Obsah (12)

§ 31§ 1§ 85§ 87§ 90§ 33§ 40§ 93§ 153§ 23§ 150§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-15906 Tsiviilasi Jardin OÜ pankrotiavaldus Menetlusosalise

§ 31lg 7).

6. Avaldada pankrotiteade viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded (

33 lg 2).

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Küllike Mitt töötasuks koos maksudega kokku 2 520 eurot (sisaldab käibemaksu) 30 tunni eest. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
3. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebekord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
4. Võlgnik esitas kohtule 09.11.2023 pankrotiavalduse, mille kohaselt on ettevõtte majandustegevus takerdunud, vara väärtusest ei piisa olemasolevate võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 13.11.2023 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mitt.
5. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Jardin OÜ on maksejõuetu ja see on alalise iseloomuga. Äriühingul puuduvad teadaolevalt rahalised vahendid ja realiseerimiskõlbulik vara kõikide teadaolevate kohustuste täitmiseks, samuti puuduvad vahendid äritegevuse jätkamiseks/taaskäivitamiseks. Jardin OÜ ei ole enam äriliselt aktiivne ning tal puudub tulutegevus (lillede jms. jaekaubandustegevus on
6. novembri II pooles täielikult seiskunud). Seega ei saa võlgniku vara sellest tegevusest ka juurde tekkida. Jardin OÜ lepingud majandustegevust võimaldavate ruumide üürimiseks on üürileandjate poolt üürivõlgnevuste tõttu üles öeldud, mitmed üürileandjad on kohaldanud kauplustes asunud vara suhtes ka üürileandja pandiõigust. Jardin OÜ on algatanud äriühingu töötajatega kollektiivse koondamise menetluse. Äriühingul on pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga märkimisväärses summas omakapitali puudujääk. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et füüsilisest isikust ainuosanik sooviks täiendavate sissemaksete tegemise teel omakapitali taset taastada ning äriseadustikus sätestatud nõuetele vastavusse viia. Puuduvad ka andmed, et keegi kolmas isik sooviks finantseerida võlgniku edaspidist tegevust. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viivitusintresside võrra. Eeltoodut arvestades võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Jardin OÜ alalise maksejõuetuse kujunemise peamiseks põhjuseks on nn. muu asjaolu, milleks on valitud põhitegevusalal ebaõnnestumise riski realiseerumine; suutmatus tulla edukalt toime äriühingu põhitegevusala perioodil 2020-2023 mõjutanud negatiivsete teguritega. Juhul kui kohus kuulutab välja äriühingu pankroti, peab ajutine haldur põhjendatuks kõrgendatud tähelepanu pööramist Jardin OÜ ja tema lähikondsete vahelistele tehingutele, ning neid kas tagasivõidetavuse või võimalike kahjunõuete esitamise aspektist põhjalikumalt uurida. Ajutine haldur esitas tasu taotluse. Kohtumääruse põhjendused
7. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Jardin OÜ on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. 4.

§ 31

lg-st 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast 2 tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 5. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Jardin OÜ on püsivalt maksejõuetu (

§ 1lg 2 ja 3).

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses 6. Kohus kuulutab seega Jared OÜ pankroti

§ 31lg 1 alusel välja.

7.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 8.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 9. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Mitt, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks täpse võlgniku varade ja võlgade nimekirja.
2. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (

§ 85lg 1).

Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (

§ 87lg-d 1 ja 2).

12.

§ 90

näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85-89 sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (sh juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). 13. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) (

§ 33

lg 1).

§ 40

lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohus edastab

§ 40

lg 2 kohaselt kohtumääruse Tartu Maakohtu registriosakonnale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. 14.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

15.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu 3 ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 16.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri tasu.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 17. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu 70 eurot ei ületa

§ 23

lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

§ 65lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks.

Kohus määrab seega Küllike Mitt tasuks 2 100 eurot, millele lisandub käibemaks 420 eurot, kokku 2 520 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele pankrotivara arvelt OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele EE742200221013804535. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4