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) on juba avaldanud arvamust ja on korduvalt leidnud, et lapse kohtumised isaga peavad esialgu toimuma ööbimiseta (tl 137 ja tl 163).

§ 551

lg 1 järgi tehtav esialgse õiguskaitse rakendamise määrus kuulub § 467 lg 5 järgi viivitamatule täitmisele.

1. Kolleegium selgitab, et kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5) (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p 20). Ehkki lapse ema alternatiivset suhtlemise korra avaldust ei esitanud, saab kohus omal algatusel määrata suhtlemise korra selliselt, et lapse isa saab lapsega kohtuda ka pikemaajaliselt, kuid üleminekuajaga, milleks on 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. Ringkonnakohtu hinnangul võiks regulaarselt lapsega 2 korda kuus koosolemise järgselt lapse ja isa suhe ühe aastaga taastuda selliselt, et laps saab isaga koos olla ka pikemalt (sealhulgas öösiti). Lapsega koos pikemajaliselt koosviibimine annab lapse isale võimaluse last paremini tundma õppida ja lapsele samamoodi isaga harjuda. Koheselt pole see aga võimalik, kuna laps kardab isa ja lapse isa käitumismaneerid pole kohased lapse eest hoolitsemisel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas määruses toodud suhtluskorra ja soovituste järgimisel lapse isa poolt on võimalik, et lapse isa käitumine paraneb ja tekib lapse usaldus isa suhtes.
2. Maakohus määras resolutsiooni punktis 2.3, et paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga. Paaritutel aastatel viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga. Samuti määras maakohus resolutsiooni punktis 2.4, et paarisaastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja isaga ja I ja II koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV 13 2-22-10357 koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga. Resolutsiooni punktis 2.5 määras maakohus, et suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10 järjestikust päeva isaga. Tulenevalt sellest, et lapse isale ei ole lapse huvides võimalik anda õigust lapsega pikaajalisteks kohtumisteks koheselt, tuleb ka nende maakohtu määruse resolutsiooni punktide osas määrata, et need kohalduvad ühe aasta möödumisel kohtumääruse jõustumisest.
3. Samuti nagu päevaste kohtumiste puhul, ei pea ringkonnakohus ka hilisemate pikaajalisemate kohtumiste puhul vajalikuks määrata kindlaks kohtumiste kohta, kuna see annab lapse isale suurema valiku ööbimiskoha valikul, kuid endiselt tuleb arvestada sellega, et kohtumiste ja ööbimise koht peab lapse jaoks olema sobiv (välistatud peab olema alkoholi tarvitamine ja suitsetamine lapse juuresolekul).
4. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse isa raske majanduslik seisund mõjutaks suhtlemise korra määramist. See, milline on lapse isa majanduslik olukord aasta pärast, pole hetkel teada ja pealegi ei võta see lapse isalt ära õigust lapsega kohtuda.
5. Määruskaebuse lisana esitatud lapse digiloo kohaselt on lapsel allergia tolmulestade ja kassikarvade vastu (tl 127-129). Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et kõik hotellitoad ja üürikorterid oleksid kindlasti tolmused ja põhjustaksid lapsel allergiahoogu. Nähtuvalt lapse ema seisukohtadest võtab laps ravimeid, mis aitavad tal allergiat kontrolli all hoida. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks piirata lapse isal lapsega koos viibimise koha valikut tulenevalt lapse tervislikust seisundist.
6. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et kohtumäärusest tulenevalt peab laps kooli pooleli jätma, kui laps peab veetma lapse isaga isa sünnipäeva või vanavanemate sünnipäevad (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.7-2.8). See, et lapse isale on õigus antud lapsega olla enda sünnipäeval või lapse vanavanemate sünnipäeval koos, ei tähenda, et laps ei peaks koolipäeval koolis olema. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu määruse resolutsiooni p 2.7 teine lause - vanem, kelle sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde või mujale järele eelmise päeva õhtul kell 20.
7. Samuti maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.8 osas, milles vanem võtab lapse vanavanemate sünnipäeva eelsel õhtul enda juurde ning punkt 2.10 osas, milles lapse isa võtab lapse isadepäevale eelneval õhtul enda juurde. Lapse isa ei ole esile toonud, mis põhjusel esineb vajadus ja kuidas oleks lapse huvides laps sünnipäevade ja isadepäeva eelsetel õhtutel kodust ära tuua. Sünnipäevade ja isadepäeva pidamiseks piisab lapse kohalolekust ka päevasel ajal (kui sünnipäev langeb koolipäevale, siis pärast koolitunde). Kuna lapse ema vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses, peab ringkonnakohus vajalikuks ja võimalikuks muuta ka maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.11 (kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse isa juurest emadepäeva eelsel õhtul kell 18.00), osas, milles lapse ema saab lapse võtta enda juurde emadepäeva eelsel õhtul, kui tegemist on isaga veedetava nädalavahetusega. Ka sellisel juhul piisab emadepäeva pidamiseks sellest, kui laps on ema juures päevasel ajal. Ringkonnakohtu hinnangul on ka tähtpäevadel põhjendatud ja lapse huvides lapse koju tagasi toomine kell 18.
8. Selguse huvides täiendab ringkonnakohus nimetatud tähtpäevade osas määruse sõnastust, et vanem peab seejuures arvestama lapse koolipäeva, huviringi ja trenniga.
9. Kolleegium rõhutab, et vanemad võivad kokkuleppel ja lapsele sobivalt muuta suhtlemise aegasid. See eeldab mõistlikku omavahelist läbisaamist. Nii nagu maakohtus, jätkub ka ringkonnakohtus lapse vanemate teineteise süüdistamine. Vanemad peavad lapse huvides sellise käitumise lõpetama. Samuti peab lapse isa, kui tahab lapsega paremat kontakti saavutada, jälgima oma käitumist ning lapsega leebemalt suhtlema ja jälgima lapse juuresolekul 14 2-22-10357 kasutatavat sõnavara. Samuti võiks lapse isa kaaluda eestkosteasutuse poolt soovitatud vanemlusprogrammi „Hoolivad isad“ läbimist. 47.

§ 172

lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isikute ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 15