KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2022, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-3914 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- novembri 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku E.A (isikukood XXX) kaitsja jurist Siim Avi, apellatsioon RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
- Tekkinud menetluskulud jäävad E.A enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 lg 1 järgi
- Tartu Maakohtu 29.11.2022 resolutiivotsusega karistati E.A NPALS § 15 10 päeva arestiga, mida ta on kohtuotsuse jõustumisel kohustatud asuma kandma 12.12.
- Otsuse resolutiivosa sai E.A kätte kohtuotsuse kuulutamisel 29.11.2022 ning ta on allkirjastanud resolutiivosa kättesaamise kohta kinnituse 29.11.
- 29.11.2022 kohtuistungi protokolli kohaselt kohus kuulutas kohtuotsuse lõpposa ja selgitas kohtuotsuse olulisemad põhjendused, täitmise korda ja edasikaebamise korda. Menetlusalusele isikule oli selgitus arusaadav. Kohus andis menetlusalusele isikule allkirja vastu kohtuotsuse.
- 12.12.2022 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus E.A kaitsja jurist Siim Avi apellatsioon, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti E.A-le karistuseks 10 päeva aresti. Tartu Ringkonnakohtul teha karistuse osas uus otsus, alandada karistust ning võimaldada seda täita ositi või asendada arest üldkasuliku tööga. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, kus E.A on kohtuotsuse jõustumisel kohustatud asuma aresti kandma 12.12.2022 ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebaja apellatsioon ning määrata, et uue aresti kandmise kuupäev oleks ära määratletud peale otsuse jõustumist Jätta menetluskulud vastutaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et E.A kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
- Maakohus on selgitanud menetlusalusele isikule apellatsiooni esitamise korda nii otsusest nähtuvalt kui ka kohtuistungi helisalvestisest kuuldu põhjal. Nii on kohtuotsuses välja toodud, et „Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates
- detsembrist
- a.“ Käesoleval juhul ei ole ei menetlusalune isik, tema kaitsja ega kohtuväline menetleja teatanud maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, mistõttu ei ole maakohus koostanud kohtuotsuse tervikteksti, mida vaidlustada.
- VTMS § 113 lg 4 kohaselt pärast kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist kohtunik: 1) teatab kohtuotsuse lõpposa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad, mille kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli või kui protokolli ei koostatud, kohtuotsuse lõpposale; 2) selgitab kohtuotsuse peale edasikaebamise korda vastavalt VTMS § 137 lõikele 3 ja seda, et kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli või, kui protokolli ei koostata, kohtuotsuse lõpposale ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga; 3) selgitab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud VTMS § 137 lõikes 11 ettenähtud juhul. Lisaks VTMS § 137 lg 1 kohaselt, kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud VTMS § 137 lõikes 11 ettenähtud juhul. Käesoleval ajal ei esine VTMS § 137 lg 11 olukorda, sest keegi menetlusosalistest ei ole esitanud teadet apellatsiooniõiguse kasutamise kohta. E.A puhul, kes viibis kohtuotsuse kuulutamise juures, sai isiklikult kohtuotsuse resolutiivosa kätte 29.11.2022, millest hakkas kulgema 7-päevane teatamistähtaeg. Seega viimane päev apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada oli 06.12.
- Ei kohtute infosüsteemist, maakohtu kohtuistungiprotokollist ega väärteoasja toimikust nähtu, et keegi menetlusosaline oleks sellise teate esitanud. Seega, kuna maakohus on koostanud üksnes resolutiivotsuse, keegi ei ole tähtaegselt esitanud apellatsiooniteadet, mistõttu ei ole maakohus ka kohtuotsuse tervikteksti koostanud, ei ole ühelgi menetlusosalisel ka apellatsioonkaebuse esitamise õigust. Seega on maakohtu 29.11.2022 kohtuotsus käesolevaks ajaks jõustunud.
- VMTS § 141 lg 1 p 3 kohaselt jätab eelmenetluses kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata VTMS § 142 lõikes 2 sätestatud alusel. 2 VTMS § 142 lg 2 p 31 alusel teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole VTMS § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik. Teatamine oli kohustuslik ning kuna seda tehtud ei ole, siis ei ole ka maakohtu tervikotsust ehk põhjendatud otsust, mida vaidlustada. Apellatsioon jääb läbi vaatamata, tagastatakse esitajale ning selle sisuliste argumentide osas seisukohti ei võeta.
- Seega on E.A juristi esitatud apellatsiooni puhul täitmata apellatsiooniõiguse soovist teatamise kohustus ning juhindudes VTMS § 141 lg 1 p-st 3, § 142 lg 2 p-st 31 ja § 113 lg 4 pst 3 tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
- Esitatud apellatsioonis taotletakse jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonile lisatud arve kohaselt on osutatud õigusteenust 3 tunni ulatuses, kokku summas 100 eurot. Esmalt VTMS sellist menetlusosalist nagu vastustaja ei tunne. Seega eelduslikult on mõeldud kulude teise poole kanda ehk kohtuvälise menetleja ehk lõppastmes riigi kanda jätmist. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend (maakohtu otsus jääb muutmata, apellatsioon rahuldamata), jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Käesolevalt on sisuliselt tegemist sama olukorraga – maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon tulemuseks on samuti sisuliselt rahuldamata jätmine ehk tekkinud menetluskulud jäävad E.A kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 3