Obsah (16)

§ 415§ 416§ 394§ 169§ 663§ 657§ 3401§ 407§ 3111§ 422§ 413§ 173§ 174§ 696§ 417§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-130947 Koht

) § 3401 lg 2 alusel riigilõivu ja hagile kirjaliku vastuse esitamata jätmise tõttu, samuti põhjusel, et kostja ei toonud välja mõjuvat põhjust, mis tingis hagile tähtaegselt vastamata jätmise. 12. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Käesoleva hagi hind oli 35 eurot, seega pool hagihinda on 17,50 eurot. Kuivõrd hagilt hinnaga 17,50 eurot tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot, tuli kostjal kaja esitamiselt tasuda 100 eurot riigilõivu. Kostja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust, mis tõendaks kaja esitamiselt riigilõivu tasumist. Kohtul ei ole õnnestunud riigilõivu laekumist ka iseseisvalt tuvastada. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kajalt on riigilõiv tasumata. 13.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud KÄPO kaudu. Seega tuli kostjal kajas esitada mõjuv põhjus, miks ta hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja ei ole mõjuvat põhjust välja toonud ega selle olemasolule tuginenud. 14.

§ 416

sätestab nõuded kajale.

§ 416

lg 2 kohaselt, kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele, kus oleks märgitud kõik

§ 394lg 2 järgi nõutav.

Kostja ei ole

§ 394lg 2 nõuetele vastavat vastust hagile esitanud.

1. Kohus märkis lisaks, et kohtul oli õigus teha 01.11.2023 tagaseljaotsus – hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk numbrimärgiga XXXXXX 03.02.2022 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal parkimistingimusi rikkuvalt, mistõttu hagejal oli õigus esitada leppetrahvinõue ja sissenõudmiskulude hüvitise nõue sõiduki omaniku / vastutava kasutaja vastu. Algne kostja Y esitas maksekäsu kiirmenetluses sõiduki müügilepingu, mille kohaselt algne kostja oli müünud sõiduki 25.01.2022 kostjale. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja on 20.09.2023 määruse, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, kätte saanud KÄPO vahendusel 21.09.2023, kuid ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. Kohus on põhjendatult teinud asjas tagaseljaotsuse.
2. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda (

§ 169lg 2).

Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Tõele ei vasta, et kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik. Y esitas hagejale võltsitud sõiduki ostu-müügilepingu.
3. Kostjal ei olnud võimalik kohtu poolt posti teel saadetud dokumente telefonis avada. Kostja sai dokumendid kätte paberkandjal alles
4. novembril kohtumajas. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3 2-23-130947 20.
6. Kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata. Samuti ei ole usutavad kostja väited, et ta ei saanud menetlusdokumentidega tutvuda, kui e-toimiku vahendusel on näha, et need on talle tähtaegselt kätte toimetatud. 20.
7. Kostja esitatud määruskaebusest võib järeldada, et kostja ei ole saanud õigeaegselt kätte hagimaterjale seetõttu, et ta ei saanud avada kohtu saadetud e-kirja. Kuivõrd kohus on valinud hagimaterjalide kättetoimetamiseks elektroonilise viisi, siis ei kohaldu

§ 415

lg 1 p 1 ning kostjal pidi olema hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus, miks ta seda õigeaegselt teha ei saanud. Kui kostja ei oska avada digikonteineris olevaid faile, siis ei ole antud tsiviilasjas see olnud takistavaks asjaoluks, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. 21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

23. Kaja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud kaja vastab nõuetele. Kui kaja ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 jätma kaja käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Maakohus on 03.11.2023 määrusega jätnud kaja käiguta ja määranud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja 03.11.2023 määruses osundatud puuduseid kõrvaldanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune puudus ei saa olla kaja menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust üksnes selline puudus, mis takistab kaja menetlemist. Seega peab maakohus kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§ 3401lg-s 2 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt TlnRnKm 10.03.2021, 2-20-1691, p 14, 17).

1. Kostja ei ole kajalt tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab kaja menetlemist. Kostja ei ole määruskaebuses viidanud sellele, et ta on kajalt riigilõivu tasunud. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaja tuleb jätta menetlusse võtmata.
2. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nõustub maakohtuga, et kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mille tõttu ei olnud tal võimalust hagiavaldusele tähtaegselt vastata (

§ 415lg 1, § 422 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul olid käesoleval juhul täidetud ka

§ 407lg-s 1 sätestatud eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks.

25.1. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi (KÄPO) kaudu (

§ 415lg 1 p 1, § 3111 lg 3) ja kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

25.1.

1. Kostja sai 20.09.2023 määruse KÄPO kaudu kätte 21.09.2023 ning hagimaterjalid sai ta KÄPO kaudu kätte 17.10.
2. 25.1.2.

§ 3111

lg 3 järgi loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti 4 2-23-130947 siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. 25.1.3. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle

§ 3111

lg 3 järgi kätte toimetatud (RKTKm 08.04.2015, 3-2-1-13-15, p 11; RKTKm 07.10.2015, 3-2-1-99-15, p 12). 25.1.

1. Kostja märgib, et tal ei olnud võimalik kohtu poolt posti teel saadetud dokumente telefonis avada. 25.1.4.
2. Ringkonnakohus märgib, et kostja väitest võib aru saada selliselt, et tal ei olnud võimalik kohtu poolt e-kirja teel saadetud dokumente telefonis avada. Nimelt asja materjalidest nähtuvalt on kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse edastanud kostjale 27.09.2023 ka e-kirja teel. Kostja e-kirja teel edastatud dokumentide kättesaamist kinnitanud ei ole. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale loetud kättetoimetatuks aga KÄPO kaudu, mitte elektronpostiaadressil. Seega ei oma tähtsust kostja väide, et tal ei olnud võimalik e-kirja teel saadetud dokumente telefonis avada. 25.1.4.
3. Kui kostja tugineb oma väites aga sellele, et tal ei olnud mobiiltelefoni kaudu võimalik e-toimikus menetlusdokumente avada, siis leiab ringkonnakohus, et see ei ole käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks hagile mittevastamiseks

§ 422lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja ei ole kohtule teada andnud, et tal ei õnnestunud dokumendi avamine infosüsteemis. Lisaks on mobiiltelefoni rakendused, millega on võimalik digikonteineris olevaid dokumente avada, kättesaadavad tasuta. Samuti kuvatakse dokumentide elektroonilisel kättetoimetamisel isikule hoiatus, et vastuvõtmisega kinnitab isik, et on dokumendi vastu võtnud. Seega juhul, kui kostja kinnitas infosüsteemis hagimaterjalide vastuvõtmist dokumente avamata, pidi kostja aru saama, et dokumendi vastuvõtmisel seda avamata loetakse, et ta on kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda talle kättetoimetatuks (vt ka TlnRnKm 01.08.2023, 2-23-2211, p-d 16, 19; TlnRnkm 12.04.2021, 2-20-4799, p 27; TlnRnKm 01.06.2015, 2-13-44133, p 16). Eelneva põhjal saab 20.09.2023 määruse lugeda kostjale kättetoimetatuks 21.09.2023 ning hagimaterjalid kättetoimetatuks 17.10.2023 (RKTKm 06.04.2016, 3-2-1-8-16, p 11). 25.2. Maakohus on hinnanud ka hagi õiguslikku põhjendatust ning leidnud, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud (

§ 415lg 1 p 3).

Ringkonnakohus märgib, et kaja lahendamisel saab hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures tuleb lähtuda sellest, et hageja faktilised väited ei vaja tõendamist, kuna loetakse, et kostja on need omaks võtnud. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväited (RKTKm 30.01.2014, 3-2-1-181-13, p 16). Kuna kostja vastust hagile ei esitanud, siis tuli lugeda, et ta on hagis esitatud asjaolud omaks võtnud. Määruskaebuses esitatud kostja vastuväited, et kostja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik ning et Y esitas hagejale võltsitud sõiduki ostu-müügilepingu, praeguses menetlusstaadiumis tähtsust ei oma (vt ka TlnRKm 20.06.2023, 2-22-129712, p 14). 26. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5 2-23-130947 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse esitamisega seotud kulud jäävad kostja kanda (

§ 169lg 2, § 171 lg 1).

28.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. 04.01.2024 esitas hageja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja teostatud toimingud on järgmised: 1) 17.11.2023 kohtumäärusega tutvumine – 10 min; 2) 29.11.2023 teistmisavaldusega tutvumine – 5 min; 3) 01.12.2023 määruskaebusega tutvumine – 5 min; 4) 15.12.2023 määruskaebusele vastuse esitamine, lisade komplekteerimine – 50 min. Lepingulise esindaja tasu on 110 eurot tund.
2. 09.01.2024 seisukohas märkis kostja, et ta ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab dokumendi lühidust arvestades 17.11.2023 määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 5 min (10 min asemel). 29.11.2023 teistmisavalduse ja 01.12.2023 määruskaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 5 min (10 min asemel), kuna tegemist oli üldjoontes samasisuliste dokumentidega (esimese sisu oli 8 rida, teisel 12 rida). Määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 50 min on arvestades seisukoha sisu ja mahtu, põhjendatud. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses (5 min + 5 min + 50 min). Lepingulise esindaja tunnitasumäär 110 eurot tund on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtu hinnangul 110 eurot (1 h x 110 eurot/h). Hageja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
4. Vastavalt

§ 696

lg-le 1 koosmõjus

§ 417

lg-ga 4 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (vt ka RKTKm 17.01.2012, 3-2-1-145-11, p 12).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 6