KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5055 (22922900046) Kohtunik Heli Sillaots Ko

§ 180

lg 3 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevatest menetluskuludest riigi kanda enamus, s.o riigi õigusabi kulu tervikuna ja sundrahast (1087.50€) jätta riigi kanda 1000 eurot ning süüdimõistetu Juri Kolesnikovi kanda jätta menetluskuludest väiksem osa, s.o 87 eurot 50 senti sundraha, kuna Juri Kolesnikovi materiaalsed vahendid on väga kehval järjel, tal lasuvad võlgnevused on üle XXX euro (II köide, lk 14) ja enda terviseseisundist tulenevalt (XXX, XXX, XXX, XXX) on tal vähesed võimalused vangistuses töötamiseks ja sellest endale sissetuleku saamiseks, millest oleks võimalik teha menetluskulude katteks kinnipidamisi.

§ 180

lg 1,3,

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 2 alusel välja mõista Juri Kolesnikovilt riigituludesse menetluskuluna 87 eurot 50 senti sundraha. Menetluskulu 87.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99923700004656 ühele järgmistest kontonumbritest:     SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-22-5055, menetluskulu 10.02.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2,

§ 412

lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Juri Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa 10.02.2023.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa (asukoht Tartus Pliiatsi tn 5) kasuks 837 eurot 60 senti (sellest käibemaks on 139.60€) vandeadvokaat Rein Napa süüdistatava Juri Kolesnikovi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses süüdistatavale osutatud õigusabi eest.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse vangla turvakaamerate videosalvestised DVD-R plaadil (ümbrikus: II köites, lk 13). Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule M. S. ja süüdistatava kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Viivitamata väljastada kohtuotsus kinnipidamisasutusele, millises süüdistatav Juri Kolesnikov kannab karistust. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: 2   vangistusasutusele Juri Kolesnikovi suhtes vangistuse täideviimiseks, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. Kannatanu M. S.

§ 38lõikes 5 täheldatud teavitusi saada ei soovi (II, 3).

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 27. veebruariks 2023.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319

lg 1 mõttes.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA MENETLUSE KÄIK 26.08.2022 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 22922900046 Juri Kolesnikovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 4 järgi. Kohtumenetluses sai kriminaalasja numbriks 1-22-5055 ja see määrati automaatse jagamise teel kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse. Selles kriminaalasjas koostas süüdistusakti 26.08.2022.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Lily Sandel. Kannatanu M. S. tsiviilhagi ei esitanud ja ühtegi tsiviilhagi ei ole süüdistusaktile ka lisatud. Eelistungid toimusid 03.10.2022, 15.11.2022 ja 15.12.

1. Eelistungite mitmel korral pidamise tingis asjaolu, et süüdistatav ja kaitsja ei suutnud ühe korraga välja selgitada kõiki üldmenetluses kohtuistungil esitatavaid taotlusi ja isikute ringi, keda soovitakse kohtuistungil üldmenetluses üle kuulata. Lõplik kaitseakt valmis
2. detsembriks 2022 (I, 101-102) ja seal olid kõik süüdistatava ja kaitsja poole seisukohad ja taotlused kajastatud sellise selgusega, et pärast 15.12.2022.a eelistungit enam neljandat eelistungit polnud vaja pidada. 15.12.2022.a eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks 03.02.2023.a, algusega kell
3. 15.12.2022.a määrusega (I, 109-111) andis kohus Juri Kolesnikovi süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kohtu alla ja määras lisaks süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile kohtuistungile kutsuda nii süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas märgitud kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. kui ka kaitseaktis neile lisaks taotletud tunnistajad M. A. ja A. Ž. 3 Alates 15.12.2022.a eelistungist vahetus prokurör ja kohtumenetluses hakkas osalema Lõuna Ringkonnaprokuratuurist ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp (I, 106-108). Eelistungitel 03.10.2022 ja 15.11.2022 osales Lõuna Ringkonnaprokuratuurist prokuratuuriseaduse § 7 lg 2 alusel abiprokurör Lily Sandel vanemprokurör Kretel Tamme 03.10.2022.a volituse alusel (I, 49-51). Süüdistatav Juri Kolesnikov avaldas kriminaalasja kohtusse saabumisest alates soovi osaleda nii eelistungitel kui ka kohtuistungil kaugülekuulamisega otseülekandena videokonverentsi põhimõttel. Põhjuseks nimetas Juri Kolesnikov terviseprobleemid. Kohus selle XXX süüdistatava sooviga esialgu ka arvestas ja võimaldas süüdistataval osaleda eelistungitel ja kohtuistungil 03.02.2023.a kaugülekuulamisega otseülekandena videokonverentsi põhimõttel. 15.12.2022.a eelistungil (I, 106-108) ja 15.12.2022.a kohtu alla andmise määruses (I, 109-111) selgitas kohus süüdistatavale, et juhul kui süüdistatav Juri Kolesnikov muudab enda seisukohta ja soovib kohtuistungil osaleda vahetult kohtusaalis sinna konvoeerimisega kohale toimetamisega, siis tuleb kohtule sellest esimesel võimalusel teada anda, et kohus saaks väljastada süüdistatava kohtuistungile konvoeerimiseks sellekohased konvoeerimistaotlused. Kohtuistungiks 03.02.2023.a ühtegi taotlust süüdistatavalt tema kohtusaali füüsiliselt istungile kohale toimetamiseks ei saabunud. 03.02.2023.a kohtuistung üldmenetluses toimus. Tartu Vanglas karistust kandev süüdistatav Juri Kolesnikov osales tema enda soovil 03.02.2023.a kohtuistungil Tartu Vanglast kaugülekuulamisega otseülekandena videokonverentsi põhimõttel. Süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas kajastatud kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ning kaitseaktis neile lisaks taotletud tunnistajad M. A. ja A. Ž. kuulati 03.02.2023.a kohtuistungil vahetult kohtusaalis üle. Süüdistatav jäi 03.02.2023.a üle kuulamata, kuna ta ärritus ja ägestus, väites, et pole saanud ravimeid ning lahkus ebatsensuurselt väljendudes omavoliliselt kaugülekuulamiseks ette nähtud ruumist ja istungile rohkem tagasi ei tulnud. Enne lahkumist väljendas süüdistatav enda pahameelt, et kohus ei kohustanud vanglat talle tema nõutud ravimeid andma ja ei võimaldanud tal lisaks enda kaitsjale täiendavalt ristküsitluses ise tunnistajale A. Ž. küsimusi esitada. Kaitsja selgitas süüdistatavale enne tema istungilt omavolilist lahkumist, et kõik vajalikud küsimused said tal tunnistajale A.Ž. ära esitatud ja selle asjaga seoses tal rohkem midagi tunnistajalt küsida polnud, kuna ülejäänud asjaolusid tunnistaja tema avaldatu kohaselt ei näinud ja ei mäletanud. Kohus selgitas süüdistatavale enne tema omavoliliselt istungilt lahkumist, et kohtul vastavad erialateadmised puuduvad ja kohus ei saa teha vanglale ettekirjutusi, kas ja milliseid ravimeid süüdistatavale vanglas anda ning kohtu taoline käitumine oleks ka lubamatu, kuna kohtunikul ja ka teistel kohtusaalis viibivatel isikutel ei ole vastavaid erialateadmisi ravimite manustamise osas ettekirjutuste tegemiseks. Kohtuistungilt 03.02.2023.a süüdistatava omavoliliselt lahkumise järel olid prokurör ja kaitsja seisukohal, et süüdistatav tuleb lasta järgmiseks istungipäevaks 10.02.2023.a füüsiliselt kohtusaali kohale toimetada. Kohus oli samal seisukohal ja määras süüdistatava järgmiseks kohtuistungi päevaks 10.02.2023.a kohtusaali füüsiliselt kohale toimetada, et tagada süüdistatava osavõtt kohtuistungist ja tal edaspidi puuduks istungilt omavoliselt lahkumise võimalus. Süüdistatava osavõtu kohtuistungist 10.02.2023.a füüsiliselt kohtusaalis kohalviibimisega tingis ka asjaolu, et 03.02.2023.a ei õnnestunud süüdistatavale teha nähtavaks vangla turvakaamera videosalvestist sellises kvaliteedis, et sealt asja lahendamisega seonduvad asjaolud oleksid küllaldase selgusega nähtavad. 03.02.2023.a kohtusaalis füüsiliselt kohal 4 viibinud isikutele olid vangla turvakaamera videosalvestiselt nähtuvad asjaolud paremini tajutavad. Kohtuistungil 10.02.2023.a oli süüdistatav Juri Kolesnikov ratastoolis füüsiliselt kohtusaalis kohal (konvoi poolt Tartu Vanglast kohale toimetatud) ja ta vabandas kahel korral enda käitumise pärast 03.02.2023.a kohtuistungul [viimase sõna alguses (II, 88 ülal) ja pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise aja teatavakstegemist (II, 92 keskel)]. Kohtuistungil 10.02.2023.a ühegi probleemi süüdistatava käitumisega ei tõusetunud. Süüdistatav käitus viisakalt. Kohtuistungil 10.02.2023.a esmalt prokurör tutvustas ja näitas uuesti kõigile kohtusaalis viibijatele suurelt ekraanilt 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 5-12) juurde kuuluvat vangla turvakaamera videosalvestist (DVD-R plaadil ümbrikus: II köites, lk 13). Sellel korral olid videosalvestiselt nähtuvad asjaolud kõigile selgelt tajutavad ja ühegi probleeme videosalvestisele talletatu edastamisega polnud. Seejärel andis süüdistatav Juri Kolesnikov kohtuistungil 10.02.2023.a enda ütlused (II, 68, 72-79). Kohtuistungil 10.02.2023.a, pärast süüdistatava ülekuulamist, muutis prokurör süüdistusaktis punkte 2 ja 16 selliselt, et süüdistusakti punktis 2 asendas sõna „küünarkepi“ sõnaga „jalutuskepi“ ja süüdistusakti punktis 16 asendas kolmes kohas sõna „kark“ vastavas käändes sõnaga „jalutuskepp“ õiges käändes (II, 69-70).

§ 268lg 2 alusel jätkus menetlus muudetud süüdistuse alusel.

Ka muudetud süüdistuse osas jäi süüdistatav endisele seisukohale, et süüdi ennast ei tunnista. Kohtuvaidluses taotles prokurör süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja kuna sanktsioon on range, algab ühest aastast vangistusest, süü ei ole niivõrd suur, puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, siis karistada miinimummääras ühe aasta vangistusega. Kannatanu M. S. kohtuvaidluses ei osalenud. Kannatanu M. S. kohtuistungil 10.02.2023.a ei viibinud. Kohtuistungi toimumisest 10.02.2023.a algusega kell 10 oli kannatanu teadlik. Prokuröri avaldatu kohaselt ei soovinud kannatanu kohtuistungil 10.02.2023.a osaleda. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid Juri Kolesnikovi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav jäi kogu kohtumenetluse kestel seisukohale, et süüdistus on põhjendamatu ja ta selle järgi ennast süüdi ei tunnista. MUUDETUD SÜÜDISTUS 10.02.2023.a prokuröri poolt muudetud süüdistus (II, 69-70) on alljärgnev (tumedas kirjas). Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ähvardas 13.05.2022 kella 16:10 paiku S-maja

1. korruse valvuriruumi juures jalutuskepiga, s.o relvana kasutatava muu esemega, ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M. S., lubades teda jalutuskepiga lüüa. M. S. oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest Juri Kolesnikov ärritus tema korralduse peale ning lähenes talle agressiivselt jalutuskeppi üleval hoides. Samuti teadis M. S., et Juri Kolesnikovi on varem vägivallakuritegude eest karistatud. Seega pani Juri Kolesnikov toime KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täimisega, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. 5 KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et ehkki süüdistatav Juri Kolesnikov ennast süüdi ei tunnista, on tema süü ametiülesandeid täitnud vanemvalvuri M. S. ähvardamises, teda jalutuskepiga lüüa, tõendatud. Asjas puuduvad Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning Juri Kolesnikovi suhtes on põhjendatud teha KarS § 274 lg 2 p 4 järgi süüdimõistev kohtuotsus. Tõendid Kriminaalasjas on tõenditeks 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta ajavahemikus kell 16:03:33 kuni 16:12:00 koos selle juurde kuuluva videosalvestisega DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 13), kannatanu M. S. (S.) ütlused (II, 3, 47-51), tunnistajate M. V. ütlused (II, 4, 52-58), M. A. (A.) ütlused (II, 42, 61-63), A. Ž. (Ž.) ütlused (II, 43, 63-65) ja süüdistatava Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) ütlused (II, 68, 72-79). Seda tõendite loetelu täiendavad kinnipeetavate registri ja karistusregistri andmete väljatrükid kinnipeetavate Juri Kolesnikovi ja A. Ž. kohta ning süüdimõistvad kohtuotsused. Valdavas osas tõendid kooskõlas Tõendeid pole küll palju, kuid valdavas osas on need kooskõlas. Vaidlust ei ole selles, et 13.05.2022.a täitis M. s. Tartu Vanglas vanemvalvuri töökohustusi ja M. V. täitis 13.05.2022.a Tartu Vanglas tööl olles valvuri kohustusi, olles samal ajal Sisekaitseakadeemias õppimise ajal ka Tartu Vanglas praktikal, kus tema juhendajaks oli vanemvalvur M. S.. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja ühtegi vastuolu ei ole. Asjaolud, et M. S. täitis 13.05.2022.a Tartu Vanglas vanemvalvuri töökohustusi ja M. V. täitis 13.05.2022.a Tartu Vanglas tööl olles valvuri kohustusi ja oli ühtlasi Sisekaitseakadeemias õppimise ajal ka Tartu Vanglas praktikal, kus tema juhendajaks oli vanemvalvur M. S., on tõendatud nii kannatanu M. S. (II, 3, 47-51) ja tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) kui ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta nähtuvaga, et 13.05.2022.a kandsid M. S. ja M. V. Tartu Vanglas olles vanglaametniku töövormi ning nad suhtlesid ja tegelesid tumepruuni vangile kandmiseks ettenähtud riietust kandvate kinnipeetavatega. M. S. tegeles juuksuri juurest tulnud kinnipeetava Juri Kolesnikoviga, M. V. kinnipeetava V. T. juuksuri juurde toimetamisega, misjärel mõlemad valvurid tegelesid kinnipeetava Juri Kolesnikoviga. 13.05.2022.a olid M. S. Tartu Vangla vanemvalvurina ja M. V. Tartu Vangla valvurina võimuesindajatena täitmas Tartu Vanglas enda töökohustusi. Riigikohtu 06.02.2020.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 1-19-1849 väljendatud seisukoha kohaselt on Tartu Vangla valvur KarS § 274 kohaldamisel käsitletav võimuesindajana. Vaidlust ei ole ka selles, et selles sektsioonis, kus vangivalvurid M. S. ja M. V. 13.05.2022.a Tartu Vanglas enda töökohustusi täitsid, kandis kinnipeetavana karistust Juri Kolesnikov. Ka selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja ühtegi vastuolu ei ole. Asjaolu, et Juri Kolesnikov viibis 13.05.2022.a vanglas karistust kandmas, on tõendatud ka karistusregistri teatiselt Juri Kolesnikovi kohta sellekohaselt nähtuvaga (I, 7-9; II, 17-19) ja kriminaalasjas nr 1-20-4195 tehtud 01.03.2021.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, millega Juri Kolesnikovi karistati KarS § 120 lg 1 järgi vangla meediku suhtes 12.02.2019.a 6 toimepandu eest KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 06.11.2018.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 11 aasta 5 kuu 8 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 11 aastat 11 kuud 8 päeva, mille kandmise algust loeti alates 01.03.2021 (I, 157-170; II, 20-34). See kohtuotsus jõustus 23.09.2021.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusega (I, 172). Asjaolu, et Juri Kolesnikov viibis 13.05.2022.a vanglas kinnipeetavana karistust kandmas, nähtub ka kinnipeetavate registri andmete väljatrükist Juri Kolesnikovi kohta (I, 6). Kinnipeetavate registrist 26.08.2022.a tehtud väljatrüki kohaselt asus Juri Kolesnikov Tartu Vanglas, tema viimase kinnipidamise kuupäevaks on kajastatud 07.11.2013 ja kõige hilisema karistuse tähtajaks on kajastatud 09.02.2033 (I, 6). Vaidlust ei ole ka selles, et Tartu Vanglas kandis 13.05.2022.a karistust kinnipeetav A. Ž., kes oli sellel päeval tööl juuksurina. A. Ž. töökoht, s.o juukusuriruum, jäi selle sektsiooni ette, kus kandis karistust Juri Kolesnikov ja asus Juri Kolesnikovi kamber. Juuksuriruumi vahetusse lähedusse jäid ka kontaktisikute tööruum ja valveruum. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja ühtegi vastuolu ei ole. Asjaolu, et A. Ž. viibis 13.05.2022.a vangistuses kinnipeetavana karistust kandmas, on tõendatud karistusregistri teatiselt A. Ž. kohta sellekohaselt nähtuvaga (I, 69-71) ja ka kinnipeetavate registri andmete väljatrükkidest A. Ž. kohta (I, 72, 103, 119). Kinnipeetavate registrist 04.10.2022.a ja 08.12.2022 tehtud väljatrükkide kohaselt asus A. Ž. Tartu Vanglas, tema viimase kinnipidamise kuupäevaks on kajastatud 26.02.2020 ja kõige hilisema karistuse tähtajaks on kajastatud 15.04.2027 (I, 72, 103, 119). Asjaolud, et Juri Kolesnikov kandis 13.05.2022.a Tartu Vanglas karistust ning M. S. täitis 13.05.2022.a Tartu Vanglas vanemvalvuri töökohustusi ja M. V. täitis 13.05.2022.a Tartu Vanglas tööl olles valvuri kohustusi ja oli ühtlasi Sisekaitseakadeemias õppimise ajal ka Tartu Vanglas praktikal, on lisaks kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustele tõendatud ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta ajavahemikus kell 16:03:33 kuni 16:12:00 koos selle juurde kuuluva videosalvestisega DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 13). 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) on tõendatud, et Juri Kolesnikov kannab seal tumepruuni kinnipeetava riietust, tema särgile on seljale suurelt valgega kirjutatud: „VANGLA“. Ka teistel kinnipeetavatel, kes videosalvestist läbivad, s.h V. T., on seljas vangile kandmiseks ettenähtud tumepruun riietus. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) on tõendatud, et vanemvalvur M. S., valvur ja praktikant M. V. ning kontaktisik A. R. kannavad vanglaametnikule ette nähtud vormiriietust, mille juurde kuuluvad ka erivahendid, s.h raadiosaatjad-isikukaitsejaamad. Ametlik vormiriietus eristab vanglaametnikud M. S., M. V. ja A. R. selgelt asitõendi vaatlusprotokolli läbivatest kinnipeetavatest, s.h Juri Kolesnikovist ja V. T. Võimalus, et M. S., M. V. ja A. R. võiks pidada kellekski teiseks kui vanglaametnikuks, on välistatud. Vanglaametniku vormiriietus on niivõrd ametlik ja selgelt kinnipeetava tumepruunist riietusest eristuv, et seda pole võimalik pidada mitte millekski muuks kui ainult vanglaametniku vormiriietuseks. Kohus suhtles käesoleva kriminaalasja menetlemisega seoses eelistungitel ja kohtuistungil kinnipeetava ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Juri Kolesnikoviga ning kohtuistungil kannatanu M. S. ja tunnistajaga M. V. Selle tulemusena pole kohtul kahtlust selles, et 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 5-12,13) läbivad isikud on tumepruunis 7 vangiriietuses Juri Kolesnikov ning vanglaametniku vormiriietust kandvad M. S. ja M. V.. Kõik kolm isikut, s.o Juri Kolesnikov, M. S. ja M. V. on selgelt 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt ära tuntavad. Kohtuistungil, nii 03.02.2023 kui ka 10.02.2023.a, vaadati mitmel korral 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 5-12,13) juurde kuuluvat videosalvestist. Videosalvestisel puudub heli. Ka vaadatud videosalvestiselt on tumepruunis vangiriietuses Juri Kolesnikov ning vanglaametniku vormiriietuses M. S. ja M. V. selgelt ja kahtlusteta ära tuntavad. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll kajastab küllaldase selgusega videosalvestiselt nähtuvat. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust ka selles, et Juri Kolesnikovil oli 13.05.2022.a kaelas isevalmistatud küllaltki pikk ja küllaltki lai ripats-lint, millele suurelt ülaossa kajastatud tumedamas kirjas Z-tähe kujuline märgistus, mis on kaugele ja selgelt näha. Ka selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas. Süüdistatava Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) ütlustega (II, 68, 72-79) on tõendatud, et 13.mail 2022.a tal kaelas olnud ripatsi valmistas ta ise ja ise värvis sellele ka rohelise pastakaga Z-tähe kujulise märgistuse. Sellega on kooskõlas ka kannatanu M. S. (S.) ütlused (II, 3, 4751) ja tunnistaja M. V. ütlused (II, 4, 52-58) selle kohta, et 13.05.2022.a oli Juri Kolesnikovil pärast juuksuri juurest tulekut kaelas pehmetest sinise-kollastest puhastuslappidest omavalmistatud ripats, millele oli peale pliiatsiga tehtud Z-tähe kujuline märgistus. Eeltoodud süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlustega (II, 68, 72-79), kannatanu M. S. (S.) ütlustega (II, 3, 47-51) ja tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) selle kohta, et Juri Kolesnikovil oli pärast juuksuri juurest tulekut kaelas omavalmistatud ripats, millel suurelt kajastatud Z-tähe kujuline märgitus, on kooskõlas ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) sellekohaselt nähtuv. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) on tõendatud, et Juri Kolesnikovil oli 13.05.2022.a kella 16:10 paiku kaelas küllaltki pikk ja ka lai ripats, mille ülemises osas on suurelt tumedalt kajastatud Z-tähe kujuline märgistus (II, 5). See ripats, millel Z-tähe kujuline märgistus, oli Juri Kolesnikovil videosalvestiselt nähtuva kohaselt 13.05.2022.a kaelas kogu aeg alates kell 16:03:33 kuni 16:11:31 trellukse juurest sektsiooni lahkumiseni. Videosalvestise vaatluse alguses tehtud ekraaniväljatrükist nr 4.
2. nähtub, et sektsiooni trellukse juures ja juuksuriruumi läheduses asuval Juri Kolesnikovil, kes toetub tema paremas käes olnud jalutuskepile, on kaelas ripats, millel suurelt Z-tähe kujuline märgistus (II, 5). Videosalvestise vaatluse lõpu poole tehtud ekraaniväljatrükist nr 4.
3. nähtub, et sektsiooni trellukse juures seisval Juri Kolesnikovil on kaelas sama ripats, millel suurelt Z-tähe kujuline märgistus (II, 11). Videosalvestiselt ja videosalvestise ekraaniväljatrükkidest 4.
4. ja 4.
5. nähtub, et Juri Kolesnikov suundus trellukse juurest sektsiooni koos tal kaelas olnud ripatsiga (II, 11). Sellega on kooskõlas ka kannatanu M. S. (S.) ütlused (II, 3, 47-51) ja tunnistaja M. V. ütlused (II, 4, 52-58), millistest nähtub kogumis, et Juri Kolesnikov võttis Z-tähistusega ripatsi endal kaelast ära pärast seda, kui oli trellukse juurest enda kambrisse jõudnud, kuna kambrist väljudes Juri Kolesnikovil enam Z-tähistusega ripatsit kaelas ei olnud. Senini ei ole kriminaalasjas vaidlust olnud selles, et 13.05.2022.a kasutas Juri Kolesnikov kõndimiseks tal paremas käes olnud jalutuskeppi, millele ta püsti seistes ja ringi liikudes toetus. Selles osas on tõendid kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Nii kannatanu M. S. ütlustega (II, 3, 47-51), tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) kui ka süüdistatava Juri Kolesnikovi 8 ütlustega (II, 68, 72-79) on tõendatud, et 13.05.2022.a liikus Juri Kolesnikov ringi omal jalal, kuid kasutas kõndimisel jalutuskeppi. Tunnistaja M. V. ütluste (II, 4, 52-58) kohaselt hoidis kinnipeetav Juri Kolesnikov jalutuskeppi paremas käes. Kannatanu M. S. ütlustega (II, 3, 47-51), tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) ja süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlustega (II, 68, 72-79) selle kohta, et 13.05.2022.a kasutas Juri Kolesnikov omal jalal kõndimiseks jalutuskeppi, on kooskõlas ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) sellekohaselt nähtuv. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta ajavahemikus kell 16:03:33 kuni 16:12:00 koos selle juurde kuuluva videosalvestisega DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 13) on tõendatud, et püsti seisval ning püsti kõndival Juri Kolesnikovil on jalutuskepp kogu aeg paremas käes ja kordagi ta seda vasakus käes ei hoia. Vaidlust ei ole ka selles, et 13.05.2022.a kella 16:10 paiku oli kinnipeetaval Juri Kolesnikovil tal paremas käes olnud jalutuskepi ots põrandalt mõnikümmend sentimeetrit üles tõstetud, Juri Kolesnikov hoidis jalutuskeppi sellel ajal parema käega kinni kepi keskosa lähedalt, rohkem ülevalt poolt, ning vahepeal viibutas kergelt tal paremas käes olnud jalutuskepiga. Ka selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud üldjoontes kooskõlas. Kannatanu M. S. (S.) ütlustega (II, 3, 47-51) on tõendatud, et kinnipeetav Juri Kolesnikov võttis tal käes olnud kargu keskosast kinni ja viibutas sellega. Tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) on tõendatud, et kinnipeetav Juri Kolesnikov viibutas tal paremas käes olnud jalutuskeppi enda kõrval külje peal või natuke selja taga. Nende kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustega on kooskõlas 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (DVD-R plaat ümbrikus: II, 13) nähtuv, et 13.05.2022.a kella 16:10 paiku oli kinnipeetaval Juri Kolesnikovil paremas käes olnud jalutuskepi ots põrandalt mõnikümmend sentimeetrit üles tõstetud, Juri Kolesnikov hoidis jalutuskeppi sellel ajal parema käega kinni kepi keskosa lähedalt, rohkem ülevalt poolt, ning vahepeal viibutas kergelt tal paremas käes olnud jalutuskepiga (ekraaniväljatrükid nr 4.
6. ja 4.
7. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis: II, 5-12,13). 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 512,13) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (DVD-R plaat ümbrikus: II, 13) nähtuvaga on tõendatud, et 13.05.2022.a kella 16:10 paiku Juri Kolesnikovil paremas käes olnud jalutuskepp ei olnud päris horisontaalselt põrandaga, pigem rohkem diagonaalis põrandaga, ca 45-kraadise nurga all, selliselt, et ülespoole jäi käepideme osa ja allapoole jalutuskepi teine ots (ekraaniväljatrükid nr 4.
8. ja 4.
9. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis: II, 5-12,13). Kohtuistungil 10.02.2023.a ütlusi andes võttis süüdistatav Juri Kolesnikov õigeks, et tõstis vahepeal endal käes olnud jalutuskepi otsa põrandalt üles ja näitas jalutuskeppi valvur M. S. (II, 73 keskelt alates, 77 ülal ja all). Ütlusi andes ei seadnud süüdistatav Juri Kolesnikov kahtluse alla 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvat selle kohta, et ta hoidis vahepeal käes olnud jalutuskepi keskosast kinni. Ka kohtuistungil 10.02.2023.a viimases sõnas kinnitas Juri Kolesnikov, et hoidis vahepeal jalutuskepi keskelt kinni (II, 90 ülal pool). Eelkajastatud asjaoludel on veenvalt tõendatud, et 13.05.2022.a kella 16:10 paiku hoidis Juri Kolesnikov parema käega enda jalutuskepi keskosa lähedalt kinni ja vahepeal kergelt viibutas sellega. Kannatanu M. S. (S.) ütlustest (II, 3, 47-51), tunnistaja M. V. ütlustest (II, 4, 52-58) ja 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) ja selle juurde kuuluvalt 9 videosalvestiselt (DVD-R plaat ümbrikus: II, 13) ning süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlustest (II, 68, 72-79) nähtuvad asjaolud on kooskõlas ka selles osas, et ajal, kui Juri Kolesnikov hoidis enda parema käega jalutuskepi keskosa lähedalt kinni, oli Juri Kolesnikov ärritunud, tema hääl muutus järjest valjemaks, kuni karjumiseni välja. Ütlusi andes võttis süüdistatav Juri Kolesnikov õigeks, et alguses suhtles ta valvur M. S. tal kaelas olnud Z-tähe kujutisega ripatsi teemal rahulikult, kuid hiljem tõstis häält ning juba röökis ja karjus (II, 77, 79). Ka viimases sõnas kinnitas süüdistatav Juri Kolesnikov, et tekkinud konflikti ajal ta karjus (II, 88 keskelt allapoole). Valvuri korraldus agressioonisümboli eemaldamiseks ja sellest konflikti tekkimine Konflikti Tartu Vangla vanemvalvuri M. S. ja kinnipeetava Juri Kolesnikovi vahel põhjustas vanemvalvur M. S. antud korraldus kinnipeetavale Juri Kolesnikovile, võtta kaelast ära Z-tähe kujutisega agressioonisümbol, mispeale Juri Kolesnikov ägestus ja ei olnud nõus eset kaelast ära võtma ja tugevalt ärritus, tõstis üha häält ja lõpuks karjus. Seda tõendavad nii kannatanu M. S. (II, 3, 47-51), tunnistajate M. V. (II, 4, 52-58) ja A. Ž. (Ž.) ütlused (II, 43, 63-65) kui ka süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlused (II, 68, 72-79). Juri Kolesnikov võttis kohtuistungil 10.02.2023 ütlusi andes õigeks, et ta oli pahane, nördinud ja ärritunud ning karjus. Süüdistatav Juri Kolesnikov selgitas kohtus ütlusi andes enda käitumise kohta, et ärritudes tal vererõhk tõuseb, tal on XXX ja siis ta enam ei kuule. Veel avaldas süüdistatav kohtus 10.02.2023 ütlusi andes, et ta ei mäleta seda, kas tema karjumise ajal valvur M. S. midagi rääkis. M. S., M. V., A. Ž. ja Juri Kolesnikovi ütlustega on kooskõlas ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (DVD-R plaat ümbrikus: II, 13) nähtuv selle kohta, et esialgu oli Juri Kolesnikovi käitumine rahulik, kuid 13.05.2022.a kella 16:10 paiku Juri Kolesnikovi käitumine kiiresti muutub, kehakeel näitab vastandumist ja suunatust M. S. suunas, kelle poole Juri Kolesnikov pöördub ilmselgelt rahulolematust väljendava ja vihase näoilmega, silmsidet M. S. hoides ja tema suunas ka žestikuleerides - vasaku käega ja vasaku käe sõrmega vehkides, pead ja kaela ettepoole tugevalt hoides, lõuga ette lükates, enda näo kõrgusele tõstetud vasaku käe sõrmega M. S. peale osutades. Ärritumise kasvades liigub Juri Kolesnikov M. S. poole ja samal ajal M. S. taganeb (ekraaniväljatrükid nr 4.
10. kuni 4.
11. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis: II, 512,13). 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 5-12,13) ekraaniväljatrükkidest nr 4.
12. kuni 4.
13. nähtub, et vanemvalvur M. S. taganes Juri Kolesnikovi eest trellukse juurest üha rohkem eemale ja sisenes lõpuks kontaktisik A. R. kabinetti. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (DVD-R plaat ümbrikus: II, 13) nähtuvaga on tõendatud, et Juri Kolesnikovi ärritumise kasvades püüdsid mõlemad valvurid, s.o nii M. S. kui ka M. V., Juri Kolesnikovi pealetungivat käitumist M. S. suunas tõkestada ja peatada endi ette välja sirutatud kätega, et Juri Kolesnikov rohkem valvuritele lähemale ei tuleks (ekraaniväljatrükid nr 4.
14. kuni 4.
15. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis: II, 5-12,13). Kaitseaktis taotletud ja kohtus 03.02.2023 üle kuulatud tunnistajad M. A. (II, 42, 61-63) ja A. Ž. (II, 43, 63-65) seda intsidenti trellukse juures ise pealt ei näinud. Tunnistaja M. A. andis kohtus kinnipeetavat Juri Kolesnikovi positiivselt iseloomustavad ütlused (II, 42, 61-63). Tunnistaja A. Ž. ütlustega (II, 43, 63-65) on tõendatud, et tema enda töökohast, s.o 10 juuksuriruumist ei näinud seda, mis toimus juuksuriruumi ette jäävas koridoris osakonda viiva trellukse läheduses. A.Ž. ütlustest nähtub, et juuksurina tööd tehes ei vaata ta juuksuriruumi ukse suunas. Küll aga kuulis A. Ž. tema ütlustest nähtuvalt, et valvur M. S. palus Juri Kolesnikovil lindi ära võtta ja Juri Kolesnikov küsis, et mis alusel ta tahab, et linti ära võetaks, mispeale M. S. vastas, et lihtsalt võta ära, kuid Juri Kolesnikov ei soovinud seda linti ära võtta. Tunnistaja A. Ž. ütlustega (II, 43, 63-65) on tõendatud, et hääletoonid kasvasid ja mida rohkem vestlus edasi arenes, seda kõvemaks läks hääl. Kaitsja küsimusele: „Kas te kuulsite, et Juri Kolesnikov oleks teist vestluskaaslast millegagi ähvardanud?“ vastas A. Ž.: „Ei hakka valetama. Ma ei mäleta.“ Eelkajastatud tõenditest nähtuvalt põhjustas kinnipeetava Juri Kolesnikovi ärritumise vanemvalvuri M. S. talle antud korraldus kaelast Z-tähe kujutisega agressioonisümboli eemaldamiseks. Valvuri korralduse seaduslikkus Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse kohaselt on kuriteo toimepanemise ajaks 13.05.2022.a kella 16:10 paiku.
16. veebruaril 2022.a alustas Venemaa Föderatsioon sõda Ukrainas. Venemaa Föderatsiooni tankidel ja muul sõjatehnikal Ukrainas eksponeeriti muuhulgas Z-tähe kujutist (Zapad – lääs, lääne liikumissuund, lääne grupeering). Vene sõjatehnikalt kandus Z-tähe kujutis kiirelt käibele Venemaa Föderatsiooni sõda Ukrainas toetava ja õigustava sümbolina, levides kiirelt igapäevakasutusse, s.h hoonetele, tavasõiduautodele, riietele, amulettidele jmt.
17. maiks 2022.a olid sündmused Eestis jõudnud Ukrainas toimuva sõja foonil ajajärku, kus oli muuhulgas äärmiselt teravalt tõusetunud küsimus sümbolite kasutamisest, mis toetavad vaenu õhutamist, agressiooni ning sõja- ja inimsusevastaseid kuritegusid. Eesti ühiskonnas oli meedias üheks enim käsitletud teemaks vaenusümbolite keelustamine. Selleks ajaks oli agressiooni toetava sümbolina Z-tähe kujutis kasutusel Venemaa Föderatsiooni alustatud sõda Ukrainas propageerival ja seda heaks kiitval eesmärgil. Ka Georgi linti (oranž riba, mida läbivad 3 musta triipu) võis kohata kasutusel Z-tähe kujulisena.
18. aprillil 2022.a võttis Riigikogu vastu seaduse, millega vaenusümbolite kasutamine ja välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osalemine ja selle toetamine keelustati. Selle seadusega täiendati karistusseadustikku (KarS) §-dega 91¹ ja 151¹.
19. aprillil 2022.a jõustus KarS § 151¹: „§
20. Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I, 28.04.2022, 24 - jõust. 29.04.2022]
21. mail 2022.a jõustus KarS § 91¹: §
22. Välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osalemine ja selle toetamine 11 Agressiooniakti toimepaneva välisriigi relvajõududega või välisriigi agressiooniaktis osaleva muu relvastatud üksusega liitumise, välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises osalemise või välisriigi agressiooniakti teadvalt vahetu toetamise, sealhulgas rahastamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. [RT I, 28.04.2022, 24 - jõust. 08.05.2022] Juri Kolesnikovile esitatud süüdistuses kajastatud kuriteo toimepanemise ajaks
23. maiks 2022 olid jõudnud jõustuda nii agressioonisümbolite kasutamise keelustamist kui ka välisriigi agressiooniaktiga liitumist, selles osalemist ja selle toetamist keelustavad karistusseadustiku (KarS) §-d 91¹ ja 151¹.
24. maiks 2022.a oli Eestis elavatele inimestele massimeediast üldteada, et Venemaa Föderatsiooni sõda Ukrainas heaks kiitvate ja õigustavate propagandasümbolite, s.h Z-tähe kujutis, Georgi lint jmt kasutamine on keelustatud. Eestis kutsuti inimesi üles mitte toetama sõda Ukrainas ja hoiduma agressioonisümbolite kasutamisest. Eestis kutsuti inimesi üles teavitama politseid ja helistama hädaabi numbril 112, kui märgatakse avalikus ruumis agressioonisümboolika kasutamist. Inimestel soovitati ise mitte hakata korda looma ega konflikti astuda. Ka neile Eestis elavatele inimestele, kes valdavalt jälgisid Venemaa Föderatsiooni meediakanaleid, s.h televisiooni, oli
25. maiks 2022.a üldteada, et Venemaa Föderatsioon on rakendanud mitmed sümbolid nagu Z-tähe kujutis, Georgi lint jmt enda propagandamasinavärgi etteotsa, kiitmaks heaks ja õigustamaks Venemaa Föderatsiooni 24.veebruaril 2022.a alustatud sõda Ukrainas.
26. maiks 2022.a oli nii eestikeelsest, venekeelsest kui ka mujalt välismaisest massimeediast üldteada, et Z-tähe kujutis, Georgi lint jmt on agressioonisümbolid ja teenivad Venemaa Föderatsiooni alustatud sõda Ukrainas propageerivat, seda õigustavat ja heaks kiitvat eesmärki. Kuna selleks ajaks olid juba jõustunud nii agressioonisümbolite kasutamise keelustamist kui ka välisriigi agressiooniaktiga liitumist, selles osalemist ja selle toetamist keelustavad karistusseadustiku (KarS) §-d 91¹ ja 151¹, siis oli Tartu Vangla vanemvalvuri M. S. 13.05.2022.a kinnipeetavale Juri Kolesnikovile antud korraldus Z-tähe kujutist sisaldava agressioonisümboolika kaelast eemaldamiseks seaduslik ja Juri Kolesnikovil tulnuks seda vastuvaidlematult ka koheselt täita. Kohtuistungil 10.02.2023.a ütlusi andes kinnitas süüdistatav Juri Kolesnikov, et ta oli massimeedias toimuvaga kursis, vaatas ja kuulas meedias toimuvat ning kandis Ukrainas 24.02.2022.a alanud sõjast alates Ukraina toetuseks kaelas sinise-kollasega omavalmistatud ripatsit. Kaudselt nähtub see, et Juri Kolesnikov oli kursis ja teadlik agressioonisümbolite keelustamisest, ka tema 10.02.2023.a kohtus antud ütlustest selle kohta, et ta võttis ajalehest Postimees pilte ja tegi neist kollaaži, millel oli poliitiline iseloom, kuna seal oli ka Venemaa Föderatsiooni president. Süüdistatava ütluste kohaselt võeti see kollaaž temalt vanglas ära ja ta sai ka karistada. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav, kes otsib meediaväljaandest Postimees enda poliitilise alatooniga kollaažile sobivaid pilte, on tahes-tahtmata kursis 12 päevakajaliste sündmustega, millisteks olid 2022.a talvel ja kevadel ka sõda Ukrainas ning agressioonisümbolite keelustamisega seonduv temaatika. Kohtuistungil 10.02.2023.a ütlusi andes kinnitas süüdistatav Juri Kolesnikov, et kandis Ukrainas 24.02.2022.a alanud sõjast alates Ukraina toetuseks kaelas sinise-kollasega omavalmistatud ripatsit ning sellesama ripatsi, mille peale oli joonistatud Z-tähe kujutis, käskis 13.05.2022.a tal kaelast ära võtta valvur M. S.. Juri Kolesnikovi 10.02.2023.a antud ütluste kohaselt tähistas Z-tähe kujutis Ukraina Vabariigi presidendi perekonnanime Zelenski esitähte. Süüdistatava Juri Kolesnikovi 10.02.2023.a antud ütluste kohaselt värvis ta ise rohelise pastakaga enda kaelas 13.05.2022.a olnud lindile Z-tähe ja sellest, milline see Ztähe kujutis on, oleneb, kas see on Tartu Vanglas lubatud. Süüdistatava Juri Kolesnikovi hinnangul käitus ta 13.05.2022.a seaduslikult, kui kandis kaelas Ukraina Vabariigi sinisekollase lipuvärvides linti-ripatsit, millele oli peale joonistatud Z-tähe kujutis. Kohtu hinnangul ei õigusta Juri Kolesnikovi käitumist 13.05.2022.a asjaolu, et 13.05.2022.a Juri Kolesnikovil kaelas olnud lint-ripatsil oli Z-tähe kujutise taustaks Ukraina Vabariigi sinise-kollase lipuvärvid. Pigem nähtub sellest, et sõda Ukrainas propageeriv ja õigustav Z-tähe kujutis on üle Ukraina Vabariigist ja agressioonisümbol on seatud esikohale ning Ukraina Vabariigist kõrgemale ja tähtsamale positsioonile. Süüdistatava väited selle kohta, nagu oleks Z-tähe kujutise näol tegemist Ukraina Vabariigi presidendi Zelenski perekonnanime esitähega, ei ole veenvad ning eluliselt usutavad olukorras, kus meedias on Z-tähe kujutis laialdaselt ja üheselt kasutusel agressioonisümbolina ja teenimas Ukrainas sõda alustanud Venemaa Föderatsiooni huve. Kõrvalisele pealtvaatajale seondub Z-tähe kujutis pärast Ukrainas alanud sõda Venemaa Föderatsiooni propagandamasina agressioonisümbolina ja asjaolu, et see keelustatud sümbol asus 13.05.2022.a Ukraina lipuvärvidel, seda ei muuda. Kinnipeetaval Juri Kolesnikovil tulnuks vanemvalvurilt M. S. 13.05.2022.a korralduse saamisel seda koheselt ja vastuvaidlematult täita ning Z-tähe kujutisega agressioonisümbolripats endal kaelast ära võtta. Ähvardus valvurit jalutuskepiga lüüa Kannatanu M. S. (S.) ütlustega (II, 3, 47-51) on tõendatud, et pärast seda kui kinnipeetav Juri Kolesnikov tuli 13.05.2022.a peale kella 16 juuksuri juurest ja ta hakkas kinnipeetavat osakonda laskma, märkas ta kinnipeetaval Juri Kolesnikovil kaelas Z-tähe kujutisega eset, mispeale selgitas kinnipeetavale Juri Kolesnikovile selle eseme keelatust, et seda pole lubatud kanda, kuna see on agressioonisümbol ja andis kinnipeetavale korralduse see ese kaelast ära võtta, kuid kinnipeetav polnud nõus seda kaelast ära võtma, misjärel teavitas kinnipeetavat, et see võetakse temalt ära. Kannatanu M. S. (S.) ütlustega (II, 3, 47-51) on tõendatud, et kinnipeetav Juri Kolesnikov selgitas, et tegemist on Ukraina presidendi perekonnanime esitähega Zelenski ja kuna see Z-tähe kujutis on rohelist värvi, siis tema pooldab sellega just ukrainlasi. M. S. ütluste kohaselt selgitas ta seepeale kinnipeetavale Juri Kolesnikovile, et vanglasüsteemis on Z- märgistuse kandmine keelatud ja seda pole lubatud kanda, kuid kinnipeetav Juri Kolesnikov tõi seepale välja karistusseadustikust ühe punkti, milleks võis olla 151, mille alusel see Z-tähe kujutisega kaelaese ei ole väidetavalt agressioonisümbol. 13 Kannatanu M. S. (S.) ütluste kohaselt teavitas ta kinnipeetavat Juri Kolesnikovi, et peab selle eseme temalt ära võtma, mispeale kinnipeetav Juri Kolesnikov ägestus, tõstis hääletooni ja siis Juri Kolesnikov enam ei rääkinud, vaid hakkas karjuma ja tõstis endal käes olnud käimiskepi maast ülesse, võttis kargu keskosast kinni ning samal ajal Juri Kolesnikov ütles, et kui te mult selle ära võtate, siis oi kus ma virutan sellega, viidates tal käes olnud kargule, millega ta samal ajal viibutas. M. S. ütluste kohaselt oli neil sellel ajal distants kinnipeetava Juri Kolesnikoviga umbes 1-1,5 meetrit. Kannatanu M. S. ütlustega on tõendatud, et kinnipeetava ütlemise peale, et virutab karguga, kannatanu taganes ja liikus kinnipeetavast eemale valveruumi ukse poole, et kinnipeetav ei saaks teda karguga lüüa. M. S. ütluste kohaselt kartis ta kinnipeetava poolt enda karguga löömist, kuna Juri Kolesnikov ägestus, oli vihane, ärritunud ja karjus ning viibutas käimiskarguga, mistõttu tundis, et Juri Kolesnikov võibki teda käes hoitud karguga lüüa ning selle vältimiseks taganeski kinnipeetava juurest, temast valveruumi poole eemaldudes, kinnipeetav pani aga kargu maha ja lähenes agressiivse hoiakuga, mispeale pani käe kinnipeetavale ette, et ta lähemale ei tuleks ja andis korralduse, et kinnipeetav taganeks, kuid kinnipeetav kõndis ikkagi veel paar sammu edasi, lõpuks jäi seisma ja liikus osakonna trellukse poole. Kannatanu M. S. ütlustega on tõendatud, et kannatanu pidas kinnipeetava Juri Kolesnikovi poolt ähvardust, teda jalutuskepiga lüüa, reaalseks, kuna oli tutvunud kinnipeetava taustaga, mille kohaselt oli kinnipeetavat korduvalt varem mõrva eest ja vanglatöötaja ähvardamise eest karistatud. M. S. ütlustega on tõendatud, et kuna kinnipeetavalt oli vaja Z-tähe märgistus ära võtta ja kuna kinnipeetav Juri Kolesnikov just oli teda ähvardanud karguga lüüa, siis ei tahtnud ta üksinda Z-tähe kujutisega kaelaeset kinnipeetavalt ära võtma minna, kuna kartis, et kinnipeetav võib karguga teda reaalselt lüüa, mistõttu läks kontaktisikute ruumi, et sealt kontaktisik A. R. appi kutsuda. Kontaktisikute ruumi suundumise ajal ütles M. V., et ta kinnipeetavat osakonda ei laseks, aga kuna kinnipeetav Juri Kolesnikov karjus, siis M. V. seda ei kuulnud ja kontaktisikute ruumist naastes nägi, et trelluks osakonda oli lahti ja kinnipeetav Juri Kolesnikov oli osakonda liikumas. Kannatanu M. S. ütlustega on tõendatud, et nad läksid seejärel koos kontaktisikuga A. R. ja praktikant M. V. valveruumi, et arutada, mida kinnipeetavaga edasi teha ja siis kaamerast mõni minut peale seda sündmust nägid, et kinnipeetav tuli kambrist välja ja Z- tähe märgistust tal enam kaelas ei olnud. Kannatanu M. S. (S.) ütlustega (II, 3, 47-51) on kooskõlas tunnistaja M. V. ütlused (II, 4, 5258). Tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) on tõendatud, et 13.mail 2022.a Tartu Vanglas praktikal olles ja valvuri töökohustusi täites ähvardas kinnipeetav Juri Kolesnikov valvur M. S., kuna kinnipeetav Juri Kolesnikov ei olnud nõus täitma vanemvalvuri M. S. korraldust, võtta kaelast ära Z-tähe kujutisega agressioonisümbol ja kinnipeetav Juri Kolesnikov ei olnud nõus ka sellega, et valvur M. S. selle Z-tähe kujutisega eseme temalt kaelast ise ära võtaks. Tunnistaja M. V. ütlustega on tõendatud, et kinnipeetav Juri Kolesnikov ägestus ning ütles siis valvur M. S., täpselt ei mäleta, aga midagi seoses sellega, et kui vanemvalvur M. S. võtab temalt Z-tähe kujutisega eseme kaelast ära, siis ta lööb M. S. maha. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt ta täpselt sõnu ei mäleta, kuid öeldu sisu jääb samaks. Tunnistaja M. V. ütlustega on tõendatud, et konflikti ajal läks Juri Kolesnikov järjest vihasemaks, oli närviline ja fikseeritud just M. S. peale, tal oli silmside M. S. ja Juri Kolesnikov liikus M. S. poole. Tunnistaja M. V. ütlustega on tõendatud, et Juri Kolesnikovil oli jalutuskepp paremas käes ning mingil hetkel ta viibutas seda keppi kõrval sellise liigutusega, et ta on valmis sellega lööma, vahemaa M. S. ja Juri Kolesnikovi vahel oli 1-2 14 meetrit. Tunnistaja M. V. ütlustega on tõendatud, et jälgis selle konflikti ajal kinnipeetava Juri Kolesnikovi liikumist ja oli valmis vajutama ühe käega paanikanuppu ja teise käega andma gaasi, kuna olukord oli niipalju eskaleerunud, et oli tunda kohe - kohe rünnaku toimumist. M. S. läks kontaktisikute ruumi olukorra lahendamiseks kontaktisikut appi kutsuma. Siis hakkas Juri Kolesnikov maha rahunema. Tunnistaja M. V. ütlustega on tõendatud, et kui M. S. tuli kontaktisikute ruumist koos kontaktisikuga A. R. tagasi, siis selleks ajaks oli ta lasknud kinnipeetava Juri Kolesnikovi sektsiooni tagasi, kinnipeetav oli hakanud maha rahunema ning ise küsis, et tahab minna kambrisse, kambrisse minemise ajal oli kinnipeetaval Juri Kolesnikovil ripats kaelas, kuid kui Juri Kolesnikovi hiljem samal päeval nähti, siis tal ei olnud enam Z-tähe kujutisega ripatsit kaelas. Tunnistaja M. V. ütlustega on tõendatud, et Juri Kolesnikov oli konflikti ajal väga-väga endast väljas ja ta ei olnud nii endast väljas Juri Kolesnikovi kunagi näinud, Juri Kolesnikov oli täielikult M. S. peale fikseeritud ja kohe-kohe oli toimumas rünnak Juri Kolesnikovi poolt, Juri Kolesnikovil oli silmside valvur S., tal oli jalutuskepp paremas käes külje peal või natuke selja taga, nagu ta valmistuks lööma. Kannatanu M. S. ütlustega (II, 3, 47-51) ja tunnistaja M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) on kooskõlas tunnistaja A. Ž. (Ž.) ütlused (II, 43, 63-65). Tunnistaja A. Ž. (Ž.) ütlustega (II, 43, 63-65) on tõendatud, et juuksurina juuksuriruumis tööl olles ta juuksuriruumi ette koridori ei näinud, kuid kinnipeetava Juri Kolesnikovi juuksuriruumist lahkumise järgselt kuulis koridoris, et valvur M. S. palus Juri Kolesnikovil lindi kaelast ära võtta, Juri Kolesnikov ei soovinud seda teha ja hääletoonid üha kasvasid ning mida rohkem vestlus edasi arenes, seda kõvemaks läks hääl. Seda, kas Juri Kolesnikov teist vestluskaaslast ka millegagi ähvardas, tunnistaja A. Ž. kohtus ütlusi andes ei mäletanud ja ei teadnud öelda. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa küsimusele: „Kas te kuulsite, et Juri Kolesnikov oleks teist vestluskaaslast millegagi ähvardanud?“ vastas tunnistaja A. Ž.: „Ei hakka valetama. Ma ei mäleta.“ Eelkajastatud kannatanu M. S. ütlustega (II, 3, 47-51) ja tunnistajate M. V. ütlustega (II, 4, 52-58) ja A. Ž. (Ž.) ütlustega (II, 43, 63-65) on kooskõlas 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta ajavahemikus kell 16:03:33 kuni 16:12:00 koos selle juurde kuuluva videosalvestisega DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 13) nähtuv. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta ajavahemikus kell 16:03:33 kuni 16:12:00 koos selle juurde kuuluva videosalvestisega DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 13) on tõendatud, et ainukeseks ägestunud, ärritunud, vihaseks ning agressiivseks inimeseks on sellel Z-tähe kujutisega ripatsit kaelas kandev kinnipeetav Juri Kolesnikov, kelle näoilme on vihane, kes žestikuleerib vasaku käega, kätt ja sõrme vanemvalvuri M. S. peale suunates, pead ja lõuga tugevalt ette ning vanemvalvuri M. S. poole suunates, pilku ainiti vanemvalvuril M. S. hoides, vahepeal paremas käes jalutukepi keskosast kinni võttes ja sellega kergelt viibutades. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta on tõendatud, et kella 16:10 paiku on Juri Kolesnikov niivõrd ägestunud, et vanemavalvur M. S. ja valvur M. V. taganevad osakonna trellukse juurest, kus konflikt vanemvalvuri M. S. ja kinnipeetava Juri Kolesnikovi vahel alguse sai, tagasi valveruumi poole, kinnipeetav Juri Kolesnikov jätkab agressiivselt peale tungimist vanemvalvuri M. S. suunas, kes jätkab taganemist, ka M. S. läheduses-kõrval asuv 15 valvur M. V. jätkab koos M. S. taganemist, lõpuks hoiavad mõlemad valvurid ühte kätt enda ees, et sundida neile üha järgnevat kinnipeetavat Juri Kolesnikovi distantsi hoidma, valveruumi juurde jõudes läheb vanemvalvur M. S. lähedalasuvasse kontaktisikute ruumi ja naaseb sealt koos kontaktisikuga A. R., kuid selleks ajaks oli valvur M. V. jõudnud kinnipeetava Juri Kolesnikovi lasta trellukse avamise kaudu osakonda sisse ja Juri Kolesnikov eemaldus trellukse juurest. Ainukesena lahknevad eeltoodud tõenditest süüdistatava Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) ütlused (II, 68, 72-79). Süüdistatava Juri Kolesnikovi ütluste kohaselt pole ta ähvardanud vanemvalvurit M. S. enda jalutuskepiga lüüa. 10.02.2023.a kohtuistungil võttis süüdistatav Juri Kolesnikov ütlusi andes ärritumise ja karjumise vanemvalvuri M. S. peale õigeks, kuid eitas ähvardust, lüüa vanemvalvurit M. S. jalutuskepiga. Süüdistatava Juri Kolesnikovi 10.02.2023.a antud ütluste kohaselt kandis ta 13.05.2022.a kaelas olnud ripatsit endal kaelas igapäevaselt alates 24.02.2022.a, 13.05.2022.a ei olnud ta saanud veel õhtuseid ravimeid, sellel päeval valutasid eriti selg ja jalg, 13.05.2022.a peale juuksuri juurest tulekut tahtis valvur S. tal kaelast Z-tähe kujutisega ripatsit ära võtta, mõtles ja ütles, et kas tõesti hakkate mind invaliidi ründama ja näitas valvurile enda kaitseks jalutuskeppi, kuid see ei kujutanud teistele ohtu, enda jalutuskepiga vehkinud ei ole, pani jalutuskepi (otsa) tagasi maha. Süüdistatava Juri Kolesnikovi 10.02.2023.a antud ütluste kohaselt suhtles ta alguses vanemvalvuri M. S. kaelas olnud Z-tähe kujutisega ripatsi teemal rahulikult, kuid hiljem hakkas karjuma. Süüdistatava ütluste kohaselt ei mäleta ta seda, kas tema karjumise ajal 13.05.2022.a vanemvalvur M. S. midagi rääkis. Süüdistatav Juri Kolesnikov selgitas, et ärritudes tal vererõhk tõuseb, tal on XXX (XXX) ja siis ta ei kuule. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et ainukesena lahknevad muidu veenvas kooskõlas olevast tõendite kogumist süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlused. Osas, millises süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, lähtub kohus omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist ja süüdistatava ütlustest ei lähtu ning jätab need kui ebausaldusväärsed tõendite hulgast välja. Kinnipeetava Juri Kolesnikovi agressiivne käitumine vanemvalvuri M. S. suhtes nähtub mitte ainult vangivalvuritest kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustest, vaid ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta. Sellelt on selgelt näha ja aru saada, et kinnipeetav Juri Kolesnikov on väga vihane ja ärritunud just vanemvalvur M. S. peale, kellel ta hoiab kogu aeg enda pilku peal, kellega suhtlemise ajal ta hoiab vahepeal enda jalutuskepist keskelt kinni ja viibutab sellega kergelt, kellele ta üha läheneb, kelle suunas ta näitab enda vasaku käe ja sõrmega, samal ajal kui valvur M. S. kinnipeetava M. S. eest taganeb ja valvur M. S. lõpuks kätt enda ees hoiab, et kinnipeetavat endast eemal hoida. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) Tartu Vangla valvekaamera 13.05.2022.a videosalvestise vaatluse kohta nähtub, et ainuke agressiivne ja valvurite suunas pealetungiv isik sellel on kinnipeetav Juri Kolesnikov. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) nähtuv ning kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustest nähtuv on veenvas kooskõlas. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu 16 M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustest ning 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) kogumis nähtuva tõele ja tegelikkusele vastavuses selle kohta, et kinnipeetav Juri Kolesnikov oli vanemvalvur M. S. suhtes agressiivselt ja vaenulikult meelestatud ning ta ähvardas valvur M. S. enda jalutuskepiga lüüa. Asjaolu, et tunnistaja M. V. ei mäletanud kohtus ütlusi andes ja ka kohtueelsel uurimisel täpselt sõnastust, mida kinnipeetav Juri Kolesnikov kasutas vanemvalvuri M. S. ähvardamiseks, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust tema ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks, kuna sõnade põhiolemust, et J.Kolesnikov ähvardas M. S. maha löömisega, M.V. mäletas ning tunnistaja M. V. oli samas kindel ja veendunud ka selles, et kinnipeetav Juri Kolesnikovi käitumine oli niivõrd ohtlik, et kohe-kohe oligi oodata, et kinnipeetav lööb tal käes olnud jalutuskepiga vanemvalvurit M. S.. Kohtule on veenev ja usutav, et jalutuskepiga on tugevalt lüües ja elutähtsasse piirkonda tabades võimalik inimene ka ühe hoobiga ära tappa. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) nähtub, et ehkki Juri Kolsenikov kasutab kõndimiseks tal paremas käes olnud jalutuskeppi, seisab ta vahepeal jalutuskepil keskosast kinni hoides kahel jalal ja seismisel ta jalutuskeppi ei kasuta. Sellest nähtub, et kinnipeetaval oli olemas reaalne võimalus püsti seistes kasutada tal käes olnud jalutuskeppi teise inimese löömiseks. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 512,13) nähtuvalt oli kinnipeetava Juri Kolesnikovi ja vanemvalvuri M. S. vahel väga väike vahemaa, mis vahepeal oli isegi nii väike, et kinnipeetav asus vanemvalvurist viimase väljasirutatud käe kaugusel, tõrjumaks ja hoidmaks kinnipeetavat endast eemal. Sellise vahemaa pealt on olemas reaalne võimalus lüüa jalutuskepiga valvurit ja sellega valvurit ka tabada. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustest ning 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) kogumis nähtuva tõele ja tegelikkusele vastavuses selle kohta, et olukord oli niivõrd ohtlik, et peale ähvardust, jalutuskepiga M. S. lüüa, võiski iga hetk järgneda kinnipeetava Juri Kolesnikovi poolt vanemvalvuri M. S. jalutuskepiga löömine. Mõlemad valvurid on neile üha järgnenud kinnipeetava Juri Kolesnikovi käitumisest silmnähtavalt ennast juba kaitsmas neile üha peale tungiva ja läheneva kinnipeetava Juri Kolesnikovi eest, kinnipeetavast taganemise ajal hoiavad nad enda ees ette välja sirutatud kätt, tõrjumaks kinnipeetavat endast eemale, valvur M. V. on haaramas enda küljelt abivahendeid (ekraaniväljatrükid nr 4.
27. ja 4.11.), juhuks kui kinnipeetav asubki reaalselt vanemvalvuri M. S. suhtes füüsilist vägivalda kasutama. 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokolli (II, 5-12,13) juurde kuuluvatest ekraaniväljatrükkidest nr 4.
28. ja 4.
29. nähtub selgelt, et kinnipeetav Juri Kolesnikov on teostamas agressiivset pealetungi vanemvalvuri M. S. suunas ja seal lähedal asuv valvur M. V. on valmis koheselt reaalselt tegutsema, kui kinnipeetav füüsiliselt ründaks vanemvalvurit M. S. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt jälgiski ta kinnipeetava Kolesnikovi liikumist ja oli valmis vajutama ühe käega paanikanuppu ja teise käega andma gaasi. Süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlused, et tema pole ähvardanud vanemvalvurit M. S. enda jalutuskepiga lüüa, pole usutavad ja veenvad olukorras, kus ka ilma helita videosalvestiselt ja selle 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) nähtub vanemvalvuri M. S. jaoks ülimalt ohtlik olukord, mis napilt lahenes ilma kinnipeetava Juri Kolesnikovi poolse füüsilise vägivallata. Nähtub, et mõlemad valvurid püüdsid olukorda rahulikult ja ilma vägivallata lahendada, taganedes näoga kinnipeetava poole olles, kuid kinnipeetav Juri Kolesnikov muutus trelluste juurest edasi valvurite suunas liikudes üha vihasemaks ja oli väga ärritunud ning valvurite hoiakutest nähtub, et nad püüavad kinnipeetavat endast võimalikult eemal hoida, vältimaks sellega ühtlasi kinnipeetavast lähtuvat reaalset ohtu vanemvalvuri M. S. füüsiliseks ründamiseks. 17 Kokkuvõtvalt – kriminaalasjas puuduvad asjaolud, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse, eelistada ülejäänud tõenditele ja kooskõlas olevale tõendite kogumile süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlusi. Seetõttu hindab kohus osas, millises süüdistatava ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, need ebausaldusväärseteks ja selles osas süüdistatava ütlustest otsuse tegemisel ei lähtu. Kõrvutades tõendeid, on ebausaldusväärsed ja väheveenvad süüdistatava Juri Kolesnikovi ütlused osas, millises need eitavad vanemvalvurile M. S. tehtud ähvardust, teda enda käimiskepiga lüüa. Vanemvalvuril M. S. oli alust karta, et agressiivselt käituv kinnipeetav Juri Kolesnikov viib enda ähvarduse täide ja ründabki teda enda jalutuskepiga lüües. Sellele andis alust, lisaks kinnipeetava Juri Kolesnikovi käitumisele, ka asjaolu, et Juri Kolesnikovi oli varasemalt isikuvastaste kuritegude eest karistatud, sealhulgas inimeste tapmise ja ähvardamise eest, mida vanemvalvur M. S. enda töökohustustest tulenevalt ka teadis. Otsene tahtlus Ähvardus, lüüa vanemvalvurit jalutuskepiga, on tahtlik tegevus ja toime pandud KarS § 16 lg 3 mõttes vähemalt otsese tahtlusega. Kinnipeetava Juri Kolesnikovi ägestumise ja konflikti tekkimise vanemavalvuri ja kinnipeetava vahel põhjustas vanemvalvuri kinnipeetavale antud korraldus, eemaldada Z-tähe märgistusega agressioonisümbol kaelast. See konflikt ei vaibunud niisama lihtsalt, kohe tekkides, vaid vältas küllaltki pikalt, mille kestel jõudsid valvurid kinnipeetava eest üha taganedes trellukse juurest valveruumi ette ning selle aja jooksul muutus kinnipeetava Juri Kolesnikovi hääl üha valjemaks kuni karjumiseni välja. Taolistel asjaoludel pole alust arvata, et kinnipeetava poolt öeldud ähvardus vanemvalvurile M. S. oleks tehtud niisama suusoojaks, vaid sellel oli reaalne sisu taga ning kuni konflikti lõppemiseni püsis üleval ka reaalne oht, et taganevale vanemvalvurile üha lähenev ja üha valjuhäälsem kinnipeetav Juri Kolesnikov võibki enda ähvarduse täide viia ja vanemvalvurit M. S. enda jalutuskepiga lüüa. Kinnipeetavale Juri Kolesnikovile ei saanud jääda märkamatuks asjaolud, et mõlemad valvurid tema eest taganesid ja püüdsid teda endist eemal hoida. Neil asjaoludel sai Juri Kolesnikov aru, et tema käitumine põhjustab valvurites reaalset hirmu ja kartust. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Juri Kolesnikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistatava Juri Kolesnikovi väited, nagu ta oleks sama ripatsit, mis tal oli kaelas 13.05.2022.a, kandnud kaelas juba alates 24.02.2022.a, kui Venemaa Föderatsioon alustas Ukrainas sõda, ei välista Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust. 13.maiks 2022.a olid ilmselgelt Eestis juba selgeks räägitud ja vaieldud agressioonitemaatika ning olid jõustunud ka vastavad agressioonisümboolika kasutamist keelustavad karistusseadustiku muudatused, millistest oli teadlik ka Juri Kolesnikov, kuna ta nimetas seda 13.05.2022.a enda väitluses vanemvalvuri M. S. 13.05.2022.a oli kinnipeetav Juri Kolesnikov kahtlusteta teadlik sellest, et Z-tähe kujutis on agressioonisümbol, mis õigustab Venemaa Föderatsiooni alustatud sõda Ukrainas. Z-tähe kujutise kirjutamine Ukraina riigilipu sinise-kollase värvi lindile, väitega, et tegemist oli Ukraina Vabariigi presidendi perekonnanime Zelenski esitähega, ei andnud kinnipeetavale Juri Kolesnikovile põhjendatud alust vanemvalvuri korralduse, eemaldada agressioonisümbol kaelast, täitmata jätmiseks ning ei andnud kinnipeetavale ka seaduslikku 18 alust vanemvalvuri ähvardamiseks, teda enda jalutuskepiga lüüa, kui Z-tähe kujutisega ese temalt kaelast ära võetakse. Süüdistatava Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et tema ähvardus oli tingimuslik, et ta ähvardas valvurit lüüa enda jalutuskepiga siis, kui temalt kaelast Z-tähe kujutisega ripatsit ära võetakse. Nii kannatanu M. S. ja tunnistaja M. V. ütlustest kui ka 25.05.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 5-12,13) nähtub selgelt kogumis, et kinnipeetavast Juri Kolesnikovist lähtus reaalne oht vanemvalvuri M. S. jalutuskepiga löömiseks juba enne seda, kui Juri Kolesnikovilt oleks asutud vanglaametnike poolt agressioonisümbolit kaelast ära võtma. Taolistel asjaoludel, mil kinnipeetava käitumisest lähtus reaalne oht valvuri jalutuskepiga löömiseks juba kohe peale ähvarduse kinnipeetava poolt väljaütlemist, ei esine Juri Kolesnikovi käitumises õigusvastasust välistavat asjaolu ja tal tuleb enda välja öeldu ja enda tehtu eest ka vastutada. Süüdistatava Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema tervislik olukord. Juri Kolesnikovil on raskusi kõndimisega, kuna kasutab selleks paremas käes hoitavat jalutuskeppi, seista suudab ka ilma jalutuskepita. Kuna konflikti ajal, pärast kinnipeetava Juri Kolesnikovi ägestumist vahemaa Juri Kolesnikovi ja vanemvalvuri M. S. vahel aina vähenes seetõttu, et ägestunud ja ärritunud Juri Kolesnikov üha lähenes M. S., kes temast taganes ja püüdis kinnipeetavat endast eemal hoida, siis ei välista Juri Kolesnikovi tervislik olukord tema käitumise õigusvastasust. Juri Kolesnikovil oli võimalik tal lähedal käe ulatuses asuvat valvurit enda jalutuskepiga lüüa, sellega valvuri suunas ka visata, ning oht, et ta seda teeb oli reaalne, kuna kinnipeetav üha järgnes temast taganevatele valvuritele. Süüdistatava Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited vanglatöötajate agressiivsuse kohta, nagu tahtnuks valvurid M.S. ja M.V. talle kas kahekesi või kolmekesi koos kontaktisik A. R. kallale tulla ja talle kehavigastusi tekitada ning tal tuli ennast selle eest kaitsta. Need süüdistatava väited pole veenvad ja usutavad olukorras, kus ainukeseks teisi inimesi ründavaks isikuks oli ta ise, mõlemad valvurid taganesid tema eest ja püüdsid teda endast ette välja sirutatud kätega eemale tõrjuda ning endist eemal hoida. Seda, et süüdistatava väited vanglatöötajate tema suhtes agressiivsuse kohta on alusetud, ilmestab ka asjaolu, et valvurid enesekaitsevahendeid käiku ei lasknud, kuigi kinnipeetava Juri Kolesnikovi käitumine oli neile ohtlik. Seda, et süüdistatava väited vanglatöötajate tema suhtes agressiivsuse kohta on alusetud, ilmestab ka fakt, et ta lasti pärast konflikti lõppemist sektsiooni, keegi talle vanglatöötajatest järgi ei läinud ja ei hakanud temalt koheselt jõuga kaelast Z-tähe kujutisega ripatsit ära võtma. Süüdistatava Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited selle kohta, nagu ei võimaldatud tal endal Z-tähe kujutisega ripatsit kaelast ära võtta ja teda ähvardati jõuga see ese ära võtta. Need süüdistatava väited pole veenvad ja usutavad olukorras, kus süüdistatava avaldatust nähtub see, et ta asus vanemvalvur M. S. diskussiooni ja väitlusesse ripatsi kandmise lubatavuse teemal, nõudes valvurilt rohkem selle kohta põhjendusi ja selgitusi ning esitades valvurile enda versioone ripatsi kandmise lubatavuse kohta kuni viideteni KarS § 151¹ välja. Sellest nähtub, et kinnipeetav Juri Kolesnikov asus ennast vastandama vanemvalvur M. S. korraldusele, loobuda tal kaelas olnud agressioonisümbolist ja see ise ära võtta ning asus valvuri korralduse täitmata jätmist hoopiski õigustama, lootes, et saab selliselt käitudes Z-tähe kujutisega agressioonisümbolit kaelas edasi kanda. Kvalifikatsioon 19 Jalutuskepp on käesoleval juhul käsitletav relvana kasutatava muu esemena, kuna sellega oli ähvarduse täideviimise korral võimalik vangivalvurist võimuesindajale lüüa, talle jalutuskepiga lüües valu ning tervisekahjustusi tekitada ning halvemal juhul ka teda tappa. Enda jalutuskepiga ehk relvana kasutatava muu esemega ametikohustusi täitnud Tartu Vangla vanemvalvurit M. S. löömisega ähvardades pani kinnipeetav Juri Kolesnikov toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu, s.o KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Topeltkaristamist ei ole Kohtuistungil 10.02.2023.a avaldas Juri Kolesnikov, et teda on juba käskkirjaga Z-tähe kujutisega ripatsi eest karistatud, ta oli üksikvangistuses, viibides lukustatud kambris (II, 89, 20). Kohtule ühtegi Tartu Vangla direktori käskkirja kinnipeetava Juri Kolesnikovi suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta esitatud ei ole. VangS §-s 69 sätestatu on alljärgnev. §
30. Täiendavad julgeolekuabinõud

§ 238lg 2 alusel vähendati 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu vangistuse võrra. Karistuseks jäi 6 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati 6 kuud vangistust kriminaalasjas nr 1-14-3303 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aasta 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Juri Kolesnikovile 13 aastat 21 9 kuud vangistust, mille kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest – 06.11.2018 (I, 131-145). 21.01.2019.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1693 jäeti 06.11.2018.a kohtuotsus muutmata ning Juri Kolesnikovi ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata (I, 146-155). 06.05.2019.a Riigikohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-18-1693 ei võetud Juri Kolesnikovi kaitsja kassatsiooni menetlusse (I, 156). Sellega jõustusid Tartu Maakohtu 06.11.2018.a kohtuotsus ja Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2019.a kohtuotsus. 15.01.2021.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4195 mõisteti Juri Kolesnikov süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi õigeks (I, 157) 01.03.2021.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4195 tühistati Tartu Maakohtu 15.01.2021.a kohtuotsus Juri Kolesnikovi õigeksmõistmises KarS § 120 lg 1 järgi. J. Kolesnikovi karistati vangla meediku suhtes 12.02.2019.a toimepandu eest KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 06.11.2018.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 11 aasta 5 kuu 8 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 11 aastat 11 kuud 8 päeva, mille kandmise algust loeti alates 01.03.2021. (I, 157-170) 23.09.2021.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4195 jäeti Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2021.a kohtuotsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Sellega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2021.a kohtuotsus (I, 172). Tartu Ringkonnakohtu süüdimõistva 01.03.2021.a kohtuotsuse tegemisest 1 aasta 2 kuu möödudes pani Juri Kolesnikov 13.05.2022.a toime vägivallakuriteo võimuseindaja vastu. KarS § 274 lõike 2 kohaselt karistatakse võimuesindaja vastu kvalifitseerivatel tunnustel toimepandud vägivallakuriteo eest ühe- kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna Juri Kolesnikov piirdus 13.05.2022.a üksnes valvuri ähvardamisega ja enda ähvardust reaalselt ellu ei viinud, s.t jalutuskepiga valvurit M. S. ei löönud, füüsiline vägivald jäi saabumata, siis ei ole alust pidada Juri Kolesnikovi süüd suureks, vaid pigem väikeseks. Ähvardus lüüa valvurit jalutuskepiga on vähem ohtlikum tegu kui reaalselt jalutuskepiga valvuri löömine ning sellega lüües valvurile valu ning tervisekahjustuste põhjustamine. Juri Kolesnikovi süüd vähendavana tuleb arvesse võtta ka tema kehva tervislikku olukorda. Juri Kolesnikov kasutab käimiseks paremas käes hoitavat jalutuskeppi, seista suudab ka ilma jalutuskepita. Kuna Juri Kolesnikovil on raskusi kõndimisega, siis kahandab see tema süüd, sest oht, et ta valvurit jalutuskepiga lööb esines ainult tema vahetus läheduses. Juri Kolesnikovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tartu Vanglast iseloomustatakse Juri Kolesnikovi kui isikut, kes on impulsiivne ja kellel on puudulik probleemide lahendamise oskus (II, 14-16). Samas iseloomustatakse Juri 22 Kolesnikovi vanglast ka kui isikut, kellel on head suhtlemisoskused, mida ta vajadusel võib kasutada ka manipulatiivsel eesmärgil (II, 14-16). Tunnistaja M. A. (II, 42, 61-63) iseloomustas Juri Kolesnikovi kui kinnipeetavat, kes kandis tema vanemvalvurina töötamise ajal Tartu Vanglas karistust, temaga suhtlemisel oli Juri Kolesnikov korrektne ja viisakas, mõnikord korralduste peale Juri Kolesnikov ärritus, üldiselt oli Juri Kolesnikovi näol tegemist küllaltki kergesti ärrituva inimesega, kuid temaga käitus Juri Kolesnikov viisakalt. Eelnevalt kajastatud Juri Kolesnikovi elukäigust nähtub, et ta on ka vangistuse ajal jätkanud vägivallakuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtudes, kuna KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis käesoleval juhtumil on pigem väike, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, ning võttes arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, hindab kohus küllaldaseks ja ühtlasi nõustub prokuröriga, et on põhjendatud karistada Juri Kolesnikovi vangistusega sanktsiooni miinimummääras, s.o ühe aasta vangistusega. Kuna Juri Kolesnikov pani kuriteo toime karistuse kandmise ajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada ühte aastat vangistust Juri Kolesnikovile kriminaalasjas nr 1-20-4195 Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 9 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja mõista Juri Kolesnikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest - 10.02.2023.a. KarS § 65 lõikes 2 on sätestatud, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lõikes 2 sätestatu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel välja arvutada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Sellest tuleneb, et kohus saab kohtuotsuste kogumis mõistetava liitkaristuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Seetõttu jätab kohus rahuldamata süüdistatava viimases sõnas esitatud soovi, et süüdimõistmise korral jäetaks tema karistuse algusaeg muutmata. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 23