Obsah (12)

§ 163§ 157§ 22§ 150§ 65§651§ 66§ 165§ 171§ 172§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-21-3121 Tsiviilasi A Ai pankrotimenetlus Menet

§ 163lg 7 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Edastada määrus menetlusosalistele. 3 Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Asjaolud 19.04.2021 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja A Ai pankrot. 07.10.2021 kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja. 19.12.2023 esitas pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpparuande. 22.12.2023 jättis kohus lõpparuande kinnitamata ning 22.12.2023 esitas pankrotihaldur uue, parandatud lõpparuande. Kohtumääruse põhjendus
2. Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt 22.12.2023 esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 1.
3. Teade lõpparuandega tutvumiseks avaldati 10.12.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles antud vastuväite esitamise tähtaja jooksul kohtule võlausaldajate poolt lõpparuandele vastuväiteid esitatud pole. Haldur esitas kohtule esialgse lõpparuande 19.12.2023.a., mille kohus jättis kinnitamata 22.12.2023.a. kohtumäärusega. 22.12.2023.a. kohtule esitatud parandatud lõpparuandes ei ole rikutud võlausaldajate ega võlgniku huve. Kohtu hinnangul ei pea haldur teistkordselt teavitama Ametilikest Teadaannetes lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest, sest muudatused, mis on lõpparuandesse sisse viidud, on seotud käibemaksu arvestusega. Kuna kohus määrab halduri tasule lisanduva käibemaksu 20%, so määras, mis kehtis lõpparuande kohtule esitamise ajal, siis ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve see, kui võlgniku kohustuste täitmiseks jääb pankrotivarasse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rohkem rahalisi vahendeid. 1.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. Kohtule esitatud lõpparuandest nähtub, et võlausaldajatel jääb saamata II rahuldamisjärgus 2753,49 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. 1.
5. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 5 järgi pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus A Ai pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 157p 5 alusel on põhjendatud.

1.4. Vastavalt

§ 163

lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud võlgniku oma maksevõimet ületavate kohustuste võtmise. Kohus nõustub halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolus

§ 22lg 5 tähenduses.

1. Halduri tasu ja kulud 2.
2. Halduri tasu on pankrotimenetluse kuluks vastavalt

§ 150lg 1 p 3.

Halduri tasu määramise ning piirmäärad sätestab

§ 65ja § 65¹.

Haldur taotleb tasu kinnitamist 4

§651

lg 1 ja § 65 lg 11 alusel summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, s.o kokku xxx eurot ja palub selle välja mõista pankrotivara arvelt osaühingule Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 1¹ järgi halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Eeltoodu alusel on kohtul kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 2.2. Pankrotimenetluse ajal on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud 30902,45 eurot. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub

§ 65

lg 5 esimene lause, mille kohaselt määratakse tasu halduri seaduses sätestatud tasu piirmäärade alammääras, nimetatud määras on tasu taotlenud ka haldur ise. Haldur on lõpparuande punktis 6 kirjeldanud toiminguid, mis on käesolevas pankrotimenetluses tehtud. Kohus leiab, et haldur on tegutsenud A Ai pankrotimenetluses tulemuslikult, tasu alammääras vastab halduri töö mahule ja vastavuses pankrotimenetluses läbiviidud toimingutega. Kohus määrab halduri tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot.

§ 65lg 1 alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Halduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. 2.3. Kohus kinnitab halduri kulud summas 1492,15 eurot. Halduri tehtud vajalikeks kuludeks on käesolevas menetluses on eksperthinnang 265 eurot ja kohustused korteriühistu ees 1223,13 eurot, panga teenustasud 4,02 eurot. Kuna käesoleval juhul on pankrotimenetlus menetlusse võetud enne 01.07.2022, kohaldatakse halduri kulude arvestamisel kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur taotleb pankrotimenetluses kantud kulude hüvitamist. Aruande kohaselt on pankrotimenetluses kulud kokku 1492,15 eurot. Kohus leiab, et halduri kulud on põhjendatud. Halduri kulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3. Halduri vabastamine

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Andrus Õnnik vabastada A Ai pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 4.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (so. 01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus lõpetab käesoleva menetluse

§ 163lg 3 alusel lõpparuande kinnitamisega.

Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud

§ 171lg 1 järgi.

5 4.2.

§ 172

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 1 kohaselt kui algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ning võlausaldajate üldkoosolekule (11.05.2021) kedagi kohale ei ilmunud, mistõttu ei olnud seal võimalik ühtegi otsust vastu võtta.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on A Ai pankrotimenetluse lõpparuandes teinud ettepaneku jätta A Ai pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma A Ai usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A Ai kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab A Ait ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 4.3. Kohus selgitab A Aile, et vastavalt

§ 172

lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud 07.10.

1. 4.
2. FIMS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
3. aasta
4. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Pankrotiavaldus koos avaldusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on kohtule esitatud 01.03.2021, seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11, FIMS § 1933 lg 2).

Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas,

1. jaanuariks tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele, mis on tehtud vastavalt võlausaldajate nimekirja jaotistele, mis on välja toodud käesoleva määruse resolutsioonis). Kohus saadab usaldusisikule koos käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vormi, mis tuleb usaldusisikul esitada täidetuna igal järgneval kolmel aastal Pärnu Maakohtu e-posti aadressile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee või postiaadressile Sadama 21, 90502 Haapsalu. Esimene aruanne perioodi
2. jaanuar 2024 –
3. jaanuar 2025 kohta esitada kohtule hiljemalt
4. jaanuariks
5. 4.
6. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6 Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

§ 173

lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 173

lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 4.6.

§ 175

lg 1 ja FIMS § 1933 lg 2 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7