mõtte kohaselt on kinnipeetava töötamisega (sh käitises) seonduvate küsimuste otsustamise ainupädevus vanglateenistusel. Vangla võimaldab kinnipeetaval töötada ning kinnipeetava tööle rakendamise võimalusi on avardatud käitiste rajamisega vangla territooriumil. Käitisi võivad rajada ka eraõiguslikud juriidilised isikud, millises olukorras tekib õigussuhe käitise omaniku ja riigi vahel. Suhet käitise omaniku ja kinnipeetava vahel ei teki. Selline töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalikõigusliku võimusuhte kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetaval on tulenevalt
lg-st 1 üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.
§-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö ning ei esine töötamisest keeldumise aluseid (
lg 2 ja 3), siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle 2 (
Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus
lg 22 alusel ka vangla territooriumil asuvasse käitisesse.
lg 3 kohaselt võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Tulenevalt vangistusseadusest ning Justiitsministri 28. juuni 2001 määrusest nr 50 sõltub kinnipeetava töötamine seega täiel määral vanglast. Riigi ja RKAS vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks sõlmitud leping ei saa olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks. Nimetatu kinnitab ka kostja ja Tartu Vangla vahel sõlmitud kinnipeetavate tööjõu kasutamise raamleping. Raamlepingust nähtuvalt on kostja võtnud endale kohustuse kindlustada kostja juurde tööle lubatud kinnipeetavatele vanglaga kooskõlastatud töö ja töötamise tingimused ning tasuda neile töötasu. Samas ei nähtu raamlepingust, et kinnipeetava ja kostja vahel tekiks samasugune õigussuhe, mis tekib töötaja ja tööandja vahel
Vangistusseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei laiene tööõigus töösuhetele vangla sees. Erandina laienevad tööseadused kinnipeetavatele, kellel on lubatud töötada järelevalveta väljaspool vanglat, s.o kinnipeetavatele, kellel on lepingu sõlmimise vabadus. Vangla territooriumil käitises töötavatel kinnipeetavatel lepingu sõlmimise vabadus puudub. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalikõiguslik suhe ning hageja töötas vangla territooriumil, siis sellest töösuhtest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus. 5. Ringkonnakohus on 21. augusti 2023 (jõustunud) määruses tsiviilasjas nr 2-22-17689 leidnud analoogse olukorra kohta, et hagejal võib olla nõudeõigus kahju hüvitamiseks riigi (vangla kaudu) vastu. Riigi Kinnisvara AS saab olla haldusvaidlusse kaasatud HKMS § 20 järgi kolmanda isikuna. Kahju hüvitamise nõude läbi vaatamisele on
lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu esmalt tuleb esitada vaie vanglale. 6. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.