KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2391

) alusel 48 tunniks kinni.

1. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA märkis mh, et puudutatud isik viibis enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Eestis ilma seadusliku aluseta. Tema küsitlemisel selgus, et ta saabus Schengeni viisaruumi 24.10.2023 öösel, ujudes üle Narva jõe, 3-23-2391 s.o ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Eestisse saabudes ei pöördunud puudutatud isik kohe PPA poole, vaid väidetavalt liikus Narvas ringi. Ta väitis, et ei pöördunud kohalike ametiasutuste poole või lähedal olevasse Eesti piiripunkti halva enesetunde tõttu. PPA hinnangul ei ole puudutatud isiku ütlused usutavad, sest need on vastuolulised ning puudutatud isik ei suutnud täpselt selgitada Eestisse saabumise ja siin liikumise asjaolusid.
2. Tallinna Halduskohus andis 27.10.2023 määrusega loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 27.11.
3. Kohus leidis, et täidetud on

§ 361

lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused ning isiku puhul esineb põgenemisoht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2023 määrusega halduskohtu 27.10.2023 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamise aluseks saab olla üksnes

§ 361lg 2 p 4.

Ringkonnakohus nõustus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 8 alusel. 4. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.11.2023 taotluse anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks. Jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Puudutatud isikuga peeti 08.11.2023 vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus, ning 09.11.2023 vestlus riigipiiri ületamise asjaolude täpsustamiseks. PPA peab saadud teavet kontrollima ning võrdlema seda päritoluriigi infoga (

§ 18lg 2).

Pärast seda on vaja viia läbi täiendav intervjuu. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi, sest ta on mitmel intervjuul kinnitanud, et ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Väljasaatmise korral soovib ta, et teda saadetakse mõnda kolmandasse riiki. Põgenemisoht esineb ka VSS § 68 p 8 kohaselt, sest puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Puudutatud isik kinnitas ka ise, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Puudutatud isiku käitumine kinnipidamiskeskuses annab aluse kahelda tema motivatsioonis saada Eestis rahvusvahelist kaitset.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemad järelevalvemeetmed soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks mitut järelevalvemeedet samaaegselt. Arvestades puudutatud isikuga seonduvaid asjaolusid, sh tema viibimist Venemaa vanglas, ei ole alust teda usaldada. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Schengeni alal puudub riikide vaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole keeruline. Teadaolevalt pole puudutatud isikul Eestis elukohta ega lähedasi. Kui puudutatud isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimist ja võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega. Kuigi kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt puudutatud isiku põhiõigusi, ei ole see ebaproportsionaalne, võttes arvesse puudutatud isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. 5. Puudutatud isik leidis Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 istungil, et PPA taotlus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põgenemisoht puudub, sest puudutatud isik saabus ise PPA esindusse. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse riiki saabumise päeval. Puudutatud isik saaks elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Väited seoses keeleõppega kinnipidamiskeskuses on otsitud. Kriminaalkaristuse fakti ei tohiks hinnata puudutatud isiku kahjuks. 2

§ 18

lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Näiteks on isiku väited tema tagakiusamise kohta seoses vastuseisuga Ukrainas toimuvale sõjale üldsõnalised ja vastuolulised. Lisaks on puudutatud isik haavatavuse hindamise küsimustikus märkinud, et on kogenud piinamist või muud tõsist füüsilist, psühholoogilist või seksuaalset vägivalda, sh vangistuses viibides. Kohtupraktika kohaselt on vajadus selgitada välja isiku tervislik seisund rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaks asjaoluks. Kuna puudutatud isik on väitnud, et on kogenud piinamist või muud tõsist vägivalda, on vajalik neid väiteid kontrollida.

§ 181

lg 1 järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole ületatud. Seega on puudutatud isiku kinnipidamine jätkuvalt põhjendatud

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Puudutatud isiku puhul esineb endiselt põgenemisoht VSS § 68 p-i 8 järgi. See on tuvastatud varasema kohtumenetluse käigus ja põgenemisohule viitavad asjaolud ei ole oluliselt muutunud.

§ 29

näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed, kuid neid ei ole võimalik puudutatud isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb tema põgenemise oht. PPA hinnangul ei pruugi isik vabaduses viibides järgida temale kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, eriti kuna Schengeni alal puudub riikide vaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole keeruline. PPA-le teadaolevalt ei ole puudutatud isikul Eestis elukohta ega lähedasi. Arvestades kõiki puudutatud isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA õigesti leidnud, et kui puudutatud isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametiasutuste eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja enda võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Puudutatud isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Lisaks nähtub rahvusvahelise kaitse menetluse isikuandmete ankeedis kajastatud ütlustest, et puudutatud isiku eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis n-ö olude sunnil, sest ei suutnud planeeritud eesmärki täita. Kinnipidamiskeskusest vabanedes on oht, et isik proovib siiski esialgse plaani ellu viia ja jõuda Saksamaale või mujale Kesk-Euroopa riiki. Lisaks äratavad kahtlust puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud, eeskätt isiku saabumine Eestisse väidetavalt Narva jõge ujudes ületades ning pöördumine PPA poole mitte kohe, vaid hiljem Tallinnas. Samuti on puudutatud isikut Venemaal karistatud vangistusega, mistõttu võib temast lähtuda oht avalikule korrale. Puudutatud isik ei ole välja toonud selliseid uusi asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3

§ 36¹ lg 2 p 4 alusel põhjendatud.

Puudutatud isiku jätkuval kinnipidamisel tuleb temale tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjuste kaalukusega, kuid seda kohus ei teinud. Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Halduskohus nõustus 27.11.2023 määruses PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine on jätkuvalt põhjendatud

§ 361lg 2 p 4 kohaselt ning isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 8 järgi.

Ka ringkonnakohus on samal seisukohal. 10. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib

§ 361

lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). Kinnipidamine ei ole

§ 361

lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus nr 3-23-1235, p 8). 11.

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse mh

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamine on prognoosotsus. Põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ja 4

§ 361lg 2 p 4 tähenduses tuleb veel välja selgitada.

PPA viitas 22.11.2023 taotluses, et 08.11.2023 ja 09.11.2023 toimusid puudutatud isikuga intervjuud, et selgitada rahvusvahelise kaitse seisukohast olulisi küsimusi ja saada teavet Eesti riigipiiri ületamise asjaolude kohta. Määruskaebuses ei ole väidetud, et nimetatud info on väär. Puudutatud isik on toonud rahvusvahelise kaitse menetluses välja, et ta on Venemaal tagaotsitav seoses Ukrainas toimuva sõja vastase tegevusega. Samuti vastas puudutatud isik 25.10.2023 haavatavuse hindamise aktis jaatavalt küsimusele, kas ta on kogenud piinamist või muud füüsilist, psühholoogilist või seksuaalset vägivalda. Puudutatud isik selgitas, et Venemaal vangistuses viibides peksid teised vangid teda seoses tema maailmavaadetega. PPA selgitas 22.11.2023 taotluses, et kontrollib puudutatud isiku väidete tõele vastavust ja muid olulisi aspekte ning teeb selleks nõutavaid menetlustoiminguid

§ 18lg 2 kohaselt.

PPA selgitas, et kogutava informatsiooni põhjal on kavas pidada puudutatud isikuga veel üks vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. Seega on PPA ja halduskohus põhjendanud, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt kontrollida. PPA ei ole ületanud

§ 181

lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise 6-kuulist tähtaega ning asja materjalide põhjal puudub alus järeldada, et PPA on täiendava intervjuu või muude toimingutega põhjendamatult viivitanud.

1. Seoses põgenemisohuga leiab puudutatud isik sisuliselt, et PPA ja halduskohus ei arvestanud tegelike asjaoludega ning ei põhjendanud piisavalt põgenemisohu olemasolu. Samas ei tulene määruskaebusest, milliste tegelike faktiliste asjaoludega PPA ja halduskohus ei arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et puudutatud isiku puhul saab endiselt jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 8 kohaselt. Praeguses haldusasjas tuvastati puudutatud isiku puhul põgenemisoht juba kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise menetluse raames. Põgenemisohu põhjendused VSS § 68 p 8 kohaselt pole muutunud, s.t jätkuvalt pole vaidlust selles, et puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isiku põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et tema algne eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, vaid kasutada Eestit üksnes transiitriigina, et liikuda Kesk-Euroopasse, eelkõige Saksamaale, kus isiku selgituste kohaselt elab tema sõber. Puudutatud isikul ei ole Eestis lähedasi. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid asjaolusid, mille põhjal saaks ümber hinnata halduskohtu järelduse, et puudutatud isik võib vabaduses viibides Eestist lahkuda. PPA märkis õigesti, et Schengeni alal ei ole riikide vahel piirikontrolli ja ilma dokumentideta ühest riigist teise liikumine pole keeruline. Seni on ebaselged puudutatud isiku Eestisse saabumise täpsemad asjaolud ning alles päev pärast Eestisse jõudmist teises linnas (Tallinnas) rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine viitavad tõenäosusele, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik end varjama PPA eest, takistades sellega rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist.
2. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel). Kui puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu, siis ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks isiku põgenemise ärahoidmisel (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).
3. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 5

§ 13lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 6