← Eesti

2-24-102129/3

Obsah (8)§ 661§ 430§ 433§ 173§ 486§ 487§ 147§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-102129 Tsiviilasi aktsiaseltsi

§-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti 23.01.2024 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 486

lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. 2 2-24-102129

§ 486

lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 17.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Klt 1708.85 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 18.01.2024 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule kätte e-postile xxx 22.01.2024. 23.01.2024 esitasid avaldaja ja võlgnik kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu vastavalt

§-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt

§ 487

lg 1 ja

§ 147lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist.

Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses

seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3 2-24-102129 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.