Obsah (6)

§ 654§ 652§ 238§ 497§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 välja suurema elatise kui 271,29 eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni suurema elatise kui 261,29 eurot kuus. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata ja rahuldada hagi osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 välja elatis 271,29 eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2024) elatis 261,29 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

1. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus poolte esitatud taotlused. 31.
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta täiendavate tõenditena asja juurde kaks üürikuulutust kinnisvaraportaalist KV.24, millega hageja soovib tõendada 3-toalise korteri üüri suurust Nõmme linnaosas. Kostja ei ole hageja tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ja täiendavad tõendid vastu võtta.

§ 652

lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul on lähtudes sellest, et tegemist on ülalpidamisasjaga, hageja esitatud tõendid vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohtu arvates lähtus maakohus ebaõigesti sellest, et hageja peab kandma kostja eluasemekulusid lähtudes kostja eluasemeks oleva ridaelamuboksi üldpinnast 138 m². 31.2. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele taotluse võtta täiendavate tõenditena vastu F OÜ registriväljavõte ja väljavõte Eesti Rahvastikuregistrist, millega kostja soovib tõendada, et kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi kasutavad elukohana üksnes 2 inimest – kostja ja tema ema. Hageja ei ole kostja tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada ja täiendavad tõendid

§ 652

lg 4 ja

§ 238lg 1 alusel vastu võtta.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud tõendid vajalikud käesoleva ülalpidamisasja õigemaks lahendamiseks, kuna võimaldab tuvastada kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi kasutavate isikute arvu. 9 2-22-4549 31.3. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse tuvastada, mitu isikut kasutab elamispinda, nõudes vastustajalt asjakohase selgituse ja/või tõendite esitamist. Hageja hinnangul ei ole võimalik ilma nende andmeteta tegelikku kostja kasutuseelist välja arvutada. Ringkonnakohus nõustub sellega, kuid leiab, et hageja taotlus jääb sellele vaatamata rahuldamata. Nimelt on kostja enda algatusel juba vastavad selgitused apellatsioonkaebuse vastuses esitanud ja vajalikud tõendid esitanud.

§ 238

lg 1 p 2 sätestab, et tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Antud juhul on tegemist sellise olukorraga ja hageja taotluse rahuldamisest tuleb

§ 238lg 1 p 2 alusel keelduda.

32. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses taotlusena ka järgmise: määrata elamispinna kasutamise / eluaseme kulude jaotuse valem järgmiselt: eluaseme kogukulu jagatakse korteri pindalaga (keskmine ruutmeetri hind); see korrutatakse

1. a)lapse ainukasutuses oleva toa pindalaga ja
2. b)ühiskasutuses oleva pindalaga; korrutisest
3. b)võetakse suhtarv 1 / ühiskasutajate arv (lapse osa ühiskasutusest); korrutis
4. a)ja suhtarv korrutisest
5. b)liidetakse; määrata elatis vastavalt tuvastatud eluaseme kasutajate arvule ning eluaseme kulude jaotuse valemile, võttes arvesse ka perehüvitise suurenemist alates 01.01.2023. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist apellatsioonkaebuse väidetega, mistõttu ringkonnakohus seda taotlusena ei käsitle, vaid annab nendele hinnangu kaebuse sisulisel lahendamisel. 33. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme ebaõigesti ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis viis osaliselt asja ebaõige lahendi tegemiseni. Nimelt leidis maakohus ebaõigesti vastuolus kehtiva praktikaga, et hageja peab kandma kostja eluasemekulusid lähtudes kostja eluasemeks oleva ridaelamuboksi üldpinnast 138 m². Samuti hindas maakohus ebaõigesti kostja esitatud tõendeid ratsatreeningute osas ja järeldas neist vääralt, et võrreldes varasema maakohtu otsusega tuvastatud kuludega on kostja kulud treeningute osas 2022. aastal suurenenud. 34. Harju Maakohtu 18.05.2020 otsusega mõisteti tsiviilasjas nr 2-20-234 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 7. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15. oktoobrini 2024. Tsiviilasjas nr 220-234 tehtud otsuses tuvastas maakohus lapse (käesolevas asjas kostja) ülalpidamiseks vajalike kuludena järgmised kulud, kokku 798 euro ulatuses: kulud üürile ja kommunaalkuludele 350 eurot, toidukulud 130 eurot, transpordikulud 40 eurot, kulud tervishoiule ja hügieenile 25 eurot, kulud koolitarvetele 15 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 25 eurot, kulud treeningutele ja viiulitundidele 193 eurot, muud kulud 20 eurot. 35. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses enam selle üle, et käesoleval ajal ei ole kostja kulud toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenile, koolitarvetele, riidetele ja jalanõudele ning muudele kuludele suurenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, mistõttu on need kulud kokku 255 eurot kuus. Pooled vaidlevad kostja eluasemekulude ja ratsatreeningu kulude suurenemise ning sidekulude suuruse üle. 36. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus kostja eluasemega seotud kulusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus lähtus õigesti sellest, et kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi kasutavad koos kostjaga kokku kolm isikut (kostja, tema ema ja äriühing) või kasutavad seda viis isikut. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja ülalpidamiskuludena saab lähtuda kostja elukohaks oleva ridaelamuboksi suurusest ning kas maakohus on kostja kasutuses oleva pinna suuruse õigesti arvutanud. 10 2-22-4549 36.1. Maakohus leidis käesolevas asjas, et kostja elab koos oma seadusliku esindajaga, viimasele kuuluvas ridaelamu boksis, mille üldpind on 138 m², millest lapse tuba moodustab 16,8 m² ning ülejäänud on ühiskasutuses. Hageja arvates eksis maakohus nimetatud ridaelamuboksi kasutajate arvu tuvastamisel, kuna hageja teada kasutab seda veel lisaks ka kostja ema elukaaslane koos oma lapsega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja esitas apellatsioonkaebuses selgituse, et kostja ema elukaaslane elab Paides ja üksnes aeg-ajalt on viibinud kostja elukohas. Lisaks kinnitab kostja, et selline kostja ema ja elukaaslase suhe, millest võiks eeldada tulevikus toetust kostja perele, on ka lõppenud. Oma selgituse kinnituseks esitas kostja väljavõtte Eesti Rahvastikuregistrist, millest nähtub, et Q elukohaks on registreeritud Paide linn, XXX (tl 158). Ringkonnakohus peab kostja selgituse ja lisatud tõendit arvestades põhjendatuks kostja väidet, et kostja elukohaks olevat ridaelamuboksi kasutavad üksnes kostja ja tema ema. Kostja esitas ka F OÜ registriväljavõtte, millest nähtub, et äriühing on registreeritud aadressile KKK (tl 157). Maakohus leidis, et kostja elukohta kasutab lisaks kostjale ja tema emale ka äriühing F OÜ (seega kokku 3 isikut). Kuna asjaolu, et kostja elukohta kasutaks vähem kui kolm isikut, ei ole apellatsioonimenetluses kahtluse alla seatud, saab ringkonnakohus lähtuda kolmest isikust. 36.2. Maakohus viitas õigesti sellele, et lapse ülalpidamiseks vajaliku eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Maakohus tuvastas kostja esitatud üürikuulutuste pinnalt, et kostja elukohaks oleva ridaelamuboksi keskmine igakuine üüritasu on vähemalt 1000 eurot. Hageja ei vaidlusta, et sellise ridaelamuboksi puhul võibki keskmine igakuine üüritasu olla 1000 eurot kuus, kuid hageja väitel ei ole põhjendatud sellist kulu arvesse võtta lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse leidmisel. Hageja väitel tuleks lähtuda mõistlikust vajalikust elamispinnast, milleks on 3-toaline korter. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma mõistliku suurusega eluruumist. Riigikohus on ülalpidamisasjas leidnud, et eluasemekulude hindamisel tuleks ühtlasi hinnata, kas oleks mõistlik soetada väiksem eluruum, minna üürikorterisse vm viisil eluaseme kasutamine ümber korraldada (RKTKo 16.10.2013, 3-2-169-13, p 19). Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana tõendid selle kohta, et 3-toalise 63 m2 korteri üür on 490 eurot ja 3-toalise 69 m2 korteri üür on 400 eurot (tl 146-149). Ringkonnakohus nõustub, et 3-toaline 63-69 m2 suurusega korter on kahe inimese elukohana mõistliku suurusega, mida ülalpidamisasjas elatise arvutamisel arvesse võtta. Selliselt oleks kasutuseelis igakuiselt koos kommunaalkuludega (kommunaalkulude suuruse üle vaidlust ei ole ja hageja on nõus need jagama kahega) 699,48 eurot, millest 1/3 on 116,58 eurot. 36.3. Kuna ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt vähendanud kostja ülalpidamiseks vajalike kulude leidmiseks mõistliku elamispinna suurust, ei pea ringkonnakohus võimalikuks vastata hageja apellatsioonkaebuse väitele selle kohta, et maakohus on ridaelamuboksi elamispinna jaotusprintsiipi ebaõigesti kohaldanud. Hageja ei ole esile toonud, kuidas peaks kohus elamispinna jaotusprintsiipi kohaldama juhul, kui kohus lähtub 3-toalisest 63-69 m2 suurusega korterist. 37. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud ka kostja sidekulude suuruse, lähtudes seejuures ebaõigest kostja eluaset kasutavate isikute arvust. Kuna ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et lähtuda tuleb kolmest kostja elukohta kasutavast isikust, on maakohus õigesti leidnud, et kostja sidekulud on 38 eurot kuus. Kostja on need kulud tõendanud ja selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. 11 2-22-4549 38. Hageja on vaidlustanud maakohtu järelduse kostja ratsatreeningu kulude suurenemise osas. Varasemas otsuses (asjas nr 2-20-234) on kohus kostja hobidega seotud kulu (treeningutele ja viiulitundidele) pidanud põhjendatuks 193 euro ulatuses kuus. Käesolevas asjas leidis maakohus, et ratsutamisega seotud kulu on tõendatud 250 eurot kuus. Hageja ei ole vaidlustanud, et kostja ratsatreeningute igakuine kulu on 2022. aastal olnud 250 eurot kuus. Hageja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks sellises suuruses kulu on kostja ülalpidamiseks vajalik ja mõistlik kulu. Hageja hinnangul on põhjendatud üksnes ratsaspordikooli õppemaksu kulu 30 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on võtnud kostja ülalpidamiseks vajalike põhjendatud kulude osas ebaõigesti arvesse mõlema ratsakooli kulu. 38.1. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja käis 2022. aastal XXXs, mille kulu oli 2022. a veebruaris 251,68 eurot (tl 28), 2022. a mais 30 eurot (tl 87), juunis 123 eurot (tl 88), juulis 163 eurot (tl 90), augustis 123 eurot (tl 109 pöördel) ja oktoobris 123 eurot (tl 114 pöördel). Alates 01.06.2022 on kostja käinud lisaks YYY, mille kulu juunis ja juulis oli 222 eurot kuus (tl 89 ja 91) ning lisaks augustis 74 eurot (tl 109) ja oktoobris 154 eurot (tl 115). Kostja märkis oma 05.08.2022 menetlusdokumendis, et kostja käib ratsakoolis aastaringselt ning mõlema kooli kulu on kostja kandnud tulenevalt sellest, et hetkel pole teada, kas lapse isale jääb kohustus kulude kandmiseks samas suurusjärgus, mis seni. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostjal sisuliselt vajalik oma hobiga tegelemiseks käia kahes ratsakoolis korraga ning kohus peab kostja ülalpidamiseks kostja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulude osas arvesse võtma üksnes ühe kooliga seonduva kulu. 38.2. Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga, et sellise kulu suuruseks peaks olema üksnes kooli õppemaks 30 eurot. Vajalikuks kuluks on praktikas peetud ka sellist kulu, mis on vajalik lapse vaimseks ja füüsiliseks arenguks. Kostjal on vaimse tervisega ja õppimisega olnud probleeme ning kostja käib nõustamisel. Hobidega, sealhulgas ratsutamisega tegelemine on lapse arenguks ning ka vaimse tasakaalu leidmiseks ringkonnakohtu arvates oluline. Sellele, et tegemist on kostja jaoks olulise hobiga, viitab ka see, et kostja on käinud ratsutamas tänaseks juba 7 aastat. 38.3. Kostja tugines tsiviilasjas nr 2-20-234 sellele, et ratsatrenn on 220 eurot kuus, ratsalaager 2 korda aastas 50 eurot ja ratsutamise varustus/turvavahendid jagatuna 3 aasta peale 20 eurot.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kuna YYY kulu on käesoleval hetkel 222 eurot kuus, siis on ringkonnakohtu arvates tegemist olukorraga, kus kostja kulu võrreldes tsiviilasja nr 2-20-234 menetluse ajal esinenud olukorraga muutunud ei ole ning selle kulu osas ei ole põhjendatud maakohtu poolt varasemalt kostja kasuks välja mõistetud elatist suurendada ning endiselt tuleb lähtuda maakohtu poolt tuvastatud 193 euro suurusest kulust. 38.

1. Kuna ringkonnakohus leidis, et kostja ratsatreeningutega seotud kulu võrreldes varasemalt tuvastatud kuluga muutunud ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata hageja väitele, mis puudutab sellise hobiga tegelemiseks vanemate kokkuleppe puudumist.
2. Hageja palub arvesse võtta uue asjaoluna, et 01.02.2023 jõustunud PHS § 17 lõike 3 muudatuse kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot seni kehtinud 60 euro asemel. Muutunud sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.
4. jaanuaril
5. a jõustunud PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb suurenenud peretoetust arvesse võtta ka käesolevas asjas kostja vajaduste muutumise hindamisel alates 01.01.
6. 12 2-22-4549
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb seega arvestada kostja ülalpidamiseks vajalike kuludena eluasemekulu 116,58 eurot, ratsatreeningukulu 193 eurot, sidekulu 38 eurot ning ülejäänud vaidluse all mitteolevat kulu 255 eurot. Kokku moodustab see 602,58 eurot, millest ½ on 301,29 eurot.
8. Hageja täiendava 06.11.2023 selgituse kohaselt leiab hageja, et eeldusel, et kostja eluaset kasutab kokku kolm isikut ning et kolmele isikule piisab 3-toalisest korterist, mille üldpind on keskmiselt võetuna kostja praegusest üldpinnast täpselt poole väiksem, tuleb rakendada maakohtu poolt kohaldatud kolmeks jaotamise põhimõtet. Sellest tulenevalt palub hageja määrata elatise suuruseks: alates 25.04.2022 kuni 31.12.2022 248,08 eurot kuus (eluase 116,58 eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba jõustunud elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 278,08 eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest peretoetusest 60 eurot pool, s.o 30 eurot); alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2024) 238,08 eurot kuus (eluase 116,58 eurot, treening 15 eurot, side 19 eurot ning ülejäänu vastavalt juba jõustunud elatiseotsusele 127,50 eurot, kokku 278,08 eurot, millest tuleb maha arvata igakuisest peretoetusest 80 eurot pool, s.o 40 eurot). 41.
9. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja eluaseme kasutamise osas on õige lähtuda kolmest isikust. Ringkonnakohus leidis nõustudes hagejaga, et 3-toalise 63-69 m2 suurusega korteri puhul oleks kasutuseelis igakuiselt koos kommunaalkuludega 699,48 eurot, millest 1/3 on 116,58 eurot. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et kostja ülalpidamiskulu kokku moodustab 602,58 eurot, millest ½ on 301,29 eurot. 41.
10. Arvestades igakuisest ülalpidamiskulust maha lapsetoetuse, tuleb ringkonnakohtu hinnangul varasemat elatist alates 25.04.2022 kuni 31.01.2023 vähendada 271,29 euroni ning alates 01.02.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada 261,29 euroni. Seega saab ringkonnakohus hageja taotluse rahuldada osaliselt.
11. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga, jättis maakohus poolte menetluskulud õigesti

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Põhjusel, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb

§ 163

lg 1 ja § 171 lg 1 ning

§ 164lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Parandatud 12.01.2024 määrusega RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Y 14.12.2023 vigade parandamise taotlus. 13 2-22-4549
2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2023 kohtuotsuse resolutsiooni punktides 5 ja 7.3.1 esinev ilmne ebatäpsus, lugedes õigeks kostja täisealiseks saamise kuupäevaks 15.10.
4. Muus osas jätta Y 14.12.2023 taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2023 kohtuotsuses vigade parandamiseks rahuldamata. 14