Obsah (8)

§ 121§ 74§ 75§ 78§ 18§ 58§ 28§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tartu Ringkonnakohus 5. detsember 2023 1-22-6617 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Liin

§ 121

lg 2 p 1 ja 3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. septembri
2. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Süüdistatav Alvar Virula (ik: 36608065219, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: OÜ Brennus, logistik; varem karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Prokurör Toomas Koitmäe Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2023 RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
6. Alvar Virulat süüdistatakse selles, et tema: 1) 14.07.2020 kella 10:30 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Vilusi külas Liiva ja Päevatalu kinnistu läheduses rannaalal lõi ühe korra parema käe rusikaga vastu K.R. vasakut põske ja kõrva, mille tagajärjel tundis K.R. füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse, s.o pea muude osade pindmise vigastuse (vähene turse vasaku sarnaluu piirkonnas); 2) peale selle tema, korduvalt, 15.08.2020 kella 00:46 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Päevatalu kinnistu (Päevatalu Kämpingud) territooriumil lõi ühe korra parema käe rusikaga A.V. i näo piirkonda, mille tagajärjel sai A.V. tervisekahjustuse, s.o pea muude osade pindmise vigastuse (lõual väike verine marrastus). Pärast A.V. i löömist jooksis Alvar Virula eemale, kämpingu taha, kuhu järgnesid teised A.V. i seltskonnas viibinud isikud, et aru pärida löömise kohta, mille peale, Alvar Virula, jätkuva tegevusena, lõi ühe korra parema käe rusikaga K.V. i vasaku lõua- ja kaelapiirkonda, mille tagajärjel tundis K.V. füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse, s.o pea muude osade pindmise vigastuse (vasakul alalõua küljel ja kaelal vähene turse, nahast läbi kumav sinakas varjund); 3) peale selle tema, korduvalt, 15.08.2020 kella 02:32 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Päevatalu kinnistu (Päevatalu Kämpingud) territooriumil lõi vähemalt kahel erineval korral rusikaga E.N. t näo piirkonda, mille ühe löögi tagajärjel kaotas E.N. tasakaalu ja kukkus oma kehaga asfaldile parema käe peale. Alvar Virula tegevuse tagajärjel tundis E.N. valu ja sai tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat – kodarluu ala- [distaalse] otsa murru; randmeluksatsiooni [-nihestus]. Samuti sai E.N. ka ülahuule turse, ülahuule seesmisel pinnal paremal pindmise haava; 4) peale selle tema, korduvalt, 15.02.2022a kella 18:45 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Vilusi külas Päeva talu läheduses sõitis sihilikult maastikusõidukiga ATV otsa A.O. le, mille tagajärjel tundis A.O. füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse, s.o vasaku jala reiele hematoomi. Seejärel lõi Alvar Virula A.O. le ühel korral rusikaga vastu lõua vasakpoolset külge, tekitades A.O. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o lõua vasakpoolsele küljele punetuse ja 2x2cm turse. Veel lükkas Alvar Virula A.O. pikali peaga vastu maad, tekitades A.O. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kuklale 3x3cm hematoomi. Sellega pani Alvar Virula toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega tunnistati A. Virula süüdi

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks A. Virulale mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pööratud, kui A.

Virula ei pane toime 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati A.

Virulat käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

§ 78

lg 1 alusel loeti katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest,

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanute E.N. e, A.V. i ja A.O. tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata. Lahendati ka menetluskuludega seotud küsimused. Maakohtu seisukohad

1. 14.07.2020 K.R. kehaline väärkohtlemine 2 3.1 Vaidlust ei ole selles, et 14.07.2020 kella 10.30 paiku viibisid A. Virula ja K.R. Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Vilusi külas Liiva ja Päevatalu kinnistute läheduses. A. Virulale lähenes kannatanu K.R. , misjärel süüdistatav ja K.R. vestlesid omavahel. See on tõendatud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate K.R. , A.P. i ja A.G. i ütlustega. 3.2 Vaidlusaluseks on, kas K.R. ja A. Virula omavahelise suhtlemise käigus kasutas viimane K.R. suhtes vägivalda, lüües teda ühe korra paremaga käega vastu vasakut põske ja kõrva. 3.3 Süüdistatava positsioon oli nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, et tema ei ole K.R. kehaliselt väärkohelnud. A. Virula sõnul tuli K.R. ründava käeliigutusega tema poole pärast seda, kui ta oli K.R. le selgitanud, et pole tema mändidest üle sõitnud ega mändide alalt isegi rohtu niitnud. Tema reageeris K.R. löömiskatsele, põigates löögi eest kõrvale. K.R. järgnevate löökide vältimiseks üritas ta K.R. t lahtise käega eemale tõugata, tabades teda õnnetult vasaku põsesarna pihta. 3.4 Ülejäänud tõendite kogum ei kinnita süüdistatava versiooni toimunust ega ka kaitsja poolt kohtuvaidluses leitut, et kannatanu üritas vastastikuse tõuklemise käigus A. Virulat rünnata, mille tagajärjel kukkus õnnetult. Vastupidi, kohtu käsutuses olev tõendikogum kinnitab A. Virulale esitatud süüdistust K.R. kehalises väärkohtlemises. 3.5 Kaitsja seadis kannatanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, kuid kohus nende ütluste tõendikogumist, kasvõi osaliselt, väljajätmiseks põhjust ei näe. Kannatanu on nii ütlustes kui ka teistele isikutele ning hädaabisse helistades kirjeldanud toimunut ühetaoliselt: A. Virula lõi teda ootamatult rusikaga näkku, tuli talle kallale. Seega on kannatanu ütlused toimunu osas usaldusväärsed. Seda seisukohta ei väära ka kaitsja poolt väljatoodu, et süüteoteates ja kannatanu ütlustes ei ole kannatanu versioon toimunust ühesugune või see, et kannatanu sõnul läks ta perearsti juurde järgmisel päeval, kuigi abikaasa K.R. sõnul läksid samal õhtul. 3.6 Süüteoteade ei ole käsitletav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, mistõttu ei ole see A. Virula süüküsimuse lahendamisel tõendina kasutatav. Perearsti juurde pöördumise aja erinevus kannatanu ja tunnistaja K.R. ütlustes ei ole sellise tähtsusega, et asuda seisukohale, et kannatanu on moonutanud A. Virula ründega seonduvaid asjaolusid. 3.7 Kannatanu ütlusi häirekeskusesse helistamise kohta kinnitavad ka politsei andmebaaside väljatrükkidest nähtuv (2 kd, lk 88-89). Kannatanu politseisse pöördumist kinnitas ütlustes ka tunnistaja K.R. , samuti tuleneb see tunnistajate A.P. i ja A.G. i ütlustest. 3.8 Kohtu hinnangul on kannatanu, tunnistajate K.R. ja A.G. i ütlustega ning politsei andmebaasidest tehtud juhtumi väljatrükkides nähtuvaga kahtlusteta tõendatud A. Virula poolt K.R. näkku löömine. Tunnistaja A.P. i ütlused, et tema ei näinud, et keegi oleks kellelegi füüsiliselt kallale läinud, on ebausaldusväärsed. Pole usutav, et K.R. st ja A. Virulast vaid 5070 meetri kaugusel olnud A.P. k, kes nägi küll seda kuidas K.R. A. Virula juurde läks, ei näinud lööki. Eriti, kuna tunnistaja ütluste alusel on selge, eelkirjeldatud situatsioon jäi nii tema vaatevälja kui ka püüdis tähelepanu. 3.9 A. Virula ütlused K.R. löömise osas ei ole ühetaolised. A. Virula sõnul sai ta K.R. põsesarnale pihta, kui üritas viimase rünnet tõrjudes K.R. endast lahtise käega eemale lükata. K.R. ütluste kohaselt ütles A. Virula politseiametnikele, et ta lõi K.R. , kuna viimane ähvardas teda. Sündmusele reageerinud politseiametnikust tunnistaja A.G. i sõnul avaldas A. Virula talle, et lõi K.R. kaks korda, kuna viimane ründas teda. Eelnevast järeldub, et A. Virula eitas kannatanu tahtlikku löömist, kuid sündmuskohale saabunud politseiametnikule selgitas, et lõi 3 kannatanut (kahel korral), kuna viimane ründas/ähvardas teda. Seega tuleb selles osas hinnata A. Virula ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärseteks. 3.10 Kaitsja seadis kahtluse alla sellegi, et K.R. tundis A. Virula löögi tagajärjel valu ja sai tervisekahjustuse. Tunnistaja A.G. ei mäletanud, et K.R. l oleks olnud väliseid vigastusi. Kuna nad kannatanu näost aga fotosid ei teinud, järelikult neid ei olnud. Ka ei näinud nad neid A. Virulal. Samuti nähtub, nagu kaitsja märkis, ka politsei andmebaasidest, et kummalgi isikul ei olnud väliseid vigastusi. Eeltoodu ei tähenda, et tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et kehalise väärkohtlemise koosseis ei ole täidetud, kuna puuduvad tõendid, et kannatanu oleks tundnud valu ja/või saanud tervisekahjustuse. 3.11 Kannatanu kinnitas, et tundis löögist valu ja et tal valutasid hiljem nii põsk kui ka kõrv, kuigi tal ei olnud silmnähtavaid vigastusi. Ta pöördus perearsti L.B. i poole. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja K.R. ütlused ja digiloo haigusjuhtumi nr A48063 2920 väljatrükist nähtuv. Tunnistajale K.R. le helistades ütles K.R. , et tal on hambad suus, kuid põsk tulitab. Kui K.R. õhtul Tartusse jõudis, ei näinud ta K.R. l visuaalselt vaadates näos vigastusi. K.R. kurtis, et naeratades ja grimasse tehes on tal põse juurest valus. Õhtuse aja tõttu palus ta oma perearstist õel L.B. il K.R. üle vaadata. Liivika ütles, et valulikkus näo piirkonnas tõmbab koheselt tagasi. Haigusjuhtumi väljatrükist nähtuvalt oli K.R. l vähene turse vasaku sarnaluu piirkonnas, mis oli palpatsioonil hell - kliiniline diagnoos pea muude osade pindmine vigastus. Seega kaitsja väited, justkui ei oleks kannatanu tundnud A. Virula löögist ei valu ega saanud tervisekahjustust, on ainetud. 3.12 Puuduvad objektiivsed viited sellele, et L.B. oleks aidanud kannatanul (ja oma õel) tõendeid fabritseerida ehk siis kandnud haigusjuhtimisse sisse K.R. l esinevatena sellised vigastused, mida tal tegelikult ei olnud. (kaitsja viitas, et L.B. on K.R. abikaasa õde, K.R. ülevaatus tema poolt toimus ta enda kodus, L.B. ei kandnud K.R. l tuvastatud vigastusi infosüsteemi kohe pärast ülevaatust, vaid tegi seda hiljem). Haigusjuhtumi väljatrükist nähtuv on tõendina kasutatav ja usaldusväärne. 3.13 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelpool käsitletud tõenditega on täielikult tõendatud süüdistatava A. Virula poolt kannatanu K.R. rusikaga näkku löömine, mille käigus ta tabas kannatanu vasakut põske ja kõrva, põhjustades kannatanule lisaks valule ka pea muude osade pindmise vigastuse (vähese turse vasaku sarnaluu piirkonnas). Tõendikogum ei kinnita, et K.R. oleks enne tema löömist A. Virula poolt käitunud viimase suhtes kas sõnaliselt või füüsiliselt ründavalt. K.R. poolt A. Virulale öeldut „selge, siis tean“ selliseks ründeks, millest tulenevalt oleks A. Virul tekkinud hädakaitseseisund, pidada ei saa (vt Riigikohtu 17.03.
2. a otsus nr 1-20-9563, p 10).
3. 15.08.2020 kehaline väärkohtlemine (K.V. ja A.V. , E.N. ) 4.1 Vaidlust ei ole selles, et 15.08.2020 viibisid A. ja K.V. ja E.N. koos oma sõpradega Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Päevatalu kinnistul asuvas Päevatalu Kämpingus puhkusel. Eeltoodu on tõendatud süüdistatava, kannatanute E.N. e, K.V. i ja A.V. i ütlustega ning tunnistajate L.N. e, K.N. e, A.V. s, I.N. e, K.K-T. e ja K.J. ütlustega. 4.2 Vaieldakse selle üle, kas A.Virula rakendas kannatanute A. ja K.V. i ja E.N. e suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades neile valu ja tervisekahjustusi. 4 4.3 A. Virula eitas süüksarvatava kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Tema sõnul läks ta kella 23 ajal valju muusika pärast L.N. e seltskonna juurde. Ta pani neil muusika kinni ja N e seltskond hakkas oma õigusi nõudma. Pärast K.V. i öeldut, et ta mees on poksija, tuli A.V. talle ja inimestele N.P. i seltskonnast kallale. K.V. toetas mehe rünnakuid, rünnates ka ise teisi külastajaid. Ta taganes K.V. kätest kinni võttes, et ta ei saaks nendega vehkida, kämpingu taha. Seal sai ta umbes kella 00:30 paiku olukorra maha rahustatud, paludes Noore seltskonnal lahkuda. Seda nad ka tegid. Ta helistas häirekeskusesse. 4.4 A. Virula versioon, et agressiivsed ja teisi ründavad olid tema kämpingusse puhkama tulnud L.N. e seltskonda kuuluvad isikud, on lükatud kahtlusteta ümber kohtu käsutuses olevate isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Nendest tõenditest koosnev omavahel riimuv kogum kinnitab A. Virulale esitatud süüdistust. 4.5 Kannatanute K. ja A.V. i ja E.N. e ning tunnistajate L.N. e, K.N. e, A.T. e, I.N. e, K.K-T. e ja K.J. ütlustest tuleneb, et neil oli A. Virulaga valju muusika, öörahu rikkumise tõttu konflikt ja ründavaks pooleks oli süüdistatav. 4.6 A.V. i sõnul, et kui A. Virula tuli neid kella 00:15 paiku ähvardama, et saadab nad korraldustele mitteallumise tõttu minema, lõi Alvar teda ühel korral rusikaga näkku ja jooksis siis minema. Seda rünnet kinnitasid ka kannatanu K.V. ja tunnistajad E. ja L.N. , A. ja K.K-T. ning I.N. e. Seejuures kinnitasid E. ja L.N. ning K.K-T. , et A. Virula lõi A.V. i rusikaga näkku, näo piirkonda. Kannatanu A.V. i ütlustega riimuvalt kinnitasid K.V. , E.N. , L.N. ja A.T. , et pärast A.V. i löömist jooksis A. Virula eemale. K. ja A.V. , E.N. e ning tunnistajate L.N. e ja A.T. e ütluste järgi liiguti A. Virulale järele. Nende sõnul kämpingu taga A. Virula jätkas ründavat käitumist. K.V. i ütluste kohaselt lõi A. Virula teda seal ühel korral parema käe rusikaga vastu vasakule lõua – ja kaelapiirkonda, kõrva taha. Seda kinnitasid kannatanu E.N. ja tunnistajad L.N. , I.N. e. Tunnistajate A. ja K.K-T. sõnul ütles nägu kinni hoidnud K.V. , et A. Virula lõi teda. K.N. e mäletas, et K.V. küsis Alvarilt, miks sa mind lõid. 4.7 19.10.
4. a asitõendi vaatlusprotokollides sedastatu riimub kannatanute ja tunnistajate eelnevate ütlustega. Kohtu hinnangul ei A.O. kaitsja väited, et vaatlusprotokollides vaadeldud salvestiste päritolu on teadmata ja pole teada, kas ja millisel viisil on nendega manipuleeritud, alust nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist väljajätmiseks. Käsiloleval juhul on kaitsja väited salvestistega manipuleerimise osas jäänud paljasõnalisteks. Kohus ühtegi objektiivset viidet sellele tuvastanud ei ole. 4.8 Nagu nähtus, helistas süüdistatav häirekeskusesse. Tunnistaja L.N. e sõnul oli helistajaks tema. Sündmusest teatamist L.N. e ja A. Virula poolt kinnitavad ka väljatrükid politsei andmebaasidest ja 22.09.
5. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv. Seejuures on viimasest näha, et 15.08.
6. a kell 00:56:03 häirekeskusesse helistades avaldas endast väljas olev L.N. , et Päevatalu peremees lõi tema sõbrannat K.V. i rusikaga näkku, lõi vastu hambaid. Erinevalt L.N. est oli A. Virula kell 01:05:28 häirekeskusesse helistades täiesti rahulik. Kuigi ütluste kohaselt olid L.N. e seltskonna inimesed ründavad, A. Virula sellest häirekeskusesse helistades midagi ei räägi ja selgitas vaid, et tal on vaja abi öörahu rikkuvate külastajate tõttu. 5 Häirekeskusesse helistamine on tõendatud ka tunnistaja K.J. ütlustega 15.08.2020 kella 01:08 ajal väljakutse saamise kohta Jõgeva maakonda Vilusi külla Päevatalu kämpingute juurde. Väljakutse sisuks oli peremehega tekkinud sõnavahetus ja peremehe poolt sõbra A.O. löömine. 4.9 Eelpool käsitletud süüdistatava ja kannatanute ning tunnistajate ütlustest tuleneb, et konflikti järel L.N. e seltskond lahkus. Ka tunnistaja K.J. sõnul lahkus buss eestlastega Päevatalu kämpingust koos nendega. Süüdistatava sõnul pöördus N e seltskond umbes pooleteise-kahe tunni pärast Päevatallu tagasi seoses kadunud kõlari juhtmega. Seltskond tungis territooriumile jõuga ning ta helistas häirekeskusesse. E.N. kukkus umbjoobe tõttu asfaldile maha, L.N. e seltskond aitas ta püsti. Otsitavat nad kämpingust ei leidnud. Toimusid nendepoolsed arvamuste avaldused ja rahulolematuse ülesnäitamine. Siis seltskond lahkus ja tagasi ei tulnud. 4.10 Kadunud kõlari, selle juhtme tõttu kämpingusse tagasi pöördumist kinnitasid ütlustes nii kannatanud E.N. , K. ja A.V. kui ka tunnistajad L.N. , K. ja I.N. e, A. ja K.K-T. . Kannatanu E.N. e kehalist väärkohtlemist puudutavas osas lähevad eelnimetatute ütlused süüdistatava omadest taaskord lahku. 4.11 E.N. e sõnul kõlari otsimise käigus tuli tema juurde Alvar, kes küsis, mis passite siin. Tema seisis ja vastas, et tulid kõlari järele. Selle peale lõi Alvar teda rusikaga näkku ja jooksis eemale. Alvar tuli uuesti ootamatult tema juurde ja lõi teda uuesti rusikaga. Ta kaotas tasakaalu ja kukkus asfaldile käe peale nii, et käsi sai vigastada. 4.12 Ka K.V. i, L.N. e, K.N. e, A.T. e ja I.N. e ütlustest tuleb välja, et A. Virula oli E.N. e suhtes vägivaldne. K.V. i sõnul A. Virula virutas E.N. ele vastu huult ja jooksis eemale. K. ja I.N. e ütluste kohaselt A. Virula lõi ühel hetkel tugevalt E.N. t, kes kaotas sellest tasakaalu ning kukkus maha. A. Virula jooksis maja poole. K.N. e täpsustas, et A. Virula lõi E.N. t parema käe rusikaga vastu E.N. nägu/põske. L.N. e ja A.T. e ütluste kohaselt ütles neile Kalle, et E.N. t löödi. 4.13 Eelnevaga riimub ka 19.10.
7. a asitõendi vaatlusprotokollides sedastatu. 4.14 Kohtu käsutuses on ka süüdistatava poolt pärast L.N. e seltskonna kämpingusse tagasitulekut kell 02:30:35 ja 02:45:34 tehtud kõned häirekeskusele, kuid need ei veena kohut selles, et A. Virula tundis end tekkinud olukorrast ohustatuna ja oli ise kannatanu rollis. Vastupidi, mõlemas kõnes on A. Virula rahulik, kui teatab oma abivajadusest. 4.15 Asjas on kuulatud üle ka teisi kämpingus puhanud isikuid. Tunnistaja L.L. küll kinnitas A. Virula vastutulelikkust, kuid ei tema ise ega tema seltskond konflikti ei näinud, kuigi oli kuulda, et see eskaleerus ja võis järeldada, et oli füüsiline vastasseis. Kohus ei kahtle tunnistaja ütlustes, kuivõrd eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et A. Virula ja L.N. e seltskonna vahel konflikt ja füüsiline vastasseis tõpoolest aset leidis. Tunnistajad N.P. A.D., A.V. , V.S. , A.C. , D.A. , K.P. ja A.F. kinnitasid samuti, et A. Virula ei olnud agressiivne, vaid viisakas ja heatahtlik. Seejuures nähtub kõikide tunnistajate ütlustest peale A.F. i ja D.A. i, et A. Virula ise kedagi ei rünnanud, kuid A. Virulat kas üritati eestlaste seltskonnas viibinute poolt rünnata või siis ka rünnati. A.F. i ja D.A. i sõnul ei rünnanud peremees kedagi ja keegi ei rünnanud ka peremeest. 4.16 Eeltoodud tunnistajate ütlusi ei saa usaldusväärseteks pidada, kuivõrd need ei riimu eelnevalt käsitlemist leidnud ja omavahel riimuvate tõenditega, mis kinnitavad A. Virulale 6 kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistust. Need ei riimu tegelikult ka omavahel. Vaatlusprotokollide pinnalt on selge, et seda nägid pealt ka (vähemalt) osad vene keelt kõnelevad külastajad. Mingil põhjusel ei ole oma ütlustes seda aga neist keegi kirjeldanud. 4.17 Kuigi kaitsja on kannatanute ütlused kahtluse alla seadnud, kohus kaitsjaga ei nõustu. Kannatanute K. ja A.V. i ning E.N. e ütlused riimuvad nii isikulistest kui ka dokumentaalsetest tõenditest nähtuvaga. Süüteoteade ei ole käsitletav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, mistõttu ei ole see A. Virula süüküsimuse lahendamisel tõendina kasutatav. Meditsiinitöötajate koostatud dokumendid on üldjuhul aga lubatavaks tõendiks vaid tuvastatud kehavigastusi puudutavas osas (vt Riigikohtu 27.09.
8. a otsus nr 3-1-1-67-10, alates p 10). Seetõttu ei ole kohus nõus kaitsjaga selles, et kannatanute poolt esitatud süüteoteadetes või meditsiinitöötajatele avaldatus esineb võrreldes ütlustega selliseid vastuolusid, mis seavad ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. 4.18 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käsitletud ja usaldusväärseks hinnatud tõendite kogumiga on kinnitamist leidnud, et A. Virula lõi süüdistuses toodud ajal ja kohas A.V. i rusikaga näopiirkonda ja K.V. i rusikaga vasakule lõua- ja kaelapiirkonda. Samuti on tõendatud tema poolt E.N. e kahel korral näo piirkonda löömine, millest ühe löögi tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu ja kukkus asfaldile käe peale. 4.19 Tõendatud on ka kannatanute poolt valu tundmine ja tervisekahjustuste saamine. 4.20 Kohtu hinnangul ei kinnita tõendikogum, et kannatanud oleksid käitunud A. Virula suhtes kas sõnaliselt või füüsiliselt viisil, mis oleks andnud talle aluse hädakaitse rakendamiseks. Vastupidi, tõendikogumi alusel on selge, et agressiivseks ja teisi ründavaks pooleks oli süüdistatav. Seega puudub alus väita, et kannatanute tegevus andis A. Virulale aluse hädakaitse rakendamiseks.
9. 15.02.2022 A.O. kehaline väärkohtlemine 5.1 Vaidlusküsimuseks on, kas A. Virula oli A.O. suhtes vägivaldne, sõites talle ATV-ga otsa, lüües teda ühel korral rusikaga vastu lõua parempoolset külge ja lükates ta peaga vastu maad, põhjustades oma tegevusega A.O. le lisaks valule tervisekahjustusena vasaku jala reiele hematoomi ja lõua vasakpoolsele küljele punetuse ning turse. 5.2 Süüdistatav eitas A.O. kehalist väärkohtlemist. 5.3 A. Virula versioon toimunust ei riimu ülejäänud tõendikogumiga. Kannatanu A.O. , tunnistajate K.O. ja Urmas Salu ütlustest selgub, et A.O. ja A. Virula konflikti põhjuseks oli A. Virula poolt A.O. (tehtud) saaniteele lume lükkamine. 5.4 A.O. kehalist väärkohtlemist A. Virula poolt kirjeldas A.O. ga sarnasel viisil K.O. . 5.5 Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et A. ja K.O. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nad ei maini, et konflikt sai alguse A.O. poolt lumelabidaga A. Virula ründamisest. Kohtu hinnangul puudub alus kannatanu ja tunnistaja ütluste, kasvõi osaliselt, ebausaldusväärseks hindamiseks ja sellest tulenevalt tõendikogumist väljajätmiseks. Lisaks sellele, et A. ja K.O. ütlused on omavahel kooskõlas, riimuvad nad ka teistest tõenditest nähtuvaga. Süüdistatava ütlusi lumelabidaga löömise kohta ülejäänud tõendikogum ei kinnita. 5.6 Tõendatud on ka see, et A. Virula tegevuse tulemusena tundis kannatanu A.O. valu ja sai vigastada. Seda kinnitavad isikulised ja ka dokumentaalsed tõendid. 7 A.O. sõnul tundis ta Alvari löögist vasakule poole lõua piirkonda valu ja tal tekkis paistetus ning punetus. Kui Alvar ta pikali tõukas ja ta peaga vastu teed kukkus, tundis ta sellest valu ja silme eest läks mustaks. Samal õhtul tekkis tema vasaku jala reiele ka sinikas. Teisel päeval käis ta Mustvee kiirabis, kuna pea ja lõug valutasid. Ka tunnistaja K.O. (II kd, tl 24-28) sõnul nuttis ema pärast Alvari poolt talle rusikaga vastu lõuga löömist ja ütles, et tal on valus. Emal oli lõual sinikas, pealael muhk ja ühel reiel sinikas. Tunnistaja K.P. sai sündmuskohal kiirabi töötajalt teada, et A.O l on näos vigastused, kuid jalal väliseid vigastusi näha ei olnud. Ta nägi ka ise A.O. näos vigastusi. Kannatanu suhtes toimetati ka läbivaatus. Selle käigus tuvastati tema vasakul pool lõual paistetus ja punetus. Lisaks on kohtu käsutuses kannatanu ravidokumendid. Neist nähtuvalt saabus kiirabi sündmuskohale 15.02.2022 kell 19:07, kerget peavalu ja valu alalõuas kurtval A.O. l tuvastati alalõual 10x5cm punetus ja turse. Järgmisel päeval kiirabisse pöördunud A.O. l oli kuklast ülespoole hematoom ca 3x3cm, vasakul alalõual punetus ja turse 2x2cm ning valu. Lisaks oli tema reiel 5x5cm hematoom. 5.7 Käsitletud ja kohtu poolt usaldusväärseks hinnatud tõenditega on leidnud kinnitust, et A. Virula väärkohtles kehaliselt süüdistuses toodud ajal ja kohas A.O. , sõites talle ATV-ga otsa, lüües teda rusikaga vastu lõua vasakpoolset külge ning lükates ta pikali, põhjustades A.O. le sellega lisaks valule ka vasaku jala reiele hematoomi, lõua vasakpoolsele küljele punetuse ja 2x2cm turse ning kuklale 3x3cm hematoomi. Kohtu hinnangul ei kinnita tõendikogum, et A.O. oleks sellele eelnevalt A. Virulat lumelabidaga löönud või käitunud tema suhtes muul viisil ründavalt, andes A. Virulale aluse hädakaitse rakendamiseks.
10. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tõenditega on täielikult kinnitust leidnud, et A. Virula kasutas neljas erinevas episoodis kannatanute suhtes vägivalda, põhjustades ühtlasi kannatanule E.N. ele vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse. Ilmne on seegi, et ilma A. Virula tegevuseta ei oleks E.N. saanud tervisekahjustust. Seega realiseeris A. Virula

§ 121lg 2 p 1, 3 objektiivse koosseisu.

Kohtu hinnangul pani A. Virula kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kahtlust ei saa olla, et kõigi etteheidetavate kehaliste väärkohtlemiste puhul pidi A. Virula aru saama, et rusikaga kannatanute löömisel põhjustab ta kannatanule nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. E.N. ele tekitatud tervisekahjustuse tekitamisse suhtus ta kergemeelselt

§ 18lg 2 mõttes.

Ta pidi oma tegevuse tagajärjel selle tekkimist võimalikuks pidama, kuid lootis seda vältida. Nende järelmite saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. A. Virula õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu tuleb A. Virula süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi.

7. Karistuse mõistmine. 7.1

§ 121

lg 2 p 1, 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 7.2 Hinnates A. Virula süü suurust võtab kohus arvesse, et lisaks viiele kannatanule valu põhjustamisele tekitas A. Virula neljale kannatanule kergemaid, kuid ühele neist vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse. Kannatanud ise ei teinud midagi sellist, et ründe ohvriks langeda – tavalist adressaadi jaoks ebameeldivat või ootamatut arupärimist selleks alust 8 andvaks pidada ei saa. Arvestada tuleb ka, et tervisekahjustus on vastutust raskendav enamohtlik tagajärg. Seega on A. Virula süü keskmisest suurem. Karistust raskendab A. Virula kui täisealise isiku poolt isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise (16-aastane K.O. ) juuresolekul (

§ 58p 13).

7.3 A. Virulale tuleb

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aastat vangistust. Sanktsioonis võimaldatud rahaline kui kergem karistus karistuse eesmärki ei täidaks ega vastaks ka isiku süüle. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetavat

itust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. 7.4 A. Virula suhtes on põhjendatud kohaldada käitumiskontrolli koos täiendava lisakohustusega, s.o kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis osalemisega. Sotsiaalprogramm võiks olla selline, mis aitaks A. Virulal analüüsida oma käitumist erinevates situatsioonides, andes talle käitumisvõtteid erinevates sotsiaalsetes ja pingelistes olukordades toimetulekuks. 7.5 A. Virula tuleb vabastada 2-aastase vangistuse kandmiselt

§ 74

lg 1, 3 alusel, allutades ta 3-aastasele katseajale ning määrates talle

§ 75lg 2 p 8 alusel lisakohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis.

Apellatsioon 8. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, millega mõisteti A. Virula süüdi

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses ning temale mõistetud karistuse ning

§ 75

lg 1 pdes 1-6 ja lg 2 p 8 alusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste osas ning määratud menetluskulude jaotuse osas. Teha uus otsus, millega mõista A. Virula täielikult õigeks temale

§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses.

Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. A. Virulale hüvitada õigusabikulud 9588 eurot.

1. Maakohus on kõrvale jätnud olulisi tõendeid. Kohtu arvates ei ole süüteoteade käsitatav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, mistõttu ei ole see A. Virula süüküsimuse lahendamisel tõendina kasutatav. Selline käsitlus on aga ekslik. Apellandi hinnangul on tegu muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses, milline omakorda tähendab, et süüteoteadet saab käsitada tõendina. Kui ringkonnakohus leiab, et süüteoteade siiski ei ole muu dokument KrMS § 63 lg 1 tähenduses, on süüteoteade siiski käsitatav vabatõendina KrMS § 63 lg 2 tähenduses.
2. Sarnaselt leidis kohus ka, et meditsiinitöötajate koostatud dokumendid on üldjuhul aga lubatavaks tõendiks vaid tuvastatud kehavigastusi puudutavas osas (vt Riigikohtu 27.09.
3. a otsus nr 3-1- 1-67-10 p 10jj). Tõsi, eelviidatud lahendis on tõepoolest öeldud, et üldjuhul on selline tõend sellises ulatuses lubatavaks tõendiks, kuid seda eelkõige seoses võistleva kohtumenetluse (tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttega). Arvestades lühimenetluse erisustega ning Riigikohtu seisukohtadega, on põhjendamatu meditsiinitöötajate koostatud dokumendi (milline sisaldab kannatanu ütluseid) lugemine lubamatuks tõendiks. 9
4. Kohus on lähtunud eelkõige sellest, kas ütlused on järjepidevad, kuid kasutanud kannatanute vs süüdistatava versioonide osas täiesti erinevat standardit. Kohus on ühelt poolt lugenud mis tahes vastuolud A. Virula ning tema versiooni kinnitavate tunnistajate ütlustes ebausaldusväärseks ning jätnud need kõrvale. Samal ajal on aga kannatanute ja nende versiooni kinnitavate tunnistajate ütlused sõltumata vastuoludest loetud usaldusväärseks ning neid arvestatud.
5. Apellandi hinnangul on kohus jõudnud ekslikult järeldusele, et kannatanute ütlused on usaldusväärsed. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsete tunnistajate/kannatanute ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. 14.07.2020 episood
6. Selles episoodis esinevad vastuolud selles kuhu K.R. löödi, kes füüsilist konflikti alustas ja kas K.R. l olid vigastused ja ta tundis valu.
7. Politsei kogutud tõendid on vastuolus K.R. väidetega ja tema esitatud tõenditega (nt hilisemalt, st pea 2 nädalat hiljem, L.B. i poolt loodud ravidokument). Arvestades, et puudusid nii vigastused kui ka valu, puudub

§ 121täitmiseks nõutud koosseis.

See, et keegi hilisemalt mõtleb juhtunule juurde asjaolusid (nt valu või tervisekahjustus) ei saa kriminaalmenetluses olla vastuvõetav. Tegemist oli kahe isiku vahelise konfliktsituatsiooniga, sõnaline konflikt läks üle vastastikuseks tõuklemiseks, kus K.R. üritas A. Virulat rünnata, mille tagajärjel A. Virula end kaitses.

1. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et politseiametniku A.G. i ütlused kinnitavad K.R. versiooni, et A. Virula lõi teda. A.G. kutsuti sündmuskohale hiljem, ta ei näinud kummalgi vigastusi ning kuulas ära mõlema isiku versioonid juhtunust. Kohus on põhjendamatult andnud kaalu K.R. versiooni(de)le, kuigi see versioon ei ole vastuoludeta ning seejuures on samavõrd tõenäoline ja usutav ka A. Virula versioon juhtunust. 15.08.2020 episood
2. Kohus on taas A. Virula ja veel kümnekonna tema versiooni kinnitava tunnistaja ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ning lähtunud kannatanute seltskonna ütlustest eirates ilmselgeid vastuolusid nende versioonides.
3. A.V. i ründamise kohta on tõendites fikseeritud mitu versiooni, kusjuures süüteoteates kirjeldatud olukord erineb olulisel määral kannatanuna ülekuulamisel antud ütlustest. Anamneesi kohaselt oli A.V. arstile avaldanud, et 5-6 meest tulid talle kallale. Agressiivse seltskonna osad liikmed tunnistasid ka ise, et nende seltskond oli see, kes füüsilist kontakti ise alustas, ja et nende seltskond tundis lausa uhkust ja üleolekut teiste seltskondade ja nn peremehe (A. Virula) osas. Ei ole eluliselt usutav, et videolt kostuv „Nii A.V. , nüüd on sinu moment“ kõlas pärast seda, kui Virula väidetavalt oli isikut juba löönud. Selliseks hetkeks oleksid isikud juba endast väljas olnud.
4. K. Valkenberti kokkupuudet Virulaga kirjeldavad erinevalt kõik isikud. E.N. e löömise ja võimaliku kukkumise kohta on erinevad isikud, sh E.N. andnud täiesti vasturääkivaid ütlusi löömine oli ajal kui nad ei olnud lahkunud ja siis teist korda kui tulid tagasi. 10
5. Arusaamatuks jääb asjaolu, et kohus on N.P. i seltskonna ütlused kõrvale jätnud, kuigi võrreldes väidetavate kannatanute seltskonna ütlustega, riimuvad teiste puhketalus viibinute ütlused omavahel märkimisväärselt enam.
6. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, kuidas ja kelle tegevus on seotud kannatanutel esinevate vigastuste tekitamisega. Lähtudes eeltoodust ei ole isikute ütlusi hinnates kahte kokkulangevat sündmuste kirjeldust kahtlustuses esinevate tegude osas.
7. Salvestiselt on nähtavad A.V. i keha suunas tehtud käeliigutus, kuid kas see A.V. i ka tabas ei ole tõsikindlalt tuvastatav. Lisaks selgitas 08.07.2022 politseiametnik K.J. muuhulgas, et temale jäi mulje, et tegelikult häiris neid [N e seltskonda] hoopis teine vene keelt kõnelevate noorte seltskond, kes ei lasknud neil rahus olla ja puhata.
8. A. Virulat ei ole võimalik süüdi mõista kehalise väärkohtlemise kvalifitseeritud koosseisus, kuivõrd on tuvastatud, et E.N. sai selle vigastuse käele kukkudes.
9. A. Virula käitumist tuleb

§ 28lg 1 ja § 29 alusel hinnata õiguspäraseks.

1. Kohus on põhjendamatult tõlgendanud A. Virula käitumist häirekeskusesse helistamisel tema kahjuks. Seda, et A. Virula leidis, et salvestisi võib vaja minna, ei tähenda soovi end kannatanuna näidata. 15.02.2022 episood
2. A. Virula eitab süüdistuses nimetatud teo toimepanemist ja selgitab 01.04.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel, et kuna A.O. lõi teda lumelabidaga, siis ta tõrjus seda ja tõukas A.O. endast eemale. A.O. on teda ka eelnevalt provotseerinud. Toimunu juures oli U.S. , kelle A.O. oli kutsunud ja kes nägi kogu toimunud sündmust pealt ega kinnita kannatanu versiooni juhtunust. A. Virula tegutses hädakaitses, milline algas selles, et A.O. teda lumelabidaga lõi ja A. Virula püüdis sellest olukorrast ära minna.
3. A.O. ka ise ütles, et ta läks ja seisis A. Virulal ees ning lükkas teda ise vastu õlga, millele järgnes A. Virula poolt löök tema lõuapiirkonda.
4. Samas kohus leidis, et mingit sellist löömist või ründaval viisil käitumist ei toimunud ja A. Virula ei saanud hädakaitses tegutseda.
5. Kohus on ise juurde mõelnud asjaolusid leides, et kui A.O. ütles politseiametnikule, et üle jala sõitmist ei toimunud, siis tähendab see kohtu hinnangul, et üle jala sõitmine ikkagi toimus, lihtsalt jalg ei saanud viga. Apellandi hinnangul ei ole selline asjaolu kuidagi ilmselge, vastupidi. Tegu on asjaoluga, millise A.O. mõtles hiljem juurde tsiviilhagi tarvis, et süüdistatavalt 4192 eurot kahjuhüvitist nõuda.
6. Apellant jääb selle juurde, et A.O. oli ise agressor ja tuligi eesmärgiga konflikti tekitada ning alustas ise ka esimesena füüsilist kontakti, mistõttu on arusaamatu, et millised on siis sellises olukorras ootused A. Virulale.
7. A. Virula tegutses hädakaitses kõigi kolme olukorra puhul. Samas jättis kohus täielikult tähelepanuta kaitse argumendid seoses teoprovokatsiooni instituudiga. 11
8. Kohus pidi analüüsima A. Virula tegude koosseisupärasust (sh nii objektiivne kui subjektiivne külg), õigusvastasust ning lõpuks süüd. Kohus on piirdunud seejuures ühelauselise tõdemusega, et välistavad asjaolud puuduvad, samas kui süüdistataval oli põhjus end kaitsta kõikides nendes olukordades.
9. Hädakaitse nõuab hädakaitseseisundi, kaitsetegevuse ning hädakaitse teostaja kaitsetahte hindamist. Hädakaitseseisund ehk hädakaitseõigus tekib vahetu õigusvastase ründe korral. Õigusvastase ründe all tuleb mõista rünnet, millega rikutakse mõnda õiguslikku käitumisnormi. Kaitsetegevus peab olema ka sobiv rünnet tõrjuma. Sellist analüüsi maakohus ei teostanud.
10. Vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Käesoleval juhul puuduvad kõigis kolmes episoodis tõsikindlad tõendid, millised kinnitaksid A. Virula tegevust

§ 121sätestatud vägivallategude toimepanemises.

Ringkonnakohtu istung

1. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde. A. Virula palus end õigeks mõista. Prokurör vaidles vastu kaitsja apellatsiooni seisukohtadele, pidades maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks, menetlusnorme asja menetlemisel ja kohtuotsuse tegemisel rikutud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjas kogutud tõenditega ning leiab, et A. Virula süüdimõistev kohtuotsus jääb muutmata. Apellatsioonis esitatu ei A.O. alust asuda maakohtust erinevale seisukohale A. Virula süüküsimuses. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud suuresti kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele. 14.07.2020 K.R. kehaline väärkohtemine
3. Kaitsja soovib tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt, mis viiks A. Virula õigeksmõistmiseni K.R. kehalises väärkohtlemises. Kaitsja etteheited maakohtule puudutavad eelkõige maakohtu hinnangut kannatanu ütlustele. Kaitsja arvates on maakohus põhjendamatut kaalu omistanud kannatanu versioonile toimunust.
4. Vaidlust ei ole asjaolus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas kohtusid A. Virula ja K.R. . Nad vestlesid omavahel. Teemaks oli A. Virula poolt mändidest ülesõitmine murutraktoriga. K.R. sõnul A. Virula eitas mändidest ülesõitmist. Pärast tema öeldut – „selge, siis ma tean, Alvar nähvas mulle, et mida sa tead ja virutas mulle.“ A. Virula lõi K.R. t parema käe rusikaga, tabades vastu põske ja kõrva. Vigastusi silmnähtavaid ei olnud. Ta helistas häirekeskusesse. Politseipatrullile ütles A. Virula, et tema olevat ähvardanud A. Virulat, mistõttu ta lõi enesekaitseks K.R. t.
5. Ka maakohtus seadis kaitsja kahtluse alla K.R. ütluste usaldusväärsuse. Samaselt maakohtuga ei tekkinud ringkonnakohtul põhjendatud kahtlusi K.R. ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja toob välja, et kohus on alusetult jätnud kõrvale sündmust kajastava süüteoteate. Kohtu seisukoht sellest, et süüteoteade ei ole käsitatav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, ei ole õige. 12
6. Siinkohal on ringkonnakohtul maakohtust erinev seisukoht - süüteoteade on käsitatav KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud muu dokumendina. Nimetatud dokumendis kannatanu poolt toodud sündmuse kirjeldust saab kasutada kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.
7. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus ei pidanud süüteoteadet tõendiks eelnimetatud sätte tähenduses, on ta siiski seda ka sisuliselt hinnanud. Nimelt tõdes kohus, et vaadates nii süüteoteate sisu kui ka kannatanu ütluste sisu, siis neis ta vastuolusid ei näinud. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. Ka süüteoteates tõi K.R. välja konflikti asjaolud, samuti selle, et A. Virula lõi teda rusikaga näkku (vastu lõugu, nagu süüteoteates kirjas). A. Virula rusikalöögist näkku rääkis kannatanu ka ülekuulamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei peagi süüteoteates välja toodud asjaolud olema detailsed, piisab, kui tuuakse välja võimaliku kuriteosündmuse lühikirjeldus. Üksikasjalike ütlusi annab kannatanu juba ülekuulamisel.
8. K.R. ütlusi kinnitab ka politsei andmebaaside väljatrükkidest nähtuv (2 kd, lk 88,89). K.R. ja A. Virulaga seotud juhtum registreeriti samal päeval kell 10.
9. Sündmusest teatas K.R. , kelle sõnul tuli naabrimees kallale, peksis rusikatega. Asjaolu, et kannatanu on sündmusest teatades vägivalda mõneti suurendanud, ei A.O. alust tema ütlusi hinnata ebausalduväärseteks.
10. Kaitsja toob välja selle, et politseinik A.G. ei viibinud sündmuse juures ja ta ei näinud kummalgi isikul väliseid vigastusi.
11. Tõepoolest on õige see, et politseinik A.G. tuli sündmuskohale väljakutse peale ega näinud sündmust pealt. Ta kuulas ära mõlemad osapooled. Samas nähtub tema ütlustest, et K.R. rääkis talle, et A. Virula lõi teda näkku. Seega saab väita, et K.R. ütlused on usaldusväärsed. Tema ütlused langevad kokku nii häirekeskusesse helistades, süüteoteates kirjeldatus, ülekuulamisel antud ütlustes, samuti ka politseinik A.G. iga vesteldes. Kõikidel juhtudel rääkis K.R. A. Virula rusikalöögist näkku.
12. K.R. ütlusi kinnitavad veel tema abikaasa K.R. ütlused, kellele K.R. helistas peale juhtunut, ning digiloo haigusjuhtumi väljatrükist nähtuv. Kaitsja teab väita, et kannatanul valu ei olnud, niisamuti ka vigastusi.
13. K.R. sõnul rääkis K.R. talle, et põsk tulitab. K.R. sõnul naeratades ja grimasse tehes on tal põse juures valus. Ta palus oma perearstist õel L.B. il K.R. üle vaadata. Haigusjuhtumi väljatrükist nähtuvalt oli K.R. l vähene turse vasaku sarnaluu piirkonnas, mis oli palpalatsioonil hell – kliiniline diagnoos pea muude osade pindmine vigastus.
14. Maakohtu hinnangul on kaitsja väited valu ja tervisekahjustuse puudumisest ümber lükatud. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. Kuigi ka ringkonnakohtus püüab kaitsja tekitada kahtlusi ülalviidatud ravidokumendi usaldusväärsuses, siis edu see ei saada. Ühtegi kaalukat asjaolu kahtlustamaks tõendi kunstlikku loomist, ei ole. Asjaolu, et L.B. on kannatanu naise õde ja ta kohe pärast K.R. ülevaatust ei teinud sissekannet digilukku vaid hiljem, sellisteks põhjusteks ei ole.
15. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatuga, et A. Virula pani süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime vägivallateo K.R. suhtes. A. Virula lõi K.R. le rusikaga ühel korral näkku, tabades vasakut põske ja kõrva, mille tagajärjel tundis viimane valu ning tal tekkis vähene turse vasaku sarnaluu piirkonnas. 15.08.2020 kannatanute K.V. ja A.V. i ja E.N. e kehaline väärkohtlemine. 13
16. 15.08.2020 viibisid A. ja K.V. ning E.N. koos oma sõpradega Päevatalu Kämpingus puhkamas. Kaitsja on jätkuvalt seda meelt, et puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, kuidas ja kelle tegevus on seostatav kannatanutel esinevate vigastuste tekitamisega. Seega järeldub kaitsja seisukohast, et vaidlust ei ole selles, et kannatanutel esinesid neil hiljem tuvastatud vigastused.
17. Ehk siis põhiküsimus on, kas nimelt A. Virula vägivallatses kannatanute suhtes, tekitades neile valu ja tervisekahjustusi. A. Virula versiooni kohaselt oli kannatanute seltskond agressiivne ja ründas teisi, tema ei ole kedagi löönud. Ta läks valju muusika tõttu kannatanute seltskonna juurde. Ta pani muusika kinni, seltskond hakkas oma õigusi nõudma. K.V. ütles, et tema mees on poksija, misjärel tuli A.V. temale ja N.P. i seltskonnale kallale. A. Virula võttis K.V. il kätest kinni, et viimane ei saaks nendega vehkida ja taganes kämpingu taha. A. Virula palus kannatanute seltskonnal lahkuda, mida nad ka tegid.
18. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest oli kämpingus puhkavaid inimesi palju, sündmusi nägid inimesed paljuski erinevalt, arvestades seejuures seda, et sündmused leidsid aset pimedal ajal, suhteliselt lühikese aja jooksul ja paljud olid tarvitanud alkoholi. Samas leiab ringkonnakohus, et kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates järeldub, et A. ja K.V. i ning E.N. e vigastused tekkisid nimelt A. Virula poolt süüdistuses kirjeldatud viisil.
19. Kaitsepositsioon on sama ka siin – kannatanute ütlused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Mingeid kahtlusi selles, et A. Virula lõi A.V. i, ei ole. A.V. i sõnul tuli A. Virula nende juurde valjust muusikast põhjustatud öörahu rikkumise tõttu. Seda kinnitavad kannatanute ning tunnistajate L.N. e, K.N. e, A.T. e, I.N. e ja K.K-T. e ütlused. A.V. i ütluste kohaselt ähvardas A. Virula nad minema saata korraldustele mitteallumise tõttu, A. Virula lõi teda ühel korral rusikaga näkku. K.V. i, A.V. i, E.N. e, L.N. e ja A.T. e ütluste kohaselt liiguti eemale jooksnud A. Virulale järele. K.V. i ütluste kohaselt lõi A. Virula teda parema käe rusikaga vastu vasakule lõuakaelapiirkonda, kõrva taha. Seda, et A. Virula lõi K.V. i, kinnitasid ka E.N. , L.N. ja I.N. e. Tunnistajate A.T. e ja K.K-T. e sõnul ütles nägu kinni hoidnud K.V. , et A. Virula lõi teda.
20. Uuritud on ka 19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollides kajastatut (1 kd, lk 40jj). Ka ringkonnakohus tutvus nendega, vaatas salvestisi. 15.08.2020 kell 0:46:12 loodud videofailist nähtub selgelt see, kuidas parema käe tõstnud A. Virula liigub A.V. i poole, kostub löögiheli ja A. Virula jookseb eemale, kellele järgneb A.V. .
21. Kaitsja arvates nähtub videolt küll A.V. i keha suunas tehtud käeliigutus, kuid kas see ka A.V. i tabas, ei ole tõsikindlalt tuvastatav. Ringkonnakohus siin kaitsja kahtlusega ei nõustu. Ringkonnakohtule ei jäänud mingeid kahtlusi selles, et A. Virula löök tabas A.V. i, kuulda on ka vastav heli.
22. Vaatlusprotokollides on kajastatud ka see, et A. Virula on löönud K.V. i. Maakohus on vaatlusprotokollides kajastatu põhjalikumalt välja toonud, mistõttu siin lahendis seda korrata pole vaja. Tõsi on see, et vaatlusprotokolli kohaselt ütleb K.V. , et tema mees käib poksitrennis (1 kd, lk 44). K.V. i öeldu leiab aset aga alles siis, kui A. Virula on löönud A.V. i ja K.V. i, mitte enne.
23. Kaitsja arvates pole usutav, et videolt kostuv „nii A.V. nüüd on sinu moment“, kõlas pärast seda, kui A. Virula väidetavalt oli isikut löönud. 14 Ringkonnakohus kaitsjaga siin ei nõustu, sest vaatlusprotokollist nähtub ning see tuleneb ka videost, et eelöeldud K.V. i lause järgnes olukorrale, kus A. Virula oli A.V. i juba löönud (1 kd, lk 42).
24. Häirekeskusesse helistasid A. Virula ja L.N. . A. Virula sõnul vajab ta abi puhkekeskuses viibivate külastajate poolt öörahu rikkumise tõttu. Mingist vägivallast ükskõik kelle poolt A. Virula midagi teada ei anna. Küll aga teeb seda L.N. , kes on kõne ajal selgelt endast väljas, öeldes, et peremees lõi tema sõbrannale K.V. ile rusikaga näkku.
25. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult tõlgendanud A. Virula käitumist häirekeskusesse helistamisel tema kahjuks. Naiivne on oodata, et täiskasvanud mees ilmutaks häirekeskusesse helistades samasugust emotsionaalsust kui seda teeb tugevamas alkoholijoobes naisterahvas.
26. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaitsja väide nagu oleks häirekeskusesse helistanud L.N. olnud tugevamas joobes, nagu kaitsja väljendub, ei põhine ühelgi tõendil. Milline joove oli tunnistajal, ei tea kohus ega ka ilmselgelt kaitsja. Maakohus tõi tõepoolest välja selle, et A. Virula oli häirekeskusesse helistades täiesti rahulik. See asjaolu ei veennud maakohut selles, et A. Virula tundis end ohustatuna kannatanute seltskonna poolt, olles samas tema sõnul äsja langenud nende ründe ohvriks. Selline maakohtu järeldus on põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus pidas märkimisväärseks seda, et A. Virula avaldas, et tal võib hiljem kõnede sisu vaja minna. Ringkonnakohus nimetatud asjaolule tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsust ei omista.
27. Konflikti järel kannatanute seltskond lahkus. Kaitsja osutab tunnistaja, politseiametniku K.J. ütlustele, kes käis sündmuskohal. Kaitsja toob tunnistaja ütlustest välja selle, et tunnistajale jäi mulje, et tegelikult häiris neid (kannatanute seltskond) hoopis vene keelt kõnelev seltskond, kes ei lasknud neil rahulikult puhata. Tunnistaja mulje kohaselt oli peamiseks probleemiks see, et peremees ei tahtnud maksta raha tagasi. Lubasid teha avalduse politseisse. Kaitsja järeldab sellest, et agressiivne seltskond on kättemaksu eesmärgil teinud A. Virula peale politseisse avalduse.
28. Ringkonnakohtu arvates on kaitsja tõlgendanud politseiametniku ütlusi meelevaldselt. Tunnistaja K.J. pole kordagi nimetatud, et kämpingu aia taga bussis politseid oodanud inimesed käitusid agressiivselt. Küll aga pidas K.J. vajalikuks välja tuua hoopis selle, et hommikumantlis omanik A. Virula kehakeel oli üleolev, ta oli alkoholi tarvitanud, rääkides oli tal õllepurk käes. A. Virula küsis, et kelle poolt nad on, mille peale politseinikud vastasid, et politsei ei ole kellegi poolt, nad püüavad aru saada mis on juhtunud. Milline oli asjaosaliste põhimure politseiametniku mulje järgi, ei oma ringkonnakohtu arvates olulist tähtsust. Sündmusi ju politseinikud pealt ei näinud. Kaitsja väide nagu oleksid kannatanud teinud avalduse politseisse A. Virulale kättemaksuks, on väljamõeldis, sest sellel puudub igasugune tõenduslik tugi.
29. Kannatanute seltskond tuli kämpingusse tagasi umbes pooleteise-kahe tunni pärast. Põhjuseks oli asjaolu, et nad lahkusid kiirustades, mistõttu jäi nende arvates maha kõlar või kõlari juhe. A. Virula sõnul tungis seltskond territooriumile jõuga ja ta helistas häirekeskusesse. E.N. oli umbjoobes ning kukkus ise asfaldile maha. Otsitavat juhet ei leitud, vahetati arvamusi, näidati rahulolematust ning seltskond lahkus. Enam tagasi nad ei tulnud. 15
30. Kämpingusse tagasipöördumise põhjuses ringkonnakohtu arvates vaidlust ei ole. E.N. selgitas, et kõlari otsimise käigus tuli tema juurde A. Virula, öeldes, et mis te passite siin. Tema vastas, et tulid kõlari järele. Selle peale lõi A. Virula talle rusikaga näkku ja jooksis eemale. A. Virula lähenes uuesti ja lõi teist korda. E.N. kaotas tasakaalu ja kukkus asfaldile käe peale nii et käsi sai vigastada. K.V. i, L.N. e, K.N. e, I.N. e ja A.T. e ütlustest tuleneb A. Virula vägivalla tarvitamine E.N. e suhtes.
31. Kaitsjale on arusaamatu see, et kohus jättis N.P. i seltskonna ütlused kõrvale olukorras, kus need on võrreldes kannatanute seltskonna ütlustega märkimisväärsemalt enam riimuvad.
32. Kohus analüüsis kämpingus viibinud teiste isikute ütlusi. Tunnistaja L.L. konflikti pealt ei näinud, kuulis selle eskaleerumist, järeldas, et oli ka füüsiline vastasseis. Maakohus tõi välja ka venekeelsete noorte seltskonda kuulunud isikute ütlused. Tunnistajate N.P. i, A.D. i, A.V. a, V.S. , A.C. , D.A. i, K.P. i, ja A.F. i sõnul oli peremees viisakas, ei olnud agressiivne. A.F. i ja D.A. i ütluste kohaselt aga kedagi ei rünnatud, ei peremees ise ega keegi peremeest. Teised tunnistajad rääkisid, et peremees kedagi ei rünnanud, küll aga üritati teda eestlaste poolt rünnata või siis ka rünnati. Ringkonnakohtu arvates saab järeldada, et nn N.P. i seltskond kogu sündmuste käiku ei näinud, nähti erinevaid katkeid. Samuti tuginesid tunnistajad A. Virula käitumise iseloomustamisel ilmselt isiklikule kokkupuutele temaga, mitte sellele, kuidas suhtles A. Virula kannatanute seltskonnaga. A. Virula agressiivne, pahatahtlik, vulgaarne ning üleolev väljendusviis nähtub selgelt uuritud vaatlusprotokollidest ja videotelt. Eelmärgitud asjaolude valguses loeb ringkonnakohus usaldusväärsemateks sündmustes vahetult osalenud ning samuti pealt näinud või muul viisil vahetult tajunud isikute - kannatanute K. ja A.V. i, E.N. e ning tunnistajate L.N. e, K.N. e, A.T. e, I.N. e, K.K-T. e ütlused.
33. Kaitsja toob välja selle, et kuna N.P. sai ka rusikaga näkku ja lööjaks võis olla E.N. , siis võib järeldada, et E.N. sai käevigastuse just selle intsidendiga seoses või siis muu kukkumise tagajärjel.
34. Ringkonnakohtu arvates pole N.P. i võimaliku löömise asjaolud käesoleva menetluse esemeks. Samuti ei ole antud menetluse esemeks need asjaolud, mis puudutavad vene noorte seltskonna liitumist konfliktiga, nende poolt võimalikku A.V. i ründamist, kellegi poolt öeldud ähvardust kedagi maha lasta, koos A. Virulaga kannatanute seltskonna kämpingu alalt välja ajamisel ka pärast kõlari või selle juhtme otsimise tõttu teist korda tagasitulekut (L.N. e ründamine, pudeli viskamine bussi suunas jms). Nende asjaolude kohta pole kellegi suhtes süüteoteadet esitatud ning täpsemalt kõiki asjaolusid uuritud. Kaitsja teeb E.N. e käevigastuse saamise kohta oletusliku järelduse, samas kui eelpool välja toodud tõendid näitavad, et E.N. vigastas kätt A. Virula rusikalöögist põhjustatud kukkumise tagajärjel.
35. Kaitsja seab kannatanu ütlused kahtluse alla sellega, et süüteoteadetes on kannatanu asjaolusid välja toonud teistsuguselt.
36. Kannatanu K.R. kehalise väärkohtlemisega seoses tõi ringkonnakohus välja oma seisukoha puutuvalt süüteoteatesse kui tõendisse, lugedes selle lubatavaks tõendiks kui muu dokumendi, milles kajastatu alusel saab hinnata kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kuigi maakohus oli vastupidisel arvamusel ja leidis ka käsiloleva kuriteo puhul, et süüteoteated ei ole tõendid KrMS § 63 lg 1 tähenduses, on kohus siiski leidnud, et kannatanute poolt esitatud süüteoteadetes ei esine selliseid vastuolusid võrreldes nende poolt antud ütlustega, mis seaksid 16 kannatanute ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Seegi siingi on kohus süüteoteadete sisulist poolt hinnanud. Ka ringkonnakohus tutvus E.N. e, A.V. i ja K.V. i süüteoteadetega ning leiab, et tõendamiseseme asjaolude seisukohalt nende poolt hiljem antud ütlustega võrreldes olulisi vastuolusid ei ole. Seejuures A.V. selgitas ülekuulamisel, millised asjaolud jäid süüteoteatest ekslikult välja ning millises osas ta täpsustas süüteoteates kirja pandut.
37. Puutuvalt meditsiinitöötajate koostatud dokumentide tõendina lubatavusest osutas, maakohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-67-10 p-le 10, tuues välja selle, et meditsiinitöötajate koostatud dokumendid on üldjuhul lubatavad tõendid vaid tuvastatud kehavigastusi puudutavad osas. Nimetatud osutusele kaitsja vastu ei vaidle, kuid leiab, et see mõte kehtib üldmenetluse puhul, kus saab vahetult üle kuulata isikulisi tõendeid. Lihtmenetluses seda võimalust ei ole. Kaitsja leiab, et põhjendamatu oli maakohtu poolt meditsiinitöötajate koostatud dokumendi (mis sisaldab kannatanu avaldatut) hindamine lubamatuks tõendiks ning kohus pidanuks arvestama selles toodud isiku selgitusi hiljem antud ütluste usalduväärsuse kontrollimisel.
38. Ringkonnakohus nõustub siin kaitsja käsitlusega osaliselt. Nõustuda ei saaa kaitsjaga selles, et üldmenetluses ja lühimenetluses kehtivad tõendite lubatavusele erinevad reeglid. Ringkonnakohtu arvates, meditsiinidokumendis märgitud isiku avaldatut saab kasutada isiku, antud juhul siis kannatanu hiljem antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Maakohus on siiski sisuliselt hinnanud meditsiinidokumendides isikute poolt avaldatut ning tõdenud, et võrreldes hilisemalt antud ütlustega, selliseid vastuolusid, mis seaksid ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, ei ole. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Kuigi E.N. on meditsiinitöötajatele lühidalt avaldanud, et kukkus käele kakluse käigus, tuldi kallale ja kukkus (1 kd, lk 70jj), ülekuulamisel osutas aga konkreetselt A. Virulale, ei tähenda see, et tema ütlused oleksid oluliselt omavahel vastuolus. Kahtlusi E.N. e ütluste usaldusväärsuses ringkonnakohtul ei tekkinud. A.V. i patsiendikaardil märgiti anamneesis, et tulid kallale umbes 5 inimest, K.V. i pantsiendikaardi anamneesi kohaselt patsienti rünnati ja sai rusikalöögi vastu vasakut alalõuga (1 kd, lk 144, 145). Kuigi Valkenpertid ei nimeta meditsiinitöötajatele otsesõnu A. Virulat kui võimalikku lööjat, andsid nad vastavasisulisi ütlusi menetleja ülekuulamise käigus. Nimetatud kannatanute ütlused ei ole ebausaldusväärsed, vaatamata sellele, et nad koheselt ei viidanud A. Virulale kui lööjale. Kannatanute ütlused langevad kokku maakohtu poolt põhjendatult usaldusväärseteks tunnistatud muude tõenditega.
39. Kokkuvõttes on ringkonnakohtu hinnangul maakohus usaldusväärseks hinnatud tõendite kogumi alusel põhjendatult lugenud tuvastatuks, et süüdistuses toodud ajal ja kohas lõi A. Virula A.V. i rusikaga näkku ja K.V. i rusikaga vasakule lõua-kaelapiirkonda. Samuti on tõendamist leidnud E.N. e kahel korral löömine A. Virula poolt, kusjuures kannatanu kukkus ühe löögi tagajärjel asfaldile käe peale. Kannatanute valu tundmist ja tervisekahjude tekkimist kinnitavatel tõenditel vaja peatuda ei ole. Maakohus on neid tõendeid põhjalikult käsitlenud (otsuse lk 10) ning neis vaidlus puudub. Tõendikogum ei kinnita seda, et A. Virulal oleks tekkinud hädakaitseseisund, mis õigustanuks tema poolt kannatanute löömist süüdistuses kirjeldatud viisil. 25.02.2022 A.O. kehaline väärkohtlemine.
40. Apellant heidab maakohtule ette seda, et ta jättis kõrvale kõik sellised tõendid, millest nähtuvad vastuolud. Agressor oli A.O. ning tuli A. Virula juurde tekitama konflikti, alustades seejuures ise füüsilist konflikti, mistõttu ei jäänud A. Virulal muud üle kui end kaitsta. 17
41. Asjas leidis tuvastamist järgmine. 15.02.2022 kella 18-19 paiku lükkas A. Virula oma maa peal ATV-ga lund. Naaber A.O. koos poja K.O. ga tulid süüdistatava juurde ning palusid tal lund mitte lükata avalikule saaniteele (mille tegi A.O. ), mille kaudu nad käivad järvele. Siin saigi alguse konflikt.
42. A. Virula väitel pole tema A.O. le teinud midagi sellist, et pälvida viimase pahameelt. A.O. sõimas teda vene keeles ja lubas lumelabidaga lüüa ja lõigi sellega. A. Virula pani käe ette ja sai pihta käele. Ta lükkas labida eemale ja A.O. kukkus. Lumelt tõusnuna ründas A.O. teda uuesti -sülitas tema peale. Ta võttis A.O. l õlast ja juhtis ta oma maapealt ära. Kui lasi lahti, kukkus A.O. meelega. Pead A.O. ära lüüa ei saanud, sest lumi oli pehme. A.O. le ta ATV-ga otsa ei sõitnud, sest mootor ei töötanud. Üleüldse oli tegu lavastuse ja näitemänguga A.O. ja tema poja poolt.
43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga tõendite hindamises ning leiab samuti, et A. Virula ei tegelenud enesekaitsega, sest A.O. teda ei rünnanud, vaid ta ise kasutas A.O. suhtes vägivalda, et naabritevahelist probleemi sellisel viisil lahendada. A. Virula ütlusi A.O. n-ö juhtimisest oma maa pealt ära, ei kinnita ükski teine tõend. Vastupidi, tõendid räägivad hoopiski vägivalla kasutamist A.O. suhtes A. Virula poolt.
44. Ka maakohtus leidis kaitsja, et A.O. ja tema poja K.O. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest nad ei räägi sellest, et konflikt sai alguse sellest, et A.O. ründas A. Virulat lumelabidaga.
45. Maakohus kaitsjaga ülalnimetatud isikute ütlustesse kriitilisest suhtumisest nõus ei olnud, sest selleks puudus alus. Sama meelt on ka ringkonnakohus. A. Virula ründamine lumelabidaga A.O. poolt ei ole tõendatud ning see on jäänud ainuüksi A. Virula paljasõnaliseks väiteks. Asjas on maakohtu poolt uuritud asitõendi vaatlusprotokollid koos lisadega (2 kd, lk 20-23, 3033). Ka ringkonnakohus uuris nimetatud protokollides kajastatut, samuti kuulas K.O. poolt salvestatud helifaili ning leiab, et maakohtu järeldustega saab nõustuda. Vaatlusprotokollis ((2 kd, lk 30-33) kirja pandu ja selle aluseks oleva salvestise kohaselt saab selgelt järeldada, et A. Virula on ärritunud, väljendub vulgaarselt, A.O. agressiooni sellest igatahes ei järeldu. Kuigi A. Virula väitel lubas A.O. teda lumelabidaga lüüa, siis selliseid sõnu vaatlusprotokollist ja salvestiselt ei nähtu. Mingil hetkel on kuulda mootori käivitumist (ilmselt käivitas V. Virula oma ATV), V. Virula ütleb, et mind ei huvita, misjärel naishäälest (A.O. ) on kuulda „aahh“, seepeale meeshääl (kannatanu poeg K.O. ) karjub, et „mis sa teed“, „mis sul viga on“. Kuigi on kuulda (ja ka protokollis on see kirjas), et A. Virula ütleb, et „ta lõi mind labidaga“ , ei räägi sellest ükski teine sündmuskohal viibinu. Küll aga ütleb A.O. poeg K.O. karjudes, et „mis sul viga on ?.....sa sõitsid alguses jala peale,“ meeshääl 2 (A. Virula) ütleb seepeale „jaa“ , uuesti meeshääl 1 (K.O. ) ütleb - „ja nüüd peksad naist“. Meeshääl 2 (A. Virula), lausub seepeale „ jah, tõmmake nahhui“… Mingil hetkel ütleb meeshääl 2 (A. Virula)- „minema siit“. …kuuldub rüselus. Meeshääl 1 (K.O. ) karjub - „mis sa teed“. Siis avaldub meeshääl 3 (tunnistaja U.S. ) – „ Oota,oota…. Alvar, Alvar….Meeshääl 1 (K.O. )- „sa lõid ta pea ära“. Meeshääl 3 (Tunnnistaja U.S. ) – „Alvar…..Meeshääl 2 (A. Virula) – „saite, tahtsite sõda…“ Meeshääl 3 (U.S. ) –„tule ära, ära…“. Meeshääl 2 (A. Virula) – „jah,mind ei huvita…“. Ja lõpetuseks lausub meeshääl 3 (U.S. ) –„tule üles!“
46. Ringkonnakohus järeldab eeltoodud vaatlusprotokolli ja salvestise alusel, et A. Virula ründas, s.o lõi A.O. t. 18 A.O. ütluste kohaselt lükkas naaber lund saanirajale, kust kaudu nad käivad Peipsile. Poeg ütles, et naaber pani saanitee kinni. A.O. helistas külavanemale U.S. le. Külavanem on ka naaber ja tuli kohale. A. Virula ei teinud neist kellestki välja, lükkas lund edasi. A.O. hakkas lumelabidaga lund saaniteeelt ära lükkama. A.O. läks ATV ette ja soovis, et A. Virula sellelt maha tuleks ja räägiks, miks ta nii teeb. A. Virula maha ei tulnud ja ütles, et käitub nendega nii nagu nad on ära teeninud. Nad olevat talle palju sitta keeranud ja nüüd vaatame, kes siin elab ja kes siin ei ela. A.O. astus ATV eest ära, A. Virula sõitis ATV-ga üle A.O. jalanõu. Varbad jäid terveks. Seepeale A.O. lükkas A. Virulat. A. Virula lõi A.O. le rusikaga vastu lõuga, tal oli valus, tekkis punetus ja paistetus. Poeg tuli tema ja A. Virula vahele. Kuna A.O. kartis, et A. Virula võib lüüa poega, läks ta nende vahele. A. Virula tuli ATV pealt maha ja lükkas teda, mispeale A.O. kukkus ja lõi pea ära. Poeg helistas
47. Külavanem U.S. midagi ei öelnud A. Virulale. Külavanem aitas ta püsti ja ütles, et mine koju.
48. Ka A.O. meditsiinidokumentides välja toodud A.O. lühiselgitused juhtunu kohta langevad kokku A.O. poolt menetlejale antud põhjalike ütlustega vigastuste saamise asjaolude kohta. A.O. läbivaatuse käigus tuvastati tema vasakul pool lõual paistetus ja punetus. Järgmisel päeval kiirabisse pöördunud A.O. l tuvastati kuklas hematoom ca 3x3 cm, vasakul alalõual punetus ja turse ning valu. Lisaks oli tema reiel 5x5 cm hematoom. Seega järeldub ka meditsiinidokumentidest, et A.O. rääkis tõtt, kui kirjeldas kehavigastuste saamise asjaolusid.
49. Sündmuskohal oli ka A.O. poolt kutsutud külavanem U.S. . Maakohus leidis, et tunnistaja ütlused A.O. kehalist väärkohtlemist puudutavas osas on ebausaldusväärsed ning neile ei saa tugineda. Samas seisukohal on ringkonnakohus. U.S. eitas oma ütlustes nii A. Virula poolt A.O. suhtes vägivalla kasutamist, kui ka A.O. poolt A. Virula suhtes võimaliku vägivalla kasutamist. U.S. sõnul ei näinud ta ka seda, et A. Virula oleks sõitnud ATV-ga riivamisi vastu A.O. t, või üle tema jala (jalatsi). Nad küll sõimasid teineteist. A. Virula lükkas A.O. eemale ja A.O. kukkus pikali lumele. Tunnistaja ei tea, kas A.O. sai haiget või mitte. Tunnistaja ei näinud, et A.O. oleks nutnud. U.S. ütlused ei lange kokku ka helisalvestiselt ja selle vaatlusprotokollis kajastatuga, milles on selgelt aru saada, et A. Virula olevat sõitnud üle A.O. jala, samuti teda löönud (K.O. ).
50. Apellant märgib, et kohus on ise juurde mõelnud asjaolusid. Nimelt kui A.O. ütles politseiametnikule, et üle jala sõitmist ei toimunud, siis see tähendab, et üle jala sõitmine toimus, kuid jalg ei saanud viga. Apellandi arvates on selge siiski see, et üle jala sõitmist ei toimunud, selle asjaolu mõtles kannatanu hiljem juurde tsiviilhagi tarvis.
51. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et A. Virulale esitatud süüdistuses ei heideta ette üle A.O. jala sõitmist, vaid muuhulgas seda, et ta sõitis sihilikult ATV-ga otsa A.O. le, mille tagajärjel tundis A.O. füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – vasaku jala reie hematoomi. A.O. rääkis oma ütlustes sellest, et A. Virula sõitis üle tema jalanõu, varbad jäid terveks. Politseiametniku K.P. i ütluste kohaselt A.O. sõnul üle jala sõitmist ei olnud. Politseiamentnikule räägitu langeb ringkonnakohtu hinnangul kokku A.O. ütlustega, et varbad viga ei saanud. Nagu selgub meditsiinidokumentidest, sai ATV-ga otsasõidul viga kannatanu reis - sellel tuvastati hematoom. Apellandi väide, et kannatanu mõtles üle jala sõitmise hiljem välja tsiviilhagi tarvis, on väljamõeldis. A.O. esitas asjas tsiviilhagi, milles ta soovis hüvitist G4S videovalve paigutamise eest tagamaks edasise turvalisuse, mitte talle tekitatud tervisekahjude eest. Nagu teada, kohus jättis tsiviilhagi tõendite puudumise tõttu läbi vaatamata ning seda otsustust pole vaidlustatud. 19
52. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ning põhjendatult tuvastanud, et A. Virula väärkohtles süüdistuses märgitud ajal ja kohas A.O. , sõites talle ATVga otsa, mille tõttu tekkis A.O. vasaku jala reiele hematoom ning ta tundis valu. Peale seda lõi A. Virula A.O. le rusikaga vastu lõuga, mis põhjustas A.O. le valu ning tekkis punetus ja turse. Seejärel lükkas A. Virula A.O. pikali, kannatanu kukkus ja lõi pea ära, mille tõttu tekkis A.O. kuklale hematoom. Asjas ei leidnud tõsikindlat tuvastamist, et A.O. oleks enne kõiki eeltuvastatud A. Virula tegusid viimast lumelabidaga löönud, millest võiks tuletada hädakaitseseisundi tekkimise A. Virulal, misjärel olnuks tal õigus rakendada hädakaitsetegevust.
53. Kokkuvõttes on ka ringkonnakohtu hinnangul leidnud tõsikindlat tuvastamist, et A. Virula pani toime talle süüdistuses ette heidetud neli kehalist väärkohtlemist viie erineva kannatanu suhtes.
54. Maakohtu leidis, et A. Virula pani kehalised väärkohtlemised toime otsese tahtlusega. Kahtlust ei saa olla, et kõigi etteheidetavate kehaliste väärkohtlemiste puhul pidi A. Virula aru saama, et rusikaga kannatanute löömisel põhjustab ta kannatanule nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi…. Ta pidi oma tegevuse tagajärjel selle tekkimist võimalikuks pidama, kuid lootis seda vältida.
55. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et A. Virula pani kõik süüdistuses ette heidetavad teod toime otsese tahtlusega. Samas on maakohtukohtu sõnastus eksik - pidi aru saama-ta pidi võimalikuks pidama. Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16

lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega, sai A. Virula aru, et kannatanutele rusikaga näkku löömisel põhjustab ta neile valu ning tekivad tervisekahjustused. 87. Maakohus märkis, et E.N. ele tervisekahjustuse tekkimisse suhtus A. Virula kergemeelselt

§ 18lg 2 mõttes.

Ta pidi oma tegevuse tagajärjel selle tekkimist võimalikuks pidama, kuid lootis seda vältida. Ringkonnakohus siin maakohtuga ei nõustu. 88. E.N. e ütlustest nähtub, et A. Virula lõi teda rusikaga näkku ja jooksis eemale. Seejärel aga tuli ootamatult ja lõi uuesti rusikaga, ta kaotas tasakaalu ja kukkus asfaldile ning käsi sai vigastada. Kuna E.N. oli alkoholijoobes, sai A. Virula aru, et rünnates kannatanut jõuliselt ja ootamatult, võib ta kukkuda ning saada vigastusi ja tunda valu. Ta tahtis kannatanule valu ja kehavigastusi tekitada, mida näitab E.N. e löömine mitmel korral ning süüdistatava negatiivne meelestatus kannatanute naasmisesse (E.N. e sõnul tuli kõlari otsimisel tema juurde Alvar, kes küsis, mis passite siin). Seega nägi A. Virula tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandil ette, et tema teo tulemusena vallandunud kausaalahela tulemusena tunneb kannatanu füüsilist valu ja tal võivad tekkida kehavigastused. Samuti sai ta aru, et ootamatu rünnaku tagajärjel võib kannatanu kukkuda ning kõvale asfaltpinnale kukkudes saada kehavigastuse. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu hinnangut A. Virula suhtumise osas E.N. e kehavigastuse tekitamisse, leides, et A. Virula pani teo toime otsese tahtlusega, ei too see kaasa kohtuotsuse tühistamist. A. Virula on kokkuvõttes õigesti süüditunnistatud ja karistatud

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi.

20

1. Ringkonnakohus ei pea õigeks kaebeväidet selle kohta, et maakohus on jätnud tähelepanuta kaitse argumendid. Vastupidi, kohtuotsuses on läbivalt välja toodud kaitsja seisukohad kõikides kuritegudes. Kohus on neid käsitlenud ning nendega mitte nõustunud. Veel toob kaitsja välja, et kõikide juhtumite puhul oli tegu nn teoprovokatsiooniga. Ringkonnakohus tuvastatud asjaolude pinnalt toimunud sündmusi nii ei näe. Olukorras, kus A. Virula arvates on hoopis viis kannatanut oma käitumisega teda väidetavalt provotseerinud, ei tähenda seda, et maakohtul tulnuks rakendada nn teoprovokatsiooni instituuti. Tõenditest tulenevalt sündmused nii nagu leiab seda A. Virula ja tema kaitsja, ei toimunud, keegi kannatanutest A. Virulat ei provotseerinud ega käitunud kuidagi ebakohaselt. Vastupidi, kõik kannatanud püüdsid tekkinud arusaamatusi A. Virulaga sõnaliselt lahendada, mis aga lõppesid mitmel puhul A. Virula vulgaarse sõnakasutuse ning füüsilise agressiooni rakendamisega kannatanute suhtes. Maakohtule ei ole ette heidetav ka KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaldama jätmine. Nimetatud sätte kohaselt, kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Selliseid kõrvaldamata kahtlusi A. Virula süüdiolekus ringkonnakohtule ei jäänud, mistõttu on A. Virula põhjendatult süüditunnistatud talle süüks arvatud kuritegudes.
2. Kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus materiaalõiguse väära kohaldamist ning olulisi menetlusõiguse rikkumisi, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja A. Virula õigeks mõistmise. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
3. Kaitsja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja ning taotles jätta A. Virula menetluskulud 2430 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kuna ringkonnakohus teeb ülalviidatud sätte alusel lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel A. Virula kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 21