113 lg 1 II lauses sätestatud määras otsuse tegemise aja seisuga ja edasi samas määras kuni 108 euro tasumiseni.
. Isegi kui tingimus kehtiks, siis pole teavitatud üürnikku puudustest pärast üleandmise akti koostamist ka selle aja jooksul (välja arvatud need puudused, mis akti on märgitud). Teavitus 30.08.22 on tehtud hilinenult. Lepingu p 4 järgi tuleb tagastada tagatisraha 1 kuu jooksul lepingu lõppemisest, nõudeid pole esitatud, tagatisraha pole 27.08.22 tagastatud. Hageja on nõus nende kahjudega, mis on akti märgitud ja kuludega 450 € (250+200). 30.08.22 kirjas soovis tagasi saada 1500 eurot. Agent A. Õ. vastutab solidaarselt OÜ-ga Reassess tagatisraha tagastamise eest. Tagatisraha ja muud maksed on makstud A. Õ.´i kontole. Tagatisraha tuli tagastada 1 kuu jooksul eseme tagastamisest 27.08.2022, seega on kostjad viivituses alates 28.08.22. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetles avalduse, millega kandis kulusid 108 eurot (esindaja tasu) ja nõue on suunatud ka selle 108 € saamiseks ning sellelt viivise saamiseks
lg 1 II lause alusel alates 07.10.2022 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnev päev). Kuna kostjad tagatisraha ei tagasta, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tagatisraha 1500 eurot ning viivist sellelt võlalt 0,05% päevas alates 28.08.22 otsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja edasi 0,05% päevas võlalt kuni selle võla tasumiseni. Lisaks palub välja mõista kostjatelt solidaarselt maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 108 € ja sellelt viivist
3 § 113 lg 1 II lause alusel alates 07.10.2022 otsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja edasi seadusjärgses määras võlalt kuni selle võla tasumiseni. Menetluskulud palus jätta kostjate kanda. III KOSTJA OÜ REASSESS VASTUVÄITED (30.01.23) Kostja OÜ Reassess vaidles hagile vastu. Tema ei ole üürilendaja, oli vahendaja, üürileandja on A. Õ.. Üürile antud kinnistu omanik on A. Õ.. KOSTJA A. Õ.´I VASTUVÄITED (29.01.23, 23.05.23, 31.07.23) Hagiavalduses kirjeldatud lepingulist suhet A. Õ. ja Reassess OÜ vahel ei ole. OÜ Reassess OÜ on vahendaja, A. Õ. on üürileandja. A. Õ. kinnistu omanik. Üürilepingu esilehel on näpuveana vahetusse läinud A. Õ. ja Reassess OÜ asukohad (õige on Landlord/Agent: A. Õ./Reassess OÜ). Lepingu muud osad, samuti ka hilisem suhtlus hagejaga toetab seda. Lepingu on allkirjastanud üürileandja A. Õ.. Reassess OÜ ainukene seos lepinguga on vahendusteenus, mille eest hageja tasus. Kostja ei tunnista hagi, kõikidest tähtaegadest on kinni peetud, puudused on kirja pandud 07.07.22. Vara tagastamise akt ei kajasta kõiki puudusi. Lõplikku inventuuri ei teostatud üleandmise ajal. Pärast väljakolimist kontrollis üürileandja asja seisundit ja tuvastas puudused, sellest teavitati hagejat. Seega pole tagatisraha nõue pole põhjendatud. Üürileandjal on aega 2 kuud teavitada üürniku nõudest tema vastu. Üürniku tekitatud kahju on tasaarvestatud tagatisrahaga, viivist ei saa nõuda. Üürnik pole esitanud ülesütlemise avaldust. Lepingu lõpetamine toimus erakorraliselt
Leping oli sõlmitud 07.08.21 12 kuuks. Üürnik pidi teavitama soovist leping üles öelda ajavahemikus 08.08.2022-22.08.
leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1, p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 113, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1, 2 järgi võib varalina kahju olla otsene varaline kahju, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 I lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
I lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. 6
lg 1 järgi peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada, lg 2 sätestab, et kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
kohaselt eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
lg 1 järgi kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel, lg 3 kohaselt tekib solidaarkohustus samuti siis, kui kohustus on jagamatu, lg 4 kohaselt siis, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. B A. Õ. väitis, et üürileandja on A. Õ., mitte Reassess OÜ, viimane on agent (29.01.23, dtl 127). Reassess OÜ väitis, et tema pole üürilepingu pool (30.01.23, dtl 175). Vaidlus puudus selles, et üüritud asi kuulub A. Õ.ile ehk ei kuulu kummalegi kostjale. Hageja on esitanud kohtule üürilepingu (dtl 34, 65), millest nähtuvalt on sellel märgitud järgmine „üürileandja/agent“ ja vastava järgi on märgitud „ Reasess OÜ/A. Õ.“. Lepingu lõpuosas ehk kohas, kus asuvad poolte andmed, on märgitud „üürileandja esindaja“ (dtl 39,70). Lepingule on üürileandja poolt alla kirjutanud A. Õ. ja üürnikuna A. K.. Eluruumide tagastamise aktist 27.07.22 (dtl 72) nähtub, et sellele on alla kirjutanud A. Õ. Reasess OÜ esindajana (dtl 43, 72). Hageja peab üürileandjaks OÜ-d Reassess. OÜ Reassess seaduslik esindaja on A. Õ. (äriregistri andmed, dtl 92). Lepingu p 3 kohaselt tuleb üür, kommunaalkulud ja tagatisraha maksta A. Õ.i kontole, sinna tuleb maksta ka vahendustasu (lepingu p 3 lõige 3).
lg 1, 2, 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele, ja see loetakse täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja on esitanud väljavõtte oma pangakontost, millest nähtuvalt tasus ta lepingust tulenevaid makseid, sh tagatisraha A. Õ. kontole. Üürilepingu p 3 järgi on A. Õ. kohtu hinnangul
lg 3 mõttes täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isik, vastasel korral, kui Reassess OÜ oleks agent
lg 1 järgi, mitte üürileandja, ei oleks vajadust märkida lepingu p -3 nimetatud maksete vastuvõtmise isikuks A. Õ.´i. 7 Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et hageja avaldas lepingut alla kirjutades tahet sõlmida leping OÜ-ga Reassess ning A. Õ. avaldas agendina tahet sõlmida
K.iga. Seega on tõendatud hageja väide, et tema sõlmis OÜ-ga Reassess üürilepingu. A. Õ.i väiteid, et tema oleks üürileandja, pole seega õige ning õiged pole ka OÜ Reassess väited, et tema pole üürileandja. Väited, et lepingu tõlked pole õiged, on tõendamata (A. Õ. e-kiri 19.06.2023, dtl 367, kohtu selgitus 370, A. Õ. vastus kohtu selgitusele, dtl 373). A. Õ. selgituse istungil, et lepingu pool on tema ning väited, et lepingu teksti on andmed märgitud ekslikult, ei ole veenvad ega ole kooskõlas teiste ülalviidatud tõenditega. Nii on hageja ja OÜ Reassess vahel 07.07.21 sõlmitud eluruumi üürileping
A. Õ. on märgitud lepingusse kui agent. Hageja on tõendanud kohtule esitatud A. Õ.i e-kirjaga hagejale10.02.22, et ruumid vabastatakse hiljemalt 31.07.22 (dtl 358). Seega on tõendatud pooltel kokkulepe lepingu lõpetamise aja kohta 31.07.22. Hageja on tõendanud kohtule esitatud aktiga 27.07.2022, et tegelikult on üüritud ese antud üürilendajale üle 27.07.22 (dtl 43, 72, 128 ). Sama akti on esitanud ka A. Õ. (dtl 128, 143). Sellega on hageja tõendatud, et asja tagastamise ajal olid üüritud esemel järgmised puudused: katuseaknal olid värvimuutus ja osades kohtades koorus kipsikrohv, esimene värav ei sulgunud korralikult, mis oli tingitud sellest, et lund ei eemaldatud õigeaegselt ning see blokeeris laagri töö reelingul. Kuna hageja oli nõus üürileandja 30.08.22 nõudega nende puuduste kõrvaldamise kuludega 450 €, siis on tõendatud, et üüritud esemel tekkinud puudused on kahjuks
Hageja on nõus hüvitama selle kahju tagatisraha arvelt 450 €. Seda osa tagatisrahast ei pea üürileandja tagastama. Seega on ülejäänud tagatisraha suuruseks 1500 eurot. Üürilepingu punkt 13 sätestab, et pärast üürniku eluruumist väljakolimist teavitab üürileandja üürnikku hiljemalt mõistliku aja jooksul, st mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul eluruumis esinevatest puudustest, mida lepingu lõpetamisel ei tuvastatud. Puudused kõrvaldatakse tagatisraha arvelt. Kohus leiab, et märgitud lepingu tingimus ei ole tühine
järgi, kuna tingimus sätestab 2-nädalase tähtaja üürileandjale selleks, et teatada asja puudustest ja mis on kohtu hinnangul kooskõlas
Nii on võimalik üürileandjal leida üles sellised puudused, mida ei saa avastada tavalise ülevaatuse käigus üüritud eseme tagastamise hetkel ja millega antakse kohtu hinnangul mõistlik aega puuduste avastamiseks, nendest teatamiseks ja võimaliku kahjunõude esitamiseks üürnikule. Hageja poolne käsitlus lepingu tingimuse tühisusest ei ole kooskõlas
lg 2 tuleneva üürileandja õigustega maksma panna nõudeid mõistliku aja jooksul (milleks on lepingus 2 nädalat) üürniku vastu. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast 30.08.22 (lisa 6, dtl 47) nähtuvalt on hagejat teavitatud nendest puudustest ja kaasnevatest kuludest, mis on seotud üleandmisaktis märgitud puudustega kokku 450 €. Hageja on nende kulude kandmisega nõus ja need on arvestanud maha tagatisrahast. Lisaks on hagejat 30.08.22 teavitatud järgmistest üüritud asja puudustest ja nõuetest: • • • • Kihist aknalauad ja vannitoa riiuli vahetus – materjal 100 €, lõikamine 50 €, transport 60 €, lakk + pealekandmine 90 €, eemaldamine ja paigaldamine 150 €, Garderoobi lükanduksed – täitmine ja lihvimine 60€, eemaldamine ja paigaldamine 30€, värvimine 90 €, Dušivee leke – hermeetiku eemaldamine 60 €, puhastamine ja uue pealekandmine 60€, seina- ja põrandakahjustused 100 €, Puidust diivanilaud 75 €, 8 • • • • • • • • • Jalalaua vahetus 75 €, Sügavkülmiku sahtel katki – otsing 60€, sahtel 50 €, Dušialuse katte vahetus – transport 45€, kate 95 €, Soojuspumbad – pole kunagi puhastatud, tootja nõue puhastada kord 6 kuu jooksul. Soojuspumba teenus 250 €, Nõudepesumasina teenus 100 €. Aia koristamine- trimmerdamine, muru niitmine, muru riisumine, okste kogumine, taaskasutus, transport, lindude väljaheide piirdest puhastamine, sillutuskivide puhastamine 720 €, Maja puhastus – põrandad, põrandaliistud, köögisahtlid/sahtlid, valamud, kraanid, dušid, riiulid, riidekapid, pesumasin, saun, rulood, nöörid, kušett, vaip 600 €, Akende pesu 11x (3x katuseaknad) 210 €, Sauna tõmbeventilaator on kadunud, asfaldi kahjustused on kadunud. Nendest võimalikest väidetavatest asja puudustest on üürileandja teavitanud hagejat 30.08.2022 ehk pärast lepingu p-s 13 märgitud 2-nädalast tähtaega, kuid pooled koostasid vara tagastamise akti 27.07.2022 ja üüritud asi oli tagastatud üürileandjale (dtl 43, 72). Seega ei teavitanud üürileandja hagejat uutest väidetavatest puudustest 2 nädala jooksul pärast eluruumi üleandmist nagu on sätestatud üürilepingu p-s 13 ja
Kohus märgib veelkord, et üürileandja peab kontrollima asja seisundit üüritud asja tagastamisel ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab ning kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama (
Seega ei oma vaidluses tähendust väiteid, kas ja millal kirjeldas üürnik asja enda puudusi
lg 1, 2 ja lepingu p 13 tulenevad kohustused täitma asja tagastamise ajal ja nende puuduste osas, mida ei saanud avastada tavapärase ülevaatuse käigus 27.07.22, tegema seda vähemalt 2 nädala jooksul. Üürileandja ei teinud seda 2 nädala jooksul asja üleandmisest talle. Kohus märgib, et mingeid tõendeid, et tegelikult tagastati eluruum hoopis hiljem kui 27.07.22 (ruumide üleandmise akt), ei ole. Seega on üürileandja 30.08.22 ekirjas märgitud võimalikud eluruumi puudused, mille tõttu ei nõustu üürileandja tagastama tagatisraha, esitatud pärast lepingu p-s 13 ja
lg 1, 2 nimetatud tähtaega ja on tehtud hilinemisega.
lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Märgitu tähendab nõude esitamist 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, mis ei ole seotud asja tagastamise ajaga, kuid märgitu ei tähenda seda, et asja tagastamise aeg ei võiks kokku langeda lepingu lõppemise ajaga või erineda sellest. Pooled on käesoleval juhul kokku leppinud lepingu p-s 4, et tagatisraha tuleb tagastada 1 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist tingimusel, et üürnik on täitnud kõik lepingust tulenvad rahalised kohustused. Käesolevas vaidluses ei oma aga lepingu lõppemise aeg tähendust. Nimelt. Kooskõlas
lg 1, 2 siis, kui üürileandja ei teata viivitamatult puudustest, kaotab ta õiguse nendele puudustele tugineda. Kui üürileandja kaotab õiguse nendele puudustele tugineda, ei saa ta esitada ka nõuet vastavate puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks
lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 334 lg 1 järgi üürniku vastu või keelduda
lg 1 p 2 järgi oma kohustuse täitmisest ja jätta tagatisraha
Üürileandja on praegusel juhul just keeldunud tagatisraha 1500 euro ulatuses tagastamast, kuid kohtu hinnangul ei ole see lubatav. 30.08.22 avalduses ei ole tehtud tegelikult tasaarvestuse avaldust
Õ. ei saa seda teha, kuna ta ei ole üürileandja, mistõttu vastuses ja vastuhagis märgitud tasaarvestuse 9 vastuväide ei lõpeta hageja nõuet
Lisaks ei ole see lubatav § 197 g 4 järgi (tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, hageja on need põhjendatud väited esitanud). Kohus tuvastas, et üürileandja teavitas asja uutest puudusetest 30.08.22 ehk hilinemisega pärast asja üleandmist (22.07.22), mistõttu on ta kaotanud õiguse
lg 2 järgi tugineda uutele puudustele, välja arvatud üüritud asja tagastamise aktis märgitud puudustele (väärtuses 450 €). Seega ei oma vaidluses tähendust see, millal üürileping lõppes. Eeltoodu tõttu ei saa üürileandja keelduda hagejale tagastamast tagatisraha ning üürileandja on tagatisraha tagastamise kohustuse rikkumises
A. K.i tagatisraha nõue üürileandja vastu on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
lg 3,
Reassess OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista 1500 eurot.
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka Reassess OÜ-lt võlgnevuselt viivist lepingu p -s 6 kokkulepitud määras ehk 0,05% päevas, kuna viimane on kohustuse täitmisega viivituses ehk kohustuse rikkumises
Lepingu p 4 järgi tuleb tagatisraha tagastada 1 kuu jooksul lepingu lõppemisest, märgitud tähtaja lühendamine on lubatav
Kohus tuvastas, et kokkulepe järgi oli lepingu lõpetamise aeg 31.07.22, kuigi ruumid vabastati 22.07.22 (need ajad ei pea kokku langema). Seega pidi OÜ Reassess tagastama tagatisraha 1500 € 31.08.22. Kuna ta seda ei teinud, siis on ta kohustuse rikkumises ehk viivituses
mõttes ja hagejal on õigus nõuda viivist alates 01.09.2022 (mitte 28.08.22, nagu nõuab hageja) 0,05% päevas, mis on otsuse aja seisuga 326,25 €. Lisaks saab ta nõuda viivist TsMS § 367, § 101 lg 1 p 6, § 76 lg 1, 2, järgi ka edaspidi alates 10.11.2023 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Hageja palus välja mõista tagatisraha ja sellelt viivise solidaarselt üürileandjaga ka A. Õ.ilt ja leidis, et viimane vastutab agendilepingu alusel hageja ees tagatisraha tagastamise eest solidaarselt üürileandjaga. Kohus tuvastas, et üürileping oli agendi ehk A. Õ.i vahendusel sõlmitud hageja ja üürileandjast OÜ Reassess vahel. Lepingust tulenevad kohustused on täitmiseks lepingu pooltele
lg 2.
lg 1, 8 lg 2 alusel tekivad õigused kohustused agendi ja käsundiandja (Reassess OÜ ja A. Õ.) vahel. Asjaolu, et agent ehk A. Õ. oli vaidlusaluse üürilepingu p 3 tähenduses isik, kes oli
lg 3 mõttes õigustatud vastu võtma üürniku poolsete kohustuse täitmist, ei võimalda hagejal nõuda A. Õ.ilt üürilepingu järgse üürileandja kohustuse täitmise kohustust ehk tagatise tagastamist. Tagatise tagastamise kohustus on
lg 1, 2,
lg 3, 8 lg 2 järgi üürileandjal mitte agendil, sest agendil ei teki üürilepingust tulenevat tagatisraha tagastamise kohustust. Asjaolu, et käsundiandja andis agendile A. Õ.ile
lg 3 järgi õiguse võtta vastu agendi vahendatud või sõlmitud lepingutest (antud juhul üürilepingust hageja ja OÜ Reassess vahel) rahalisi makseid (üürilepingu p 3,
lg 3 – täitmise vastuvõtmise õigustatud isik hageja suhtes), ei võimalda järeldada, et tal oleks hageja ees solidaarkohustus koos üürileandjaga tagatisraha tagastamisel, kuivõrd sellist kohustust ei tulene ei üürilepingust, seadusest ega ka agendilepingust
Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda A. Õ.ilt tagatisraha tagastamist 1500 €
Kui A. Õ. seda ei tagasta, siis ei ole tegemist ka tema poolt kohustuse rikkumisega
Nii ei saa hageja nõuda A. Õ.ilt ka
lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 308 lg 3, § 10 65 lg 1-4, lepingu p 13 järgi tagatisraha tagastamist 1500 eurot ega viivist 0,05% päevas otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni võla tasumiseni. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kandnud maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulusid õigusabi saamiseks 45 minuti eest tunnitasu määraga 120 €, kokku 108 € (käibemaksuga). Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjatelt ka solidaarselt maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulusid 108 € ja viivist
Hageja selline seisukoht ei ole õige. Maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulu 108 € õigusabi eest, mida on hageja väidetavalt kandnud, on eraldi menetluskulu TsMS § 144 p 7 ja § 484.2, § 172 lg 9 järgi. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484.2 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa hageja nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulusid 108 € haginõudena ja viivist sellelt kuivõrd tegemist on menetluskuluga, mille hüvitamist reguleerivad ülaltoodud sätted. Nii jääb rahuldamata hageja nõue kostjate vastu 108 € ja sellelt viivise saamiseks alates maksekäsu avalduse esitamise järgnevast päevast 07.10.2022 , sh otsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja sealt edasi protsendina. Hagejal on õigus esitada selles osas menetluskulude taotlus, arvestades eelviidatud menetlusseadustikus sätestatut. C A. Õ. esitas A. K. ja D. F. vastu kahju hüvitamise nõude väidetava üürileandjana. Kuna kohus tuvastas, et üürileandjaks on Reassess OÜ mitte A. Õ. ja kuna üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad lepingu pooltele
Õ. isikuks, kellele on üürileandja õigused nõuda A. K. ja D. F.lt üürilepingu eseme kahjustamisest tingitud kahju hüvitamist
Seetõttu ei hinda kohus ka poolte vastuhagi väiteid, vastuväiteid, sh nõude aegumise väited ja vastuväiteid
Õ.i poolt esitatud tõendeid (dtl 156, 162, 281, 288/inventuuri aktid/ akt 15.07.2021, dtl 340 -348, fotod 354, 356 -357.). A. Õ.i vastuhagi A. K. ja D. F. vastu kahju hüvitamiseks 1630 € jääb rahuldamata. Kohus märgib vaid selguse huvides seda, et A. Õ. esitas 26.01.2023 (dtl 127) kohtule hagi, mis oli tegelikult vastuhagi, mida ta hiljem ehk 30.01.2023 puuduste korras täpsustas (dtl 202). MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on lõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, § 175 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. 11 Kuna hagi Reassess OÜ vastu kuulus rahuldamisele, jäävad hageja ja Reassess OÜ menetluskulud Reasess OÜ kanda, kuid kuna hagi A. Õ.i vastu jäi rahuldamata, jäävad hageja ja A. Õ.i menetluskulud A. K.i kanda. Kuna A. Õ.i vastuhagi jäi A. K.i ja D. F. vastu rahuldamata, jäävad A. K.i ja D. F. menetluskulud võrdsetes osades A. Õ.i kanda ja A. Õ.i menetluskulud vastuhagis tema enda kanda. Kohus määrab kulude rahalise suure kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). (digitaalne allkiri) Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.