1-23-2191/69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.novembril

1. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2191 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler Kriminaalasi Marek Stelli (Stell) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
2. septembri
3. a otsus Apellant süüdistatava Marek Stelli valitud kaitsja Janar Urres Prokurör Mariana London Süüdistatav Marek Stell (isikukood 37106220315, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses – kd III tlk 202) RESOLUTSIOON
4. Jätta Marek Stelli kaitsja Janar Urrese apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta läbi vaatamata kannatanu X taotlus maakohtu otsuse resolutiivosa täiendamiseks.
6. Jätta Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.09.
7. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-2191 muutmata.
8. Jätta Marek Stelli menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Menetluse käik maakohtus ja kohtuotsus: 1
9. Marek Stell anti 19.05.2023.a kohtu alla KarS § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Teda süüdistati selles, et ta pettis ajavahemikul 01.06.2018.a kuni 08.03.
10. a korduvalt kokku kuuelt kannatanult välja raha kokku 59 779.90 eurot. Süüdistuse järgi esitles Marek Stell ennast kannatanutele raha saamise eesmärgil Rootsi Kuningriigi ettevõtja U tütre Q elukaaslase ja laste isa Cna. Tegelikult sellenimelisi isikuid ei eksisteeri. Marek Stell rääkis kannatanutele oma sidemetest Rootsis, mida tal pole ning jagas lubadusi, mida tal ei olnud kavatsust ja võimalust täita.
11. Harju Maakohus tunnistas Marek Stelli 07.09.2023.a otsuse alusel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ning karistas teda 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvast 2 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistus 2 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus otsustas, et Marek Stellil tuleb KarS § 73 lõigete 1-3 alusel koheselt ära kanda 2 kuu pikkune vangistus. Ülejäänud osavangistus, 2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva, jäeti tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Marek Stelli katseaeg hakkas KarS § 78 p 1 alusel kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtulahendiga rahuldati täielikult kannatanute X, OÜ X, W, MTÜ F, S ja H tsiviilhagid. Kohus mõistis Marek Stellilt välja menetluskulud kogusummas 2246,70 eurot ja määras, et need tuleb ära tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus jättis kriminaalasja juurde võetud andmekandjad toimikusse ning tagastas süüdistatavale läbiotsimisel ära võetud pangakaardid.
12. Kokkuvõtvalt märkis maakohus süüdistusaktis esitatud etteheidete kohta, et need on täielikult tõendatud. Kohtulikul uurimisel esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Kõikide kannatanute ütlused on omavahel riimuvad ning nende õigsust kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Marek Stell faktilisi asjaolusid ei vaidlustanud ning süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Maakohus leidis, et Marek Stell pani kõik temale etteheidetavad teod toime kavatsetult. Vaidlustatud osas olid kohtu motiivid järgmised.
13. Karistust mõistes märkis maakohus, et Marek Stelli süü on suur. Süüdistatav pani toime neli kelmuse episoodi ja tekitas kahju kuuele kannatanule. Kelmused sooritas Marek Stell võrdlemisi pika perioodi (01.06.2018.a - 08.03.2020.a, s.o peaaegu kahe aasta) vältel. Marek Stelli tegevus oli järjepidev, süsteemne ja ulatuslik ning koosnes paljudest osategudest. Ta kasutas kannatanute petmiseks välja mõeldud isikute identiteete, e-posti aadresse, fiktiivseid sotsiaalmeedia kontosid ja fotosid. Kui kannatanud olid varakäsutuse teinud, tegi süüdistatav neile täiendavaid, kuid jällegi ebaõigetel asjaoludel tuginevaid ettepanekuid, eesmärgiga neilt veelgi suurema rahasumma väljapetmiseks ning pettusteod ka õnnestusid. Kuritegudega tekitatud kogukahju on märkimisväärne, 59 779, 90 eurot. Tegemist on summaga, mis ületab KarS § 121 p-s 2 sätestatud suure kahju (40 000 eurot) määra. Süüdistatav on tagastanud ühele kannatanule 100 eurot, ülejäänud kahju on hüvitamata. Eeltoodu kogumis viitab maakohtu hinnangul suurele süüle. Samas võttis Marek Stell kohtuistungil hagid õigeks, nõustudes seega kahju hüvitamisega. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses on süüdistatava kahetsus. Marek Stellil on üks kehtiv rahaline karistus teiseliigilise kuriteo eest, mis on täidetud. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et Marek Stellile tuleb mõista sanktsiooni keskmist määra ületav vangistus. Kriminaalmenetluse mõistlik aeg ei ole veel möödunud ning järelikult pole põhjust süüdistatavale mõistetavat karistust seetõttu kergendada. Täiendavalt märkis maakohus, et karistuse mõistmisel ei saa kehtiva kohtupraktika kohaselt tugineda arhiveeritud karistusandmetele. Sellisel juhul kaugeneks kohus KarS § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest ja karistuse preventiivsetest eesmärkidest, kuna kustunud karistuste arvestamine jätaks tähelepanuta isiku vahepealse õiguskuuleka käitumise.
14. Maakohus ei nõustunud kriminaalhooldaja ja prokuröri ettepanekuga, et süüdistatavale mõistetav vangistus tuleks jätta KarS § 73 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Karistuse 2 osalist täitmisele pööramist õigustavad ja põhjendavad kohtu hinnangul kuritegude toimepanemise asjaolud ja tõsiasi, et süüdistatavale Harju Maakohtu 07.06.2019.a otsusega mõistetud kriminaalkaristus ei avaldanud Marek Stellile mitte mingisugust mõju. Menetletavas kriminaalasjas ei olnud tegemist juhusüütegudega. Järelikult ei anna mõistetava karistuse täies ulatuses tingimisi kohaldamata jätmine Marek Stellile piisavalt tugevat signaali, et edaspidi tuleks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Nn šokivangistus on märguandeks nii süüdistatavale kui ka ühiskonnale, et kuritegude sooritamisele peab järgnema tuntav karistus. Šokivangistust on võimalik kohaldada ka varasemalt karistamata isikutele. Kohtuistungil ütles Marek Stell, et tal on 16-aastane tütar, kuid see ei välista KarS § 56 lg-st 1 järgi vangistuse mõistmist. Rahvastikuregistri andmete järgi on lapsel ema, kellel on lapse suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). Seega on lapse emal perekonnaseadusest tulenev kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
15. Kohus tegi motiveeritud kohtuotsuse menetlusosalistele kättesaadavaks 07.09.2023.a. Marek Stelli kaitsja apellatsioon:
16. Marek Stelli kaitsja esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse (kd IV tlk 2-4). Kaitsja ei taotle suulist menetlust ja leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
17. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu otsus põhjendatud osas, millega Marek Stellile mõistetud karistus jäeti üksnes osaliselt tingimisi kohaldamata. Kaitsja on seisukohal, et eripreventiivne šokiefekt on kriminaalmenetluse käigus juba saavutatud, sest Marek Stell peeti kohtueelses menetluses kahtlustatavana kolmeks päevaks (s.o 14.-16.07.2021.a) kinni ja isik viibis sellel ajal kinnipidamisasutuses. Eelnev andis süüdistatavale tugeva signaali selle kohta, millised tagajärjed võivad kaasneda, kui ta oma käitumist ei korrigeeri. Kolmepäevane kinnipidamine oli piisav ja efektiivne, sest pole andmeid selle kohta, et Marek Stellil oleks pärast 2020.a märtsi ehk viimase kolme ja poole aasta jooksul olnud uusi rikkumisi. Järelikult on kriminaalmenetlus ja sellega kaasnenud kinnipidamine avaldanud süüdistatavale piisavat mõju ning eesmärk, mida šokivangistusega püütakse taotleda, on juba saavutatud. Kaitsja hinnangul avaldab maakohtu määratud karistus ning katseaja pikkus süüdistatavale piisavalt positiivset mõju. Lisaks ei arvestanud maakohus otsust tehes sellega, et ka prokurör tegi kohtuvaidlustes ettepaneku jätta Marek Stellile mõistetav karistus täielikult tingimisi kohaldamata. Kaitsja palub jätkuvalt arvesse võtta, et süüdistatav kasvatab üksinda 16-aastast tütart. Kuna lapse emal on puue (isik on pime), siis ema ei saaks üksinda tütre kasvatamisega kahe kuu jooksul hakkama. Tütar ei saa ega soovi mh ema alkoholiprobleemi tõttu teise lapsevanema juures elada. Kokkuvõtvalt palub kaitsja jätta süüdistatavale mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus:
18. Ringkonnakohus tegi kaitsja apellatsioonkaebuse nähtavaks prokuratuurile ja kannatanutele. KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul laekusid kirjalikud vastuväited prokuratuurilt ja kannatanu Xlt. Kuigi X märkis, et ta esindab lisaks endale ka teisi kannatanuid, ei ole kohtule esindusõigust kinnitavat volitust edastatud. Lisaks prokuratuurile ja kannatanule kirjutas ringkonnakohtule süüdistatava tütar.
19. Prokuratuur on seisukohal, et kaitsja on apellatsioonis ekslikult taotlenud, et uue kohtuotsusega jäetaks täielikult täitmisele pööramata 2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud lõplikuks ärakandmata karistuseks on 2 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega on kaitsja jätnud ekslikult arvestamata maakohtu otsuse alusel 3 kohesele kandmisele kuuluva osavangistuse, mis on 2 kuud. Prokurör ei nõustu, et süüdistatava suhtes on kinnipidamisega eripreventiivne šokiefekt saavutatud ning prokuratuuri hinnangul on maakohus šokivangistuse kohaldamist asjakohaselt argumenteerinud.
20. Kannatanu X palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava suhtes on vajalik kohaldada reaalset vangistust, sest ainult nii on võimalik teda mõjutada uutest rikkumistest hoiduma. Reaalne vangistus aitaks taastada ka kannatanu õiglustunnet. Kannatanu juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et kuigi Marek Stelli on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, pole süüdistatav mitte kunagi kandnud reaalset vangistust. Sel põhjusel on süüdistataval tekkinud karistamatuse tunne ning seda kinnitab fakt, et ta on vaatamata varasematele karistustele jätkanud kuritegude toime panemist. Süüdistatava perekondlik olukord vangistuse kandmist ei takista, sest tema alaealisele lapsele on tagatud vanemlik hoolitsus.
21. Tallinna Ringkonnakohus määras 30.09.2023.a määrusega apellatsiooni arutamisele kirjalikus menetluses, suulist menetlust kohtult ei taotletud. Kohtu määratud ajaks laekus seisukoht ja taotlus kannatanu Xlt. Kannatanu X seisukoht ja taotlus:
22. Kannatanu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse järgi on koheselt täitmisele pööratav osavangistus 2 kuud, mis on niigi leebe, sest kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks õiglane 8 kuu pikkune šokivangistus.
23. Arvestades, et süüdistatav on pärast maakohtu otsuse kuulutamist oma alaealise tütrega manipuleerinud, tuleks ringkonnakohtul kaaluda Marek Stelli alaealisele tütrele eestkostja määramist. Lisaks tuleks apellatsioonikohtul täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa ja määrata, et Marek Stell peab kannatanutele tekitatud kahju hüvitama 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamist ning tasuma võõra raha kasutamise eest intressi alates raha oma käsutusse saamisest. Samuti tuleks süüdistatavalt välja mõista seadusjärgne viivis juhuks, kui ta kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumisega viivitab. Ringkonnakohtu seisukoht:
24. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta Marek Stelli alaealise tütre kirja. Kooskõlas KrMS § 322 lg 1 teeb ringkonnakohus apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab. Seejärel on apellatsioonimenetluse huvitatud pooltel võimalik seitsme päeva jooksul arvates kohtult teate saamisest esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Süüdistatava tütar ei ole apellatsioonimenetluse pooleks KrMS § 322 mõttes ning seega ei ole tema kirjal mitte mingisugust menetluslikku tähendust.
25. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kannatanu X taotluse kaaluda Marek Stelli alaealisele tütrele eestkostja määramist. Kolleegium selgitab, et apellatsioonikohtu ülesanne on kontrollida esitatud apellatsiooni piires maakohtu lahendi õigsust, eestkostja määramine on tsiviilasi ja sellest johtuvalt tsiviilkohtu pädevuses. Kuivõrd kannatanu pole taotlenud süüdistatava tütrele eestkostja määramist, vaid palunud kolleegiumil seda üksnes kaaluda, pole tarvilik lahendust resolutsioonis kajastada. Mis puudutab taotlust täiendada maakohtu otsuse resolutiivosa (s.o määrata kahju hüvitamiseks tähtaeg ning kohaldada intressi ja viiviseid), siis see tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab kannatanu Xle, et kõik põhi- ja kõrvalnõuded (sh intressid 4 ja viivised) tuleb kajastada tsiviilhagis. Nõuete lisamine on tsiviilhagi täiendamine ning seda ei saa teha apellatsioonimenetluses, sest hagi lahendati maakohtus esitatud kujul. Küll aga tuleb kannatanu taotlus rahuldamata jätmise asemel jätta läbi vaatamata. Antud juhul vaidlustas maakohtu otsuse ainult süüdistatava kaitsja, kannatanu apellatsioonkaebust, milles oleks olnud menetluslikus mõttes kohane kirjalikus seisukohas esitatud taotlus kajastada, ei esitanud.
26. Väljapool kaitsja esitatud apellatsiooni piire märgib kolleegium seda, et kuigi maakohus ei arvestanud teadlikult Marek Stelli arhiveeritud karistusi, on see hilisema kohtupraktika järgi teatud tingimustel siiski võimalik (vt RKKKo 4-22-4139, p-d 11-15; RKKKm 1-15-1446, p-d 9-16; RKKKo 1-22-5306, p 12).
27. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on Marek Stellile kuritegude eest mõistnud karistuse kooskõlas KarS § 56 sõnastuse ja mõttega, ning kehtiva kohtupraktikaga. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on jälgitavad ning need põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Mis puudutab mõistetud karistuse osalist täitmisele pööramist, siis siin on kohtu kaalutlus samuti põhjalik ja jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et paraku on Marek Stellile mõistetud vangistuse osaline täitmisele pööramine tuvastatud asjaolude valguses möödapääsmatu.
28. Ringkonnakohus märgib vastuseks kaitsjale esmalt seda, et maakohus on kohtumenetluse poolte karistusettepanekutega seotud ainult üldise põhjendamiskohustuse kaudu (RKKKo 3-11-82-14, p 10 koos edasiste viidetega). Järelikult pole asjakohane argument, et maakohtu otsuse peaks tühistama mh sel põhjusel, et prokuratuur pidas kohtuvaidlustes kohaseks sama, mida apellatsioonis taotleb kaitsja. Samuti on põhjust nõustuda prokuröriga, et maakohtu otsusega Marek Stellile mõistetud lõplikult ärakandmisele kuuluv karistus (võttes arvesse ka KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 sätestatut) on 2 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mitte 2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Süüdistatav ei ole veel asunud kandma temale maakohtu otsusega mõistetud koheselt kandmisele kuuluvat 2 kuu pikkust vangistust.
29. Maakohtu asjakohaseid seisukohti KrMS § 342 lg 3 p 1 järgi kordamata vastab ringkonnakohus kaitsja argumentidele ja lisab omalt poolt järgmised põhistused.
30. Kehtivat kohtupraktikat arvestades on maakohtu määratud koheselt kandmisele kuuluva šokivangistuse pikkus õiguspärane. Valitseva arvamuse järgi vastab reeglina šokivangistusele 1-2 kuuline kinnipidamisasutuses viibimise aeg (RKKKo 3-1-1-12-05, p 10). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega ehk lühiajalise šokivangistusega antakse tõsine hoiatus isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub eelkõige vangistuse lühiajalisuses (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9 ja 3-1-1-99-06, p-d 12, 21) ning šokivangistust on võimalik kohaldada ka varem karistamata isikutele (vt TrtRnKo 1-22-3933, p-d 24-30 ja 1-21-5728, p-d 417-419). Alles siis, kui inimest on eelvangistuses (vahistamine) kinni peetud üle 1 kuu, kerkib küsimus n-ö uue šokivangistuse mõistmise seaduspärasuses (vt TlnRnKo 1-10-14803, p 5.5; 1-20-7671, p-d 25-35, 42; 1-22-454, p 5). Eeltoodu tõttu pole põhjendatud kaitsja väited, et kliendi kinnipidamisega saavutati šokivangistusega võrdne efekt. Marek Stell peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 3 päeva (14.-15.06.2021.a), vahi all viibinud ta ei ole. Mõnepäevast kinnipidamist ei käsitleta kohtupraktikas šokivangistusena. Kolleegium märgib, et 3-päevast kinnipidamist ei saa võrdsustada 1-2 kuulise vangistusega, selleks on ajaline raamistik on liiga erinev. Süüdistatav peeti menetluse 5 algfaasis (s.o 2.5 aastat tagasi) kinni väga lühikeseks ajaks ning seetõttu ei ole põhjust jagada kaitsja arvamust, et kinnipidamine on toimelt sama, mis šokivangistus.
31. Ei ole vaidluse all, et Marek Stell pani temale ette heidetavad kuriteod toime pika aja, s.o ligi 2 aasta vältel, kannatanuid oli kokku 6 ning tekitatud kogukahju ületab suure kahju piiri KarS § 121 p 2 mõttes (kahju on kokku 59 779, 90 eurot). Maakohus tuvastas, et tekitatud kahjust on ainult ühele kannatanule hüvitatud 100 eurot. Ülejäänud summad, mille süüdistatav välja pettis, on kannatanutele hüvitamata. Kuigi süüdistataval on 1 kehtiv kriminaalkaristus teiseliigilise kuriteo (KarS § 385) eest ja karistuseks mõistetud rahaline karistus on tasutud, siis see karistus ei hoidnud Marek Stelli eemale uute kuritegude toimepanemisest.
32. Kolleegium tõdeb, et kelmuste toimepanemine tõi Marek Stellile pikema aja jooksul arvestatavat kasu. Eelnev viitab asjaolule, et kuritegude toimepanemine on Marek Stellile kujunenud harjumuseks ja eluviisiks. Et Marek Stell on pärast tabamist pikemat aega väliselt õiguskuulekat elu elanud, ei garanteeri, et ta on kindlasti ka sisemiselt nõustunud, et kuritegudega ei tasuks enam kunagi jätkata. Positiivsed sisendid (arvestatava hõlptulu saamine) olid selleks kohtu hinnangul olnud liiga märkimisväärsed ja pikaajalised. Kohtupraktika pinnalt võib sedastada, et varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosus on kõrgem, kui inimesele on kuritegude sooritamine olnud igapäevaseks elatusallikaks ja ta on neid toime pannud pikka aega (kas pikka aega korraga või teatud ajavahemike möödudes). Sissejuurdunud harjumuskäitumist on keerulisem positiivses suunas mõjutada.
33. Mis puudutab kaitsja väiteid, et süüdistatava käitumine on muutunud, siis eksisteerib paraku arvestatav tõenäosus, et Marek Stelli on viimase 3,5 aasta jooksul motiveerinud õiguskuulekalt käituma nimelt vahelejäämine ja käimasolev kriminaalmenetlus. Eriti just kahju osaline hüvitamine üpris naeruväärses summas ja ainult ühele kannatanule näitab tegelikult seda, et süüdistatav võis pärast oma tegude ilmsikstulekut teha kaalutletult kõik endast oleneva, et teda koheldaks võimalikult leebelt. Ringkonnakohtu arvates võib tõsikindlalt väita, et kui süüdistatav ei oleks õiguskaitseorganite poolt peatatud, oleks ta ilmselt oma õigusvastast käitumist jätkanud veel pikka aega. Kuigi ei saa eitada, et Marek Stellile mõistetud vangistus ja pikk katseaeg teda kindlasti vabaduses viibides edaspidiselt mingil moel distsiplineerivad, on n-ö šokivangistuse toime kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt oluliselt mõjusam. Sellisel juhul kogeb süüdistatav vahetult, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Marek Stelli kuritegelik käitumine oli liiga pikaajaline ja tulus väitmaks, et süüdistatava käitumisharjumused (saada hõlptulu) on pöördumatult muutunud. Kolleegium märgib, et Marek Stell pani kuriteod toime kavatsetult, süüdistatav planeeris oma õigusvastast tegevust peensusteni ja suutis oma osava suhtlemis-, manipuleerimisoskusega panna korduvalt mitmeid inimesi oma valedesse uskuma. Tekitatud kahjusid ei ole isik suuremas osas ära hüvitatud. Seega eksisteerib kohtukolleegiumi hinnangul jätkuvalt oht, et Marek Stell võib kuritegelikule teele naasta. Eelnevat kokku võttes pole kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga veendunud, et mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine on süüdistatava senist käitumist arvesse võttes karistuse eesmärkide saavutamiseks ja tagamiseks tõhus meede.
34. Mis puudutab Marek Stelli 16-aastast tütart, siis märgib ringkonnakohus, et kolleegiumile arusaadavalt oli tütar süüdistatava elu osaks juba ajal, mil ta pani toime kuriteod. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse emal, kellel on siiani vanema täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus), on perekonnaseadusest tulenev kohustus hoolitseda 6 oma alaealise lapse eest, sõltumata sellest, kas laps ise seda soovib või mida arvab selle kohta lapse isa. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ema lapse hooldusõigusliku vanemana ei saaks Z isiku- ja varahooldusõiguse teostamisega hakkama. Kui lapse vanem mingil põhjusel siiski ei tule lapse eest hoolitsemisega piisavalt toime, on võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole, kes on kohustatud abivajavat last aitama.
35. Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaitsja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 kannab menetluskulud apellant, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Käsilolevas asjas tegi ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi. Apellant on kaebuses (kd IV tlk 3 jaotis III alapunkt 11) märkinud, et ta ei soovi esitada olenemata ringkonnakohtu otsusest menetluskulude taotlust, samas on taotlenud (kd IV tlk 2 resolutsiooni punkt 4) apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. Et ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata, jäävad valitud kaitsjaga seonduvad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel Marek Stelli enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7