3-24-9/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. jaanuar 2024, Tartu 3-24-9 Jaak Reinomäe taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale ja riigi õigusabi saamise taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks.
5. Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe taotlus istungi korraldamiseks.
6. Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
7. Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. jaanuari
9. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSTE OSAS
10. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus
11. jaanuari
12. a määrusega J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata, põhjendades ja selgitades piisavalt taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
13. jaanuari
14. a määruse resolutsiooni punkti 3 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
15. J. Reinomäe esitatud määruskaebus sisaldab taotlusi määrata riigi õigusabi, korraldada suuline menetlus ning nõuda välja haldusasja nr 3-23-2372 materjalid ja distsiplinaarmenetluse materjalid.
16. Kuna kaebaja ei ole
17. jaanuaril
18. a esitatud määruskaebuses riigi õigusabi taotlust põhjendanud, siis tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
19. jaanuari
20. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtus või halduskohtule kaebuse esitamiseks, siis tuleb vastav riigi õigusabi saamise taotlus esitada Tartu Halduskohtule. Praeguses menetlusetapis ei saa ringkonnakohus lahendada kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks esimese astme kohtus.
21. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas vaidlustatava halduskohtu
22. jaanuari
23. a määruse peale põhjaliku määruskaebuse, milles toob välja oma seisukohad miks ta halduskohtu määrusega ei nõustu. Samuti on kaebaja varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid. Kaebaja suutis esitada halduskohtule arusaadava esialgse õiguskaitse taotluse. Samuti ei ole J. Reinomägi riigi õigusabi taotluses ringkonnakohtule esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole edaspidi enam kohtumenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta. Seega ei ole J. Reinomäele riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning kaebaja määruskaebuses sisalduv riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata.
24. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Haldusasja toimikus olevate tõendite alusel on vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad kohtule arusaadavad ning kohtul on võimalik kaebaja määruskaebus lahendada kohtuistungit korraldamata. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, siis ei ole põhjust korraldada määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit. Kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata.
25. Käesolevas kohtuasjas ei toimu kohtuvaidluse sisulist menetlemist. Kaebaja ei ole halduskohtule kaebust esitanud, vaid esitas esialgse õiguskaitse taotluse, mille halduskohus jättis rahuldamata. Antud menetlusetapis ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid, kuna puudub sisuline menetlus, kus saaks neid tõendeid hinnata. J. Reinomäe taotlus täiendavate tõendite kogumiseks jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2