← Eesti

2-18-6520/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6520 Tsiviilasi A. L. kohustustest vabastamise menetlus

) redaktsiooni, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini. 9.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 12.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. L. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 05.12.2018 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud üheksa aruannet. Võlgnik esitas kolm esimest aruannet, mille kohaselt oli rikkunud võlausaldajatele eraldamiskohustust. Järgnevates aruannetes lubas võlgnik eraldise võlgnevuse likvideerida, kuid ei teinud seda. Alates 01.01.2021 ei ole võlgnik esitanud kohtule aruandeid ega olnud kättesaadav kuni kohtukutse saatmiseni, mille kättesaamist võlgnik kinnitas 01.11.2023. Kohtu saadetud eposti kirjadele (e-posti aadress sama, millelt võlgnik kinnitas kohtukutse kättesaamist) võlgnik ei reageerinud ning postiaadressile saadetud kirjad tagastati kohtule. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 3 15.

§ 173lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud kohtule teadaolevalt ühe väljamakse, rahuldades sellega kohtutäitur Jaanika Pajuste nõude. Menetluse alguses tekkis võlgnikul eraldise võlgnevus 320 eurot, mille lubas likvideerida, kuid mida ei ole teinud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.

16. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lõigetes 25 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav, ei ole reageerinud kohtu kirjadele ning esitanud vajalikke andmeid. Samuti ei ole võlgnik täitnud raha eraldamise kohustust. Menetluse alguses on võlgniku sissetulekud võimaldanud teha eraldisi võlausaldajatele; xxxxxxxxxxxxxx elama asudes, on kohtul teave võlgniku sissetulekute kohta puudunud. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve.

  1. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. tuleb keelduda
  2. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A. L. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.