lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Lk 1 / 4 1-24-158 Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD 11.01.2024 saabus kohtusse süüdistusakt, süüdistatavaks M M. Kaitseakt saabus kohtusse 23.01.
M M’ile on esitatud süüdistus selles, et tema rikkus 09.07.2023 kella 14.45 paiku xxx majade juures, s.o avalikus kohas, raskelt avalikku korda sellega, et isiklike suhte pinnalt tekkinud tüli käigus tungis kallale M K’ile tema laste juuresolekul. M M ligines kannatanule selja tagant ning tõmbas teda vasakust käest, pigistas seda jõuga ning seejärel väänas ja küünistas seda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja lühemaajalise, vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - marrastused vasaku käe siseküljel. Samuti häiris ta oma käitumisega juhtunut pealt näinud asjasse mitte puutuvat isikut A L. Sellise tegevusega rikkus ta korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa. Sellise tegevusega pani M M vägivallaga toime avaliku korra raske rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. M M süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. M M poolt kasutatud füüsiline vägivald ei olnud intensiivne, tegemist ei olnud löömise või peksmisega, vaid üksnes ühekordse käest pigistamise, väänamise ja küünistamisega. Selle tulemusena sai kannatanu vaid valu ja marrastuse käel ning kannatanu ei vajanud haiglaravi. Kannatanu pole tsiviilhagi esitanud. M M on varem karistamata isik, andmeid tema poolt kannatanu suhtes uute õiguserikkumiste või põhjendamatu tülitamise kohta ei ole. Uue kuriteo toimepanemise oht ei ole tema puhul suur. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka talle riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsjale makstud tasu 432 eurot kohtueelses menetluses ja 175,68 eurot kohtumenetluses, kokku 607,68 eurot. M M’ile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: lõpetada Lk 2 / 4 1-24-158 kriminaalasjas menetlus M M suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Määrata M M’ile kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest maksta riigituludesse 615 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 607,68 eurot. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et M M’ile esitatud süüdistus on põhjendatud. M M süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p 1, 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsjale makstud tasu 432 eurot kohtueelses menetluses (tlk 54-56 II kd) ja 175,68 eurot kohtumenetluses (tlk19-21 I kd), kokku 607,68 eurot. M M on kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse allkirjastamisega kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustusega. Kohus nõustub M M’ile prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustustega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – maksta kindel summa riigituludesse ja tasuda kriminaalmenetluse kulud on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks M M suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o
Lk 3 / 4 1-24-158 Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 263 lg 1 p 1 järgi ja määrab M M’ile prokuröri taotluses märgitud kohustused - maksta 6 kuu jooksul määruse tegemisest riigituludesse kindla summana 615 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 607,68 eurot.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.