Obsah (7)

§ 646§ 641§ 656§ 371§ 3401§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. detsember 2023 Tsiviilasja number 2-2

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas

§ 646

, § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. 5.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018 213-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks 3 arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

1. Maakohus on ekslikult lähtunud valest keskmist krediidi kulukuse määrast. Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 4062 lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
2. jaanuariks ja
3. juuliks oma veebilehel. Krediidilepingu sõlmimise ajal
4. juunil 2022 ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra, vaid tegi seda
5. juunil
6. Seega ei olnud laenuandjal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga. Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr
7. detsembril 2021 avaldatud 16,95%. Selle kolmekordne määr on 50,85% aastas. Seega ei saa krediidileping olla vähemasti maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine.
8. Isegi juhul, kui krediidileping oleks maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine, ei oleks põhjendatud hagi tervikuna rahuldamata jätmine, kui hageja on välja toonud, millise osa tema nõudest moodustab laenu põhiosa ja kui palju (arvestades muutunud intressimäära) on kostja talle põhiosa katteks tasunud. Maakohus on otsuse põhjendustes selgitanud, et VÕS § 4062 lg 3 viimase lause kohaselt peab krediidiandja liigkõrge krediidi kulukuse määra korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellest on maakohus ekslikult järeldanud, et hageja saab oma nõude alles pärast selle kohustuse täitmist maksma panna. Ometi jättis maakohus hagi rahuldamata, mis ei võimaldaks hagejal ka viidatud kohustuse täitmise järel uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda, sest tegemist oleks vaidlusega samade poolte vahel sama nõude üle samal alusel (

§ 371lg 1 p 4).

1. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka sarnaselt sõnastatud VÕS § 4062 lg 3 viimase lause puhul. See tähendab, et ka krediidilepingu tühisuse korral oleks maakohus pidanud hindama, kas ka algse laenugraafiku järgi oleks olnud juba kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Sellisel juhul oleks siiski tulnud hagi vähemasti laenusumma ja seadusjärgse intressi osas rahuldada (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 16).
2. Sõltumata eelnevast ei pea ringkonnakohus ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd maakohus peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p-d 17– 25). Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja on selgitanud
3. novembri 2023 menetlusdokumendi p-s 3.6, milliseid samme on ta astunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks, võib maakohus nende selgituste ebapiisavaks osutumisel anda täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (

§ 3401

) mh selle selgitamiseks, kas ja millisel määral arvestas laenuandja kostja maksevõime hindamisel tema muude finantskohustustega (laenudega). Kui maakohus peaks tuvastama, et kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, toob see kaasa üksnes krediidilepingus sisalduva intressikokkuleppe tühisuse ning see asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Sellest johtuvalt kuuluks ka 4 juhul, kui maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hagi vähemasti põhinõude ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldamisele.

1. Viivisenõude kohta märgib ringkonnakohus, et seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud. Kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.
2. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

§ 656

lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob

§ 646järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas krediidileping on mingis osas tühine ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub. 12. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine

§ 173

lg 3 teise lause ja

§ 174lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5