1-15-10192/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10192 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus Z.B (ik XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.B, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 12.02.2016 otsusega tunnistati Z.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 sätete alusel mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.05.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes Z.B-le karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Z.B-le mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.02.2016 ja lõppeb 05.02.
6. Viru Vangla esitas 21.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 16.04.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, ta osales sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning läbis ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab maakohtu hinnangul, et isik on valmis tegema pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud hea – kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.
8. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning vabaduses ootavad teda lähedased, kellega suhted on väidetavalt head. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Z.B siiski puudub. Kinnipeetaval on võimalus vabaduses saada sissetulekut XX näol, kuid eeltoodu ei garanteeri, et isik suudaks majanduslikult toime tulla. Maakohtu hinnangul väärib tunnustust, et Z.B on huvitatud tööle asumisest, kuid kohtul tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et isik ei suutnud enne vangistust majanduslikult toime tulla ning sooritas kuritegusid materiaalse kasu eesmärgil, mistõttu suurendab töökoha puudumine oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski.
9. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem muuhulgas olukorras, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Z.B on oma sõltuvusega vangistuse jooksul tegelenud – isik läbis vangistuses sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning läbis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on motiveeritud oma tervise halvenemise tõttu narkootikumidest loobuma ning isik kinnitas kohtuistungil, et sõltuvust tal enam ei ole. Maakohus ei sea kahtluse alla Z.B motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolusid, et Z.B tarvitas narkootikume juba alates
10. eluaastast, tema igapäevase tegevuse juurde kuulus narkootikumide hankimine, lisaks tarvitas pidevalt ka alkoholi ning ta ise tunnistab, et võib olla alkoholijoobes agressiivne, siis tuleb alkoholi – ja narkootikumide tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
11. Z.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib isik juba neljandat korda. Teda iseloomustab vigade kordamine, mis viitab, et isik ei suuda võtta oma varasemast käitumisest õppust. Käitumine on impulsiivne ning tegude tagajärgedele ei mõtle. Talle on varasemalt juba antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid isik ei teinud temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi ning rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Z.B ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ilmestavad ka katseajal toime pandud väärteod.
12. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul väärib tunnustust, kuid eeltoodu ei veena maakohut piisavalt selles, et Z.B oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Maakohtu hinnangul on Z.B puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuriteod ning kuritegude arv. Esitatud määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Z.B , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
14. Maakohus on enda määruses õigesti välja toonud, et Z.B on kinnipidamiskohas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis on olnud rehabiliteeriva eesmärgiga. Enamgi veel – 2 maakohus tõi välja, et Z.B viibis aasta tagasi kinnipidamiskohas rehabiliteeriva eesmärgiga narko-sõltlaste sektoris. Samas aga põhjendas maakohus süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata jätmist, tuginedes negatiivsetele asjaoludele Z.B varasemast minevikust. Aga just nimelt rehabilitatsioonisektsioonis viibimine ja sotsiaalprogrammide läbimine on kõige efektiivsemalt muutnud mitte ainult Z.B mõtlemist seaduskuulekuse suunas, vaid ka vabastanud ta narkootikumide ja alkoholisõltuvusest, mis oli tema poolt toime pandud kuritegude põhjuseks. Sellest tulenevalt ongi õigustatud Z.B ennetähtaegne vabastamine, et ta saaks teenida elatist, kasvatada tütart ning elada õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu järeldused
15. Ka ringkonnakohus ei vabasta Z.B vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
16. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt toodud põhjendused veenvad, ammendavad ning asjakohased. Samuti ei esine asjas materiaal – ja menetlusõiguse rikkumisi, tänu millele võis Z.B jääda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja Z.B ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning arvestanud muuhulgas ka määruskaebuses toodud argumentidega (vt käesoleva määruse p-d 4-8).
17. Kuigi Z.B iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset (vt käesoleva määruse p 4), ei saa mööda vaadata asjaolust, et Z.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes kannab neljandat vabadusekaotusliku karistust. Seega on varasemalt läbi erinevate karistuste püütud korduvalt tagada Z.B õiguskuulekust, kuid tulutult. Ringkonnakohus peab küll positiivseks, et Z.B üritab kinnipidamiskohas tegeleda enda sõltuvusprobleemidega, kuid samas on kolleegium arvamusel, et sõltuvusraviga tulnuks alustada juba enne kinnipidamiskohta sattumist, s.o enne varavastaste kuritegude toimepanemist, mille soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Ühtlasi oli Z.B vabaduses piisavalt aega enda probleemidega tegelemiseks, arvestades, et süüdimõistetu tarvitab narkootikume juba alates
18. eluaastast ning enne kinnipidamiskohta sattumist oli igapäevane tarvitaja. Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul kinnipidamiskohas narkosõltuvusega tegelemine nii kaalukaks asjaoluks, mis tooks kaasa ennetähtaegse vabastamise.
19. Z.B korduvad katseajal toime pandud kuriteod ning ühel korral käitumiskontrolli reeglite rikkumine näitab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tagada süüdimõistetu õiguskuulekust. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et Z.B isik ja tema varasem elukäik, varasemalt mõistetud kriminaalkaristused koosmõjus narkootikumide tarvitamisest tingitud probleemidega, välistavad Z.B ennetähtaegse vabastamise.
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.04.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 3