Obsah (6)

§ 76§ 423§ 65§ 68§ 75§ 4

1-23-1591 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11. detsember 2023, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-23-1591 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Olga Dorogan Jelena Muttonen Prokurör Viru

§ 76; Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Valeri Rebonen vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON
2. Määrata vandeadvokaat Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Valeri Rebonenile osutatud riigi õigusabi eest 129,60 eurot (sh käibemaks).
3. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Valeri Rebonenilt menetluskuluna riigituludesse 129,60 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Leelo Viili poolt õigusabi osutamise eest.
4. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), 1 1-23-1591 nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99923700010462 selgitusse märkida: „1-23-1591, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Vanalinna Advokaadibüroo kasuks 129,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Leelo Viili poolt süüdimõistetu Valeri Reboneni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Valeri Rebonenile, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 10.04.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1591 tunnistati Valeri Rebonen süüdi

§ 423

-1 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.08.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 13 päeva võrra. Mõisteti Valeri Rebonenile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 aasta, 2 kuud ja 13 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.12.2022 kuni 15.12.2022, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 11 (üksteist) päeva alates 07.02.

1. Kohtuotsus jõustus 18.04.
3. Viru Vangla esitas 22.11.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Reboneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vabastada ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku Valeri Rebonenile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 18.04.2024 ning lisaks määrata katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2, 2-1, 4 ja 7 nimetatud kohustused.

1. Kinnipidamisasutuses Valeri Reboneni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamise eesmärgil, samuti rahvatervise ohustamises narkootikumide käitlemisega. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekivad majanduslikud raskused ning kui jätkab suhtlemist negatiivselt mõjuvate inimestega, tarvitab narkootilisi aineid. Isik ei mõista oma käitumise mõju teistele isikutele ja ühiskonnale tervikuna, probleemilahendusoskuses esineb puudusi.
2. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab Valeri Reboneni ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata.
3. 28.11.2023 kohtuistungil avaldas süüdimõistetu V. Rebonen, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta on nõus kriminaalhooldaja pakutavate kohustustega. Tunnistab, et tal olid väga tõsised probleemid alkoholi ja narkoainete tarvitamisega. Kohustus mitte tarvitada alkoholi ja 2 1-23-1591 narkootikume on nüüd aga tema jaoks jõukohane. Vabaduses kavatseb töötada ehitusel ning suhelda karistamata isikutega. Ta ei pane uusi kuritegusid toime, tahab muuta oma eluviisi. Soovib minna esimese asjana autokooli ja teha endale juhiload. Plaane riiginõuete hüvitamiseks pole. V. Rebonen on varem läbinud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“, „Eluviisitreening“ ning nendes osalemine oli kasulik. Tal ei ole sõltuvusest vabanemiseks ravi vajalik.
4. Kaitsja Leelo Viil palub vabastada Valeri Rebonen ennetähtaegselt. Kõik alused on olemas. V. Rebonen on näidanud oma käitumisega, et ta suudab korrektselt käituda. Kui isikul oli varem alko- ja narkoprobleem, siis praegu ta väidab, et seda ei ole. Kui ta vabastatakse enne tähtaega hooldaja järelevalve alla, siis koostoimes kohustustega kohaneb isik eluga vabaduses. See mõjutab tema resotsialiseerumist palju paremini. Selleks on tal soov ja motivatsioon olemas. Aja jooksul on ta saanud vanemaks ja sotsiaalselt küpsemaks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Valeri Rebonen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6. Kohus märgib esmalt, et Valeri Rebonenile on mõistetud liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on V. Rebonen talle mõistetud karistusest (1 aasta 2 kuud 11 päeva vangistust) ära kandnud 10 kuud ja 4 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Valeri Reboneni puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et V. Rebonen on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 11. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Valeri Rebonen elada aadressil XXX. Tegemist on neljatoalise korteriga, mis kuulub J M. Hetkel elavad antud 3 1-23-1591 elamispinnal korteri omanik J M (V. Reboneni ristiema) koos oma mehe ja emaga. Korteriomaniku J ema korter on käesoleval hetkel remondis, mille tõttu J ema elab nende juures. Remondi valmides kolib J ema oma korterisse tagasi ning vaba toa saab endale V. Rebonen vanglast vabanedes. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Omab väärtust see, et Valeri Rebonen on vangistuses olnud tööga hõivatud ning ajavahemikul alates 30.05.2023 kuni 30.07.2023 on ta töötanud majandustöödel koristajana. Alates 29.06.2023 kinnipeetav V. Rebonen paigutatud Viru Vangla avavanglasse. Alates 31.07.2023 töötab V. Rebonen väljapool vanglat V OÜ-s. V. Rebonenil on põhiharidus. Ta on läbinud tõstukijuhi koolituse ning omab tõstukijuhi lube. Vanglas omandas ta abikokka eriala. V. Rebonenil on samuti toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähedaste hulka kuuluvad õde ja ristiema. Suhted sugulastega on head ja toetavad. Ka puuduvad V. Rebonenil distsiplinaarkaristused, mis tähendab seda, et tema käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Need on positiivsed näitajad. Tegemist on kaalukate argumentidega, mis toetavad ennetähtaegset vabanemist.
2. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
3. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi Valeri Reboneni õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid sõltuvusainetega ja senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida, samuti V. Reboneni hoiakud.
4. Valeri Reboneni iseloomustab asjaolu, et ta on kriminaalkorras karistatud
5. korral, millest 4 karistust on arhiveeritud. Ta viibib vangistusest kuuendat korda. Kuriteod olid eriliigilised ning on toime pannud nii ette planeeritult kui ka hetketuju ajel. Kuritegusid on toime pannud nii grupis olles kui ka üksinda. Varasemalt on teda karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest (isikute grupis), mootorsõiduki ärandamise, asja omavolilise kasutamise, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kelmuse, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Käesolevalt kannab ta karistust süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. V. Reboneni õigusvastane käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuna ta on jätkanud ka samalaadsete kuritegude toimepanemist hoolimata temale määratud kriminaalkaristustest. Kohtu hinnangul annab ainuüksi V. Reboneni varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus. On küll positiivne, et V. Rebonen on valmis sõnas muutuma, kuid tema isik ja varasem käitumine ei anna alust olla veendunud ka nende sõnade paikapidavuses. Kohtul puudub V. Reboneni varasemat käitumist arvestades veendumus, et nüüdseks kantud karistus oleks tema käitumisele sellist mõju avaldanud, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda.
6. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll. Valeri Rebonen on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid seda ta positiivselt läbida ei suutnud. Nimelt Pärnu Maakohtu 22.08.2019 otsusega tunnistati Valeri Rebonen süüdi

§ 41-23-1591 423-1 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud.

Kuna V. Rebonen pani kuriteo toime katseajal, siis moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 07.09.2017 otsuse alusel mõistetud kandmata karistusega. V. Rebonenile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 19 päeva vangistust. Viru Maakohtu 10.01.2022 määrusega vabastati Valeri Rebonen tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest katseajaga kuni 09.10.2022. Teda allutati käitumiskontrollile ja kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2-1, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta vabanes vanglast 26.01.2022. 24.08.2022 ehk katseajal pani ta uue samalaadse kuriteo toime. 10.04.2023 tunnistati Rebonen süüdi ja karistati vangistusega

§ 423-1 järgi.

Süüdistuse kohaselt juhtis V. Rebonen mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 24.08.2022, 23.10.2022, 14.12.2022 ja 07.02.

1. Kuna V. Rebonen pani toime kuriteo katseaja kestel, moodustas kohus liitkaristuse Pärnu Maakohtu 22.08.2019 kohtuotsuse alusel mõistetud ärakandmata karistusega. Seega on ilmne, et varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole suutnud mõjutada V. Reboneni loobuma uute kuritegude toimepanemisest ning ta jätkas sõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta.
2. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et Valeri Reboneni varasemat käitumist on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Ta kuritarvitas nii alkoholi kui ka narkootikume. Varem pani ta kuriteod toime alkoholijoobes. Ta jõi alkoholi nii üksi kui sõpradega ning alates 2019.a detsembrist tarvitas pidevalt umbes pool liitrit viina päevas. Suur osa tema sissetulekust kulus alkoholile, mis mõjutas negatiivselt V. Reboneni toimetulekut. V. Rebonen tarvitas ka erinevaid narkootilisi aineid ning vangla andmetel on narkootiliste ainete tarvitamine mõjutanud kuritegude toimepanemist. Põhiaineks oli amfetamiin, ta on aga proovinud veel ka kokaiini, kanepit, ecstasy, jms. Meditsiiniosakonna andmetel tarvitas ta narkootikume kuni
3. Karistusregistri andmetele tuginedes tarvitas viimati narkootilist ainet amfetamiini 23.05.2019.a ehk kriminaalhoolduse ajal. Vaatamata sellele, et isiku igapäevane käitumine praegusel ajal ei ole seotud sõltuvusainete tarvitamisega jääb kohtu hinnangul risk uute kuritegude toimepanemiseks sõltuvusainete mõju all. Seda ongi olukorras, kui isik ei pea oma tarvitamist probleemseks ning ei soovi selliste probleemidega tegelda.
4. Vangla iseloomustuse kohaselt on Valeri Rebonen teiste poolt mõjutatav ning tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse käitumisega isikud, kellega suhtlemist ta ei soovi katkestada. Helistamise väljavõttest nähtub, et V. Rebonen helistab regulaarselt kriminaalkorras karistatud isikule ning soovis üks isikutest tulla lühiajalisele kokkusaamisele, mille vangla keelas ära. Seega suhtlusringkonnast tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks jääb püsima. Lisaks võib V. Reboneni majanduslik olukord osutuda uue kuriteo riskifaktoriks. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 57 789,81 eurot ning 41 haginõuet ja eeltoodut arvestades võib see avaldada negatiivse mõjuga finantssurvet kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ja seda olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et süstemaatiliselt varavastaseid kuritegusid toime pannud isikuna on materiaalsete raskuste tekkimisel, eriti olukorras, kus isiku vastu on nõudeid suurusjärgus 57789,81 euro ulatuses, oht uute kuritegude toimepanemiseks.
5. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal võimalik järeldada, et Valeri Reboneni hoiakud, millele tuginedes on ta kuriteo toime pannud, on sisuliselt muutunud. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Rebonen impulsiivne ja mõtlemata, probleemide lahendamise oskus on puudulik. Kuritegeliku käitumise ja selle tagajärgede mõju teistele inimestele ta ei näe. Suhtub ühiskonda negatiivselt. Isikul on kuritegelikud hoiakud, millele viitavad korduvad karistatused. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et V. Rebonen 5 1-23-1591 suudab käituda vabaduses õiguskuulekalt ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole seejuures ka varasem viibimine vangistuses pannud V. Reboneni mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises.
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos Valeri Reboneni puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu V. Rebonen tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. 21. Valeri Reboneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Leelo Viil. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvustamiseks ja ettevalmistamiseks 60 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 30 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks ja kinnitas riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 129,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus V. Rebonenilt menetluskuluna välja 129,60 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Leelo Viili poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6