RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-1582 Määruse kuupäev Tartu, 7. veebruar 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Julia Laffranque, Viive Ligi, Kaupo Paal, Ka

) § 22 lg 7 alusel rahuldada osas, milles vandeadvokaat soovis saada tasu

1. aprillil 2023 tehtud toimingu eest 40 eurot (lisandub käibemaks). Toiming tehti tsiviilasja menetluse raames, see oli riigi õigusabi saaja õiguste ja huvide kaitseks vajalik ning toiminguks kulunud aeg oli menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kohtuvaidluse eset ja raskusastet arvestades põhjendatud. 3.
2. Ringkonnakohus jättis
3. veebruaril 2023 tehtud toimingu osas taotluse läbi vaatamata, sest taotlus esitati hilinenult. Taotlus esitati rohkem kui kolm kuud pärast toimingu tegemist.

§ 22

lg 3 kohaselt peab taotluse esitama igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist ning

§ 22

lg 5 kohaselt jäetakse läbi vaatamata taotlus, mida ei ole esitatud kehtestatud korras. Ringkonnakohus märkis eelnõu seletuskirjale tuginedes, et advokaat peab esitama tasutaotluse kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist ning kui riigi õigusabi toimingust menetluse lõpuni on vähem kui kolm kuud, siis menetluse lõpus (Riigikogu XIV koosseisu 200 SE seletuskiri, lk 22). Samamoodi on

§ 22

lg-t 3 tõlgendatud ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus nr 3‑20‑915/47, p 32). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Vandeadvokaat esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles tema riigi õigusabi tasutaotlus jäeti läbi vaatamata, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada taotlus täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.
4. Ringkonnakohus tõlgendas

§ 22

lg-t 3 ekslikult, kui ta leidis, et riigi õigusabi tasu saab nõuda vaid eeldusel, et tasutaotlus on esitatud vähem kui kolm kuud pärast tasutaotluse aluseks oleva toimingu tegemist.

§ 22

lg-st 3 tuleneb, et tasutaotluse võib esitada kuni menetluse lõppemiseni tolles kohtuastmes, millele viitab lauseosa „kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus“. Ringkonnakohus ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 435 lg 2 mõttes veel lõpplahendit teinud, seega oli tasutaotlus esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohtu viide seletuskirjale ning halduskolleegiumi lahendile ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kohtupraktikas on seni põhjendatult rahuldatud ka sellised tasutaotlused, milles soovitakse tasu rohkem kui kolm kuud tagasi tehtud toimingute eest, sh vähemalt kuues senises asjas, kus vandeadvokaat on tasutaotlused esitanud. 4.2. Normi tõlgendamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusemuudatuse eesmärk oli tagada riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkus ning see, et riigi õigusabi teenust osutavad advokaadid saaksid tehtud töö eest tasu mõistliku aja jooksul pärast toimingute tegemist.

§ 22

lg 3 muutmisega sooviti luua advokaatidele õigus (mitte kohustus) esitada tasutaotlused menetluse kestel, mitte ainuüksi menetluse lõpus, nagu see oli varem kehtinud õiguse järgi. Tasu regulaarne kindlaksmääramine on oluline advokaatide jaoks, kelle puhul on riigi õigusabi tasu ainuke või peamine sissetulek. Muudatuse eesmärk ei olnud riigi õigusabi teenust osutavaid advokaate distsiplineerida ega luua olukorda, kus menetluslike minetuste tõttu advokaat tasu ei saa. Ringkonnakohtu seisukohad on otseselt seaduse muutmise eesmärkidega vastuolus, need tekitavad ebakindlust ja määramatust ning vähendavad riigi õigusabi süsteemi atraktiivsust ja uute advokaatide lisandumist. Ringkonnakohtu tõlgendus

§ 22

lg 3 kohta on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 29, sest riik ei saa nõuda advokaadilt teenuse osutamist tasuta.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium lükkas
2. novembril 2023 tehtud määrusega asja läbivaatamise edasi ning andis asja lahendada erikogule. Tsiviilkolleegium leidis, et asja lahendamisel võib tekkida vajadus kõrvale kalduda Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest

§ 22lg 3 kohaldamisel. 2

§ 22

lg-s 3 on sätestatud, et advokaat esitab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohtumenetluses igas kohtuastmes ja kriminaalasja kohtueelses menetluses ning väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Asjas on vaidluse all, kuidas tõlgendada sättes ette nähtud tähtaega. Vaidluse all on küsimus, kas sättes toodud kolme kuu pikkune tähtaeg on prioriteetne alternatiivse tingimuse – menetluse lõpu – suhtes olukorras, kus menetlus lõpeb enam kui kolm kuud pärast riigi õigusabi toimingu tegemist. 8. Riigikohtu halduskolleegiumi järjekindlas praktikas (vt otsuse nr 3-20-915/47 p 32, määruse nr 3-20-2004/46 p 19, otsuse nr 3-20-1115/147 p 40 ja määruse nr 3-22-937/21 p 7) on kinnistunud seisukoht, et

§ 22

lg-s 3 on sätestatud kolme kuu pikkune tähtaeg riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse esitamiseks alates riigi õigusabi toimingu tegemisest, kui menetlus ei lõpe varem. Seda praktikat toetab

§ 22lg 3 selge tekst.

Sättele praeguse kuju andnud eelnõu seletuskirja (Riigikogu XIV koosseisu 200 SE) lk-l 22 on tingimust kirjeldatud järgmiselt: „Kuna praktikas on probleeme tekitanud ka kehtiva sätte mitmeti tõlgendatavus ja tasutaotluse esitamise aja sidumine viimase taotluse lahendamisega, mis esimese taotluse puhul ei ole asjakohane, siis eelnõus pakutud regulatsiooni kohaselt tuleb advokaadil esitada tasutaotlus kõigis kohtumenetlustes ning kriminaal- ja väärteoasja kohtueelses menetluses kolme kuu jooksul pärast RÕA toimingu tegemist. Kui RÕA toimingust menetluse lõpuni on vähem kui kolm kuud, siis tuleb tasutaotlus esitada menetluse lõpus.“ Sellest võib järeldada, et halduskolleegiumi praktika on kooskõlas seadusandja tahtega.

1. Erikogu on seisukohal, et selgelt väljendatud seadusandja tahtest kõrvale kaldumine pole põhjendatud. Riigikohus on praktikas järjekindlalt rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt tuleb normi erinevate tõlgendusvõimaluste puhul eelistada põhiseadusega paremini kooskõlas olevat tõlgendust, kuid seda üksnes siis, kui normil on selle sõnastuse tõttu mitu tõlgendusvõimalust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. novembri
3. a otsus nr 5-23-35/15, p 34). Isegi kui pidada praegusel juhul võimalikuks tõlgendada sätet mitmel erineval viisil, ei tekita selle keeleliselt selgeim ja eelnõu seletuskirjaga kooskõlas olev tõlgendus kahtlust normi põhiseaduspärasuses. Taotluse esitamine hiljemalt kolme kuu jooksul pärast toimingu tegemist ei ole ebamõistlikult koormav ning selle tingimuse täitmisel ei jää advokaadi teenus tasustamata. Koostoimes

§ 22

lg 7 teises lauses sätestatud taotluse lahendamise tähtajaga tagab see selguse riigi õigusabi tasu ja kulude kohta mõistliku aja jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist. Arvestades, et riigi õigusabi rahastatakse riigieelarvest, ei ole rangemad reeglid võrreldes lepingulise teenuse osutamisega lubamatud. Seadusandjal oleks võimalik riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse esitamise aega reguleerida vajaduse korral ka paindlikumalt, kuid see ei võta kohtult kohustust austada kehtiva õigusnormi sõnastust (vt eelviidatud otsus nr 5-23-35/15, p 34). (allkirjastatud digitaalselt) 3