TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-2965 Otsuse kuupäev 20. detsember 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Otepää Vallavalitsuse 22.11.2021.a

) § 10 lg 1 ja 3 alusel ei tagastata väljaspool linna piire juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.

§ 6

lg 33 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi kord) p 4 kordab eeltoodud õigusaktides sisalduvaid nõudeid. Kohtupraktikas leitakse, et kohalikul omavalitsusel on ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramisel ulatuslik hindamisruum ja kaalutlusõigus (Riigikohtu lahend 3-3-1-81-05 p 11). 8. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus kooskõlas õigusnormidega ja vastustaja ei ole eksinud hindamis- või kaalutlusõiguse teostamisel. Vastustaja on lähtunud õigusaktides ette nähtud kriteeriumitest, s.h maakorralduse nõuetest ning ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise ja ohutu ekspluateerimise võimaldamisest. Vastustaja on sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määranud 0,1 ha ehk 1 000 m2 (1 ha = 10 000 m²). Omandireformi objektiks oleva maa seisukohast on tegemist nii-öelda otsatükiga ehk maatükk piirneb kolmest küljest muudele isikutele kuuluvate kinnisasjadega Ala-Kösti kinnisasi (katastritunnus 63601:002:0991), Aakre metskond 44 kinnisasi (katastritunnus 63601:002:3440) ja riigimaantee 23236 Männiku-Pühajärve (katastritunnus 63601:002:3301). Plaanilt (tl 50 pöördel) nähtub, et piirile Ala-Kösti ja Aakre metskond 44 kinnisasjadega on saun väga lähedal.

§ 10

lg 3 viidatud maakorralduse nõuetega on kooskõlas mitte jätta maariba sauna teenindamiseks vajaliku maa ja teemaa vahele (maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 4-6). Maatüki neljas külg ehk lõunapiir kulgeb paralleelselt põhjapiiriga alates ujumissilla servast edelanurgas kuni riigimaanteeni (tl 50). Kohus ei näe põhjust sekkuda vastustaja hindamisotsusesse, et just sinna on mõistlik piir paigutada. Vastustaja viitas haldusmenetluses sellele, et ta lähtus vajadusest tagada ehitiste sihtotstarbeline kasutamine, hooldamine (remont jms), ohutu ekspluateerimine (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsiline säilimine (tl 50, 47). Kohus nõustub, et piiri paigutamisel vastustaja pakutud kohta tekib mõistliku suurusega ja korrapärase kujuga maaüksus, mida kolmandal isikul on võimalik oma äritegevuses sihtotstarbe kohaselt kasutada. 4 9.

§ 6

lg 33 sisaldab tingimust, et maa kogus peab olema piisav ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vaidlustatud korralduses ja selle lisas on öeldud, et sauna peamine kasutamise otstarve on muu lühiajalise majutuse hoone ning omanik soovib seda kasutada puhkuse- ja muuks lühiajaliseks majutuseks. Juba kaebaja tunnistamisel maa tagastamise õigustatud subjektiks 24.05.1993 on välja toodud, et maa tagastamisel tuleb arvestada hoonete omaniku omandiõigust („Dünamo“ spordibaas) (tl 4 pöördel). See, et maatükk oleks kolmanda isiku äritegevuses puhke- ja majutuskohana mõistlikult kasutatav, on lubatav ja kohane kaalutlus ning kaebajal tuli algusest peale arvestada sellega, et tegemist ei ole eravaldusega. Kohus nõustub otsuse punktis 6.3 toodud seisukohaga, et

§ 10

lg 3 nimetatud tootmiseks vajaliku maa all on mõeldud eeskätt põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad. Vastustaja ei ole sauna teenindamiseks vajaliku maa hulka arvanud tootmiseks vajalikku maad.

1. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et ujumissild, millest lähtudes lõunapiiri asukoht paika pandi, on üks 23.12.1991.a aktiga kolmandale isikule üle antud ehitistest. Selle asjaoluga arvestamine oli lubatud ja kohane. Tegemist ei ole maa erastamisega ujumissilla (ujula) kui eraldi ehitise juurde, vaid piiride korraldamisega nii, et kolmandale isikule üle antud ehitis ei jääks osaliselt kaebaja maale.
2. Kohtu hinnangul on vastustaja tasakaalustatult arvestanud ka kaebaja huve ning järginud

§ 6

lg 33 sätestatud nõuet määrata ehitise teenindamiseks vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Tegelikult on ka kaebaja väide, et kolmas isik on lähtunud minimaalsest alast sauna kasutamiseks ja oma äritegevuse läbiviimiseks. Kohus selgitas eespool, et vale on kaebaja arvamus, et kui arvestatud on ehitise kasutusotstarvet ja ehitise omaniku huve, siis ei ole tegemist ehitise teenindamiseks vajaliku maaga. Kohus märgib, et kaebaja vaidlustas esimesel korral sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruse, kuna 0,3 ha oli tema arvates liiga palju. Vastustaja vähendas asja uuel otsustamisel maatüki suurust oluliselt. Kohus nõustub vastustajaga, et realistlikud ei ole kaebaja ootused, et ehitise teenindamiseks määratakse maad sauna ümber 2 m (või ka 5 m) ulatuses. Sel juhul rikuks vastustaja

§ 6

lg 33 ja § 10 lg 3 tulenevat nõuet hinnata ehitise omaniku vajadusi ja arvestada maakorralduse nõudeid.

1. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sauna omanik on kolmas isik ja kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. ORAS § 18 lg 1 keelas omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamise. Kaebaja on esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni 24.05.1993.a otsuse, millega kaebaja tunnistati õigustatud subjektiks Annimatsi nr 49 talu ühistatud vara, s.h kolme hoone (laut-küün, tall ja ait) osas. Asjas puuduvad vähimadki viited sellele, et saun on tunnistatud omandireformi objektiks või kaebaja selle suhtes õigustatud subjektiks. Vastupidi, kohtuasjas 2-11-17282 lähtus kohus asja lahendamisel sellest, et sauna omanik on kolmas isik (vt otsuse punkti 6.2). Vaatamata sellele, et sama küsimus on varasemates vaidlustes korduvalt tõusetunud, ei ole kaebaja pidanud vajalikuks esitada mingit põhjendust, miks peaks sauna käsitlema omandireformi objektiks oleva varana. Ka kohtuasjas 3-08-490 leidis kohus, et vastustaja ei saa ORAS § 18 lg 1 alusel keelduda ehitiste, s.h sauna teenindamiseks vajaliku maa määramisest (vt otsuse punkti 6.1). 5
2. Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
3. Kaebaja esitas 29.11.2022 vastuväite menetluse korraldamisele asja läbivaatamisel. Kaebaja märkis, et vastustaja vastus kaebusele esitati 27.01.2022 ja pärast seda ei ole kohus teinud menetlustoiminguid. Kaebajale oleks tulnud anda pärast vastustaja vastusega tutvumist võimalus selgitada, kas ta jätkuvalt soovib kohtuistungi pidamist ja mida sisulist annaks kohtuistung juurde võrreldes kirjaliku menetlusega. Menetlusosalistele antud tähtajad on väga lühikesed, eeskätt uusi asjaolusid või taotlusi sisalduvate avalduste ja tõendite esitamise 9tööpäevane tähtaeg. Menetluses puudub halduskohtule kohustuslik aktiivsus oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamisel ning kaebajale jääb arusaamatuks, kas kohtu hinnangul on asja õigeks lahendamiseks toodud menetlusosaliste poolt välja kõik relevantsed asjaolud, milliseid asjaolusid ja tõendeid peab halduskohus asja lahendamisel olulisteks ning kas neid puutuvalt esineb vajadus täiendavateks seisukohtadeks ja/või õiguslikeks käsitlusteks menetlusosaliste poolt. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus tõstatas 27.12.2021.a määruses küsimused, mis asjas tekkisid. Kui 16.11.2022.a määrusega antud tähtajad (uute asjaolude, taotluste ja tõendite esitamiseks 29.11.2022 ning muude menetlusdokumentide esitamiseks 09.12.2022) olid kaebaja hinnangul liiga napid, siis oli kaebajal võimalus taotleda nende pikendamist. Kaebaja sellist taotlust ei esitanud. Ooteaeg kaebuse menetlusse võtmise ja asja sisulise lahendamise vahel on paratamatu, kuna kohtu menetluses on ka teisi lahendamist vajavaid asju. Menetlustoiminguid ei ole võimalik teha enne, kui kohtunik tööjärjega vastava asja lahendamiseni jõuab. Oma hinnangu sellele, millised asjaolud tuleb lugeda tõendatuks ja milliste poolte väidetega kohus nõustub, avaldab kohus otsuses (HKMS § 165 lg 1).
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
5. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 7.12.2023 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 7.12.2023 otsus 6 Resolutsioon
6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.12.
7. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ning osaliselt muutes halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
8. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. 7