← Eesti

2-20-13187/49

Obsah (9)§ 637§ 604§ 475§ 478§ 480§ 477§ 639§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13187 Kohtuasi Osaühing

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. 26. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

  1. Praeguses asjas vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, kuivõrd hagi tulnuks rahuldada, sest ÄS § 319 lg 7 kohaselt võib ka kohtu määratud nõukogu asendusliige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale.
  2. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada hageja apellatsioonkaebuse väidete alusel, mis puudutavad hageja tõlgendust ÄS § 319 lg-le
  3. Asjaolu, et hageja ei nõustu õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et ÄS § 319 lg 7 ei kohaldu olukorras, kus äriühingu juhtorgani liige on määratud kohtu poolt, ei luba seadust kohaldada sellisel moel nagu hageja sooviks. 5 2-20-13187
  4. Hageja on õigesti märkinud, et õiguskirjanduse kohaselt erinevalt ühingu organite poolt valitud juhtorgani liikmetest (ÄS § 319 lg 7), ei ole kohtu poolt määratud juhtorgani liikmel õigust tagasi astuda, kuid ta võib taotleda kohtult enda ametist vabastamist. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme volitused kehtivad kuni uue juhtorgani liikme valimiseni või määramiseni selleks pädeva organi poolt. Kui äriühingu vastav organ on uue juhtorgani liikme valinud, lõpeb kohtu määratud asendusliikme ametiaeg automaatselt ilma kohtu vastava otsustuseta (

III komm/Kerstna-Vaks, Tigane

(2018), § 602, p 3.2.5). Maakohus tuvastas, et 11.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-666 on kostja nõukogu asendusliikmeteks määratud AP, EH ja JR. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja aktsionäride üldkoosolek ei olnud vaidlusaluse nõukogu otsuse ajaks 28.08.2020 uut nõukogu koosseisu määranud. Riigikohus on selgitanud, et kohtu määratud juriidilise isiku juhtorgani asendusliikme ametiaja kestus on määratud seadusega ja seda ei ole vaja kohtumääruses üle korrata, küll aga võib kohus

§ 604

lg 5 järgi määratud isiku omal algatusel vabastada, samuti vajadusel määrata tema asemel uue juhtorgani asendusliikme (vt RKTKm 07.06.2017, 3-2-1-42-17, p 16). Kohtu määratud asendusliikme tagasikutsumine on kohtu diskretsioon. Kohus võib asendusliikme tagasi kutsuda juhul, kui asendusliige on oma ülesande täitnud, mõjuv põhjus on ära langenud või kui asendusliige on esitanud tagasiastumisavalduse (

komm/Kerstna-Vaks, Tigane

(2018), § 602, p 3.2.5). Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et kohtu määratud nõukogu liikmele ei peaks kohalduma sätted, mis reguleerivad kohtu poolt määratava nõukogu liikme määramist, sh tema tagasikutsumist, siis ei ole tähtsust ka apellatsioonkaebuse väidetel, et kohtu poolt jõustunud kohtumäärusega määratud nõukogu asendusliige võiks ise otsustada enda tagasikutsumise üle. Ekslik on hageja arusaam, et kohtu määratud nõukogu asendusliikme tagasiastumiseks piisab vaid tema ühepoolsest tahteavaldusest ÄS § 319 lg 7 alusel. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme tagasikutsumine on kohtu otsustada. Kohus saab selle otsustuse teha tõepoolest nõukogu asendusliikme tagasiastumisavalduse alusel, kuid tagasiastumisavalduse esitamine iseenesest ei muuda jõustunud kohtumäärust, mille alusel isik on määratud asendusliikmeks. Arvestades, et nõukogu asendusliikme ametisuhte tekkimise aluseks on kohtumäärus, siis peab kohus juba määratud asendusliikme tagasikutsumiseks tema enda taotluse alusel tegema samuti vastavasisulise otsustuse, mis on kaalutlusotsustus (

§ 604lg 5).

  1. Hageja etteheited, et maakohus on jätnud välja selgitamata AP tahteavalduse nõukogu liikme tagasiastumiseks või teinud seda ebaõigesti, ei luba samuti arvata, et maakohtu otsus tuleks tühistada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakohus ei ole teinud otsust AP kui kostja nõukogu asendusliikme tagasi kutsumiseks, mistõttu ei ole oluline tuvastada AP 01.06.2020 tagasiastumisavalduses esitatud tahteavalduse sisu ega selle põhjendatust. Kuna AP ei olnud vabastatud kostja nõukogu liikme ülesannete täitmise kohustustest kostja nõukogu 28.08.2020 otsuse vastuvõtmise ajaks, siis ei pidanud maakohus tuvastama erinevate AP avalduste sisu, mille alusel kohus teda kostja nõukogu asendusliikme kohalt tagasi kutsunud ei olnud.
  2. AP avaldust kostja nõukogu asendusliikme tagasiastumiseks kui hagita asjas esitatud avaldust sai hinnata vaid maakohus, kellele see esitati (

§ 475

lg 1 p 11, §-d 602–606).

§ 478

lg 5 kohaselt hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad või selle lõpetavad määrused, muu hulgas isiku ametisse nimetamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes.

§ 480

lg 1 kohaselt, kui tühistatakse või muudetakse määrus, millega isik saab õiguse teha tehingut, ei mõjuta see isiku poolt või tema suhtes enne tühistamist või muutmist tehtud tehingute kehtivust. Kolleegium märgib, et hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega 6 2-20-13187 asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadustest ei tulene teisiti (

§ 477lg 5).

  1. Kuna ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust tühistada, siis ei ole põhjust ka tühistada maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.
  2. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

§ 637

lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat, kolmandat isikut kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. 34. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostjal ega kolmandal isikul ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale ega kolmandale isikule apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 35. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

36. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale ega kolmandale isikule kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 07.02.2024 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON

  1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-13187 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi. 7 2-20-13187
  4. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  5. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Linaleo kanda.
  6. Määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Osaühingult Linaleo välja Osaühingu Viker kasuks 1026 eurot. Määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates
  7. veebruarist 2024 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.