) § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded. Vastavalt
lg-le 1 tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. K. N. tugineb kohtule esitatud avalduses sellele, et Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei on täiteasja nr xxx/xxxx/xx menetlemisega tekitanud temale nii varalist kui mittevaralist kahju. K. N. on kirjeldanud ka temal väidetavalt tekkinud kahjusid. Samas puudub avalduses selge nõue. Avaldusest ei ole võimalik üheselt aru, kas hageja soovib esitada mingit tuvastusnõuet või soovib kohtutäiturilt kahjuhüvitiste väljamõistmist. Kohus on jätnud hagi käiguta ja andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh hagilt riigilõivu tasumiseks, kuid hageja neid puuduseid määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ei ole. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud kohtule arvamuse, milles leiab, et K. N. nõuded kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu ei ole perspektiivikad. Kohus nõustub siinkohal esindaja esitatud arvamusega ja selle põhjendustega. Kuigi K. N. ei ole esitanud selget nõuet, siis tema esitatud väidetest saab teha järelduse, et kohtusse pöördumise lõppeesmärk on kohtutäituri poolt temale kahju hüvitamine. Kohus nõustub hageja esindajaga, et esitatud asjaolude põhjal saab teha järelduse, et taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kuna on ilmne, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, siis ei pea kohus põhjendatuks anda hagejale täiendavalt tähtaega hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hagilt riigilõivu tasumiseks.
lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades 4 hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta K. N. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu
Kohus leiab, et K. N. rahuldamata. taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta Esiteks ei ole kohus hagi menetlusse võtnud, mistõttu ei saa ka menetlust peatada. Teiseks, hageja välja toodud asjaolu, et ta soovib vahepeal esitada paralleelselt sama hagi Soome kohtule, seaduse järgi menetluse peatamise aluseks ei ole.
lg 1 p 5 järgi on ka see, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ehk kohus ei saa paralleelselt menetleda sama hagi, mida teine kohus menetleb. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et kui kohus praegu keeldub hagi menetlusse võtmast, siis tulevikus on hagejal õigus pöörduda uuesti kohtusse sama hagiga sama kostja vastu. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis
lg 4 alusel ei toimeta kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. 10.
lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Antud juhul keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb
Tsiviilasjas on teadaolevaks menetluskuluks hageja riigi õigusabi kulud. Kuna 07.12.2023. a määrusega määrati hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis neid kulusid hageja hüvitama ei pea ja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega ja kulud kindlaksmääratud ulatuses makstakse advokaadibüroole välja riigieelarvest. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei ole tekkinud ka vastaspoolel menetluskulusid, mida hageja peaks hüvitama. Seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.