TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-102 Määruse kuupäev 15. jaanuar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta XX riigi õigusabi t

) § 4 lõike 3 punktide 5 ja 6 tähenduses.

§ 10

lõigete 1, 2 ja 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 4. HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 6

lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

1. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma nii vanglale kui ka kohtule hüvitamisnõude esitamisel. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgitanud, mis eesmärgil ta riigi õigusabi vajab. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotlejal on ulatuslik halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt erinevaid avaldusi Tartu Halduskohtule esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2775, 3-23-2508, 3-23-2398, 3-23-2128, 3-23-2134, 3-23-1891, 3-23-1543, 3-22-2609, 3-22-2254, 3-22-1782, 3-22-1434, 3-19-1884, 3-19-1462, 3-17-2208, 3-17-1366 jt). Taotleja varasemat tegevust arvestades ei kahtle kohus selles, et taotleja saab ka kahju hüvitamise nõude esitamisega ning kohtumenetluses osalemisega ise hakkama. Kohus osutab seejuures, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab XX riigi õigusabi taotluse

§ 7lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

1. Kohus juhib veel kord taotleja tähelepanu asjaolule, et kui taotleja soovib vangla tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist läbida vanglas kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui vangla jätab taotleja hüvitamisnõude rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või tagastab selle ebaõigesti, siis on taotlejal õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse (HKMS § 47 lõige 2, riigivastutuse seaduse § 18 lõige 2).
2. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)